Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tardkivim

Index Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

97 suhted: Alfred Reier, Alumiinium, Aluskord, Amfiboolid, Amorfne aine, Andesiit, Anortosiit, Basalt, Basaniit, Biotiit, Datsiit, Dioriit, Duniit, Fennoskandia kilp, Gaas, Graniit, Hapnik, Hawaii saar, Island, Itaalia, Kaalium, Kaaliumpäevakivi, Kalle Kirsimäe, Kaltsium, Köislaava, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keskmine kivim, Kildaline tekstuur, Kilp (geoloogia), Kivim, Kivimi struktuur, Kivimi tekstuur, Kivimite loend, Kristalliseerumine, Kvarts, Laava, Laavavool, Leelismetallid, Leukokraatne kivim, Maakoor, Maapõu, Magma, Magneesium, Mandrijää, Mandriline maakoor, Mineraal, Moondekivim, Muskoviit, ..., Naatrium, New Jersey osariik, New York, Oliviin, Ookeani keskahelik, Ookeaniline maakoor, Ookeanipõhi, Paljandumine, Pürokseenid, Pealiskord, Peitkristalne struktuur, Pimss, Pinnakate, Plagioklass, Purskekivim, Rabakivi, Raud, Rändkivi, Rändrahn, Räni, Ränidioksiid, Rüoliit, Süeniit, Süsihappegaas, Süvakivim, Setend, Settekivim, Silikaatsed mineraalid, Soome, Subduktsioon, Tallinn, Tardkivimite klassifikatsioon, Tartu, Trahhüandesiit, Trahhüüt, Tromsø ülikool, Värvus, Vedelik, Vesi, Vesiniksulfiid, Viskoossus, Volli Kalm, Vulkaanilõõr, 1964, 1982, 1999, 2001. Laienda indeks (47 rohkem) »

Alfred Reier

Alfred Herman Reier (20. märts 1921, Tallinn – 30. november 1998, Tallinn) oli Eesti mineraloog.

Uus!!: Tardkivim ja Alfred Reier · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Tardkivim ja Alumiinium · Näe rohkem »

Aluskord

Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.

Uus!!: Tardkivim ja Aluskord · Näe rohkem »

Amfiboolid

ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Tardkivim ja Amfiboolid · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfsus ehk amorfne olek on ainete üks olekutest.

Uus!!: Tardkivim ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Andesiit · Näe rohkem »

Anortosiit

Kuul leiduv anortosiit Apollo 15 maandumispaigalt Anortosiit on faneriitne süvakivim, mis koosneb peamiselt plagioklassist.

Uus!!: Tardkivim ja Anortosiit · Näe rohkem »

Basalt

Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Basalt · Näe rohkem »

Basaniit

Basaniit on aluseline vulkaaniline kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Basaniit · Näe rohkem »

Biotiit

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Tardkivim ja Biotiit · Näe rohkem »

Datsiit

Datsiit on ränirikas vulkaaniline kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Datsiit · Näe rohkem »

Dioriit

mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.

Uus!!: Tardkivim ja Dioriit · Näe rohkem »

Duniit

Duniit Duniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.

Uus!!: Tardkivim ja Duniit · Näe rohkem »

Fennoskandia kilp

Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tardkivim ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Tardkivim ja Gaas · Näe rohkem »

Graniit

Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Tardkivim ja Graniit · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Tardkivim ja Hapnik · Näe rohkem »

Hawaii saar

Hawaii (varasem eestikeelne nimi Havai; ingl ja havai Hawaiʻi, inglise kõnekeeles Big Island) on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus.

Uus!!: Tardkivim ja Hawaii saar · Näe rohkem »

Island

thumb Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Tardkivim ja Island · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Tardkivim ja Itaalia · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Tardkivim ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaaliumpäevakivi

Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Tardkivim ja Kaaliumpäevakivi · Näe rohkem »

Kalle Kirsimäe

Kalle Kirsimäe aastal 2006 Kalle Kirsimäe (sündinud 5. aprillil 1967 Viljandis) on eesti geoloog ja Tartu Ülikooli professor.

Uus!!: Tardkivim ja Kalle Kirsimäe · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Tardkivim ja Kaltsium · Näe rohkem »

Köislaava

Hawaiil. Köislaava (inglise ropy pahoehoe) on pahoehoe, mida iseloomustab tugevasti kurrutatud laavavoolu pind.

Uus!!: Tardkivim ja Köislaava · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Tardkivim ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Tardkivim ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Tardkivim ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keskmine kivim

Keskmine kivim (inglise intermediate rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...63% (massiprotsent).

Uus!!: Tardkivim ja Keskmine kivim · Näe rohkem »

Kildaline tekstuur

kloriitkilda astmelises või plaatjas väljanägemises. Kildaline tekstuur ehk kildalisus (inglise slaty cleavage) on madala astme moondekivimeile omane suunatud tekstuur.

Uus!!: Tardkivim ja Kildaline tekstuur · Näe rohkem »

Kilp (geoloogia)

Kilpe on kaardil kujutatud oranžina. Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.

Uus!!: Tardkivim ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »

Kivim

Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Tardkivim ja Kivim · Näe rohkem »

Kivimi struktuur

Kivimi struktuur (inglise texture) on kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum.

Uus!!: Tardkivim ja Kivimi struktuur · Näe rohkem »

Kivimi tekstuur

Kivimi tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused.

Uus!!: Tardkivim ja Kivimi tekstuur · Näe rohkem »

Kivimite loend

Siin on loetletud kivimeid.

Uus!!: Tardkivim ja Kivimite loend · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Tardkivim ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest. Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Tardkivim ja Kvarts · Näe rohkem »

Laava

Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Uus!!: Tardkivim ja Laava · Näe rohkem »

Laavavool

Laavavool on vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha.

Uus!!: Tardkivim ja Laavavool · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Tardkivim ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leukokraatne kivim

Leukokraatne kivim on kristalne kivim (enamasti tardkivim), mille koostisest moodustavad värvilised mineraalid kuni 35%.

Uus!!: Tardkivim ja Leukokraatne kivim · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Tardkivim ja Maakoor · Näe rohkem »

Maapõu

Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.

Uus!!: Tardkivim ja Maapõu · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Tardkivim ja Magma · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Tardkivim ja Magneesium · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Tardkivim ja Mandrijää · Näe rohkem »

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Uus!!: Tardkivim ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Tardkivim ja Mineraal · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim. granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal). Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Moondekivim · Näe rohkem »

Muskoviit

Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal.

Uus!!: Tardkivim ja Muskoviit · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Tardkivim ja Naatrium · Näe rohkem »

New Jersey osariik

New Jersey on Atlandi ookeani ääres paiknev Ameerika Ühendriikide osariik 1787.

Uus!!: Tardkivim ja New Jersey osariik · Näe rohkem »

New York

Ülevalt päripäeva: Midtown Manhattan, Times Square, Unisphere, Brooklyni sild, One World Trade Center, Central Park, ÜRO peakorter ja Vabadussammas New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn ja New York City suurlinnapiirkonna keskus.

Uus!!: Tardkivim ja New York · Näe rohkem »

Oliviin

Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Tardkivim ja Oliviin · Näe rohkem »

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega. Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Uus!!: Tardkivim ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »

Ookeaniline maakoor

legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.

Uus!!: Tardkivim ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »

Ookeanipõhi

Ookeanipõhja profill Ookeanipõhi on ookeani veealune pinnas, maailmamere veega kaetud laamade osa.

Uus!!: Tardkivim ja Ookeanipõhi · Näe rohkem »

Paljandumine

Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.

Uus!!: Tardkivim ja Paljandumine · Näe rohkem »

Pürokseenid

basaltporfüriidis. Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Tardkivim ja Pürokseenid · Näe rohkem »

Pealiskord

Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.

Uus!!: Tardkivim ja Pealiskord · Näe rohkem »

Peitkristalne struktuur

Savi koosneb silmale nähtamatuist mineraaliteradest. Peitkristalne struktuur ehk afaniitne struktuur (inglise keeles aphanitic texture) on kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.

Uus!!: Tardkivim ja Peitkristalne struktuur · Näe rohkem »

Pimss

Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Pimss · Näe rohkem »

Pinnakate

Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

Uus!!: Tardkivim ja Pinnakate · Näe rohkem »

Plagioklass

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Tardkivim ja Plagioklass · Näe rohkem »

Purskekivim

Purskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Purskekivim · Näe rohkem »

Rabakivi

Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).

Uus!!: Tardkivim ja Rabakivi · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Tardkivim ja Raud · Näe rohkem »

Rändkivi

Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.

Uus!!: Tardkivim ja Rändkivi · Näe rohkem »

Rändrahn

migmatiidist. Rändrahn on rahn (läbimõõt üle 512 mm), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.

Uus!!: Tardkivim ja Rändrahn · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Tardkivim ja Räni · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Tardkivim ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Rüoliit

vesikulaarne pind Kvartsi ning kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür Rüoliit (vanakreeka keeles ῥύαξ 'vool' + λίθος 'kivi') on tardkivim, happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.

Uus!!: Tardkivim ja Rüoliit · Näe rohkem »

Süeniit

Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.

Uus!!: Tardkivim ja Süeniit · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Tardkivim ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süvakivim

Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.

Uus!!: Tardkivim ja Süvakivim · Näe rohkem »

Setend

Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.

Uus!!: Tardkivim ja Setend · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Tardkivim ja Settekivim · Näe rohkem »

Silikaatsed mineraalid

Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).

Uus!!: Tardkivim ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Tardkivim ja Soome · Näe rohkem »

Subduktsioon

Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani. Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.

Uus!!: Tardkivim ja Subduktsioon · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tardkivim ja Tallinn · Näe rohkem »

Tardkivimite klassifikatsioon

Tardkivimite klassifikatsioon on tardkivimite süstemaatiline gruppidesse jaotamine neile iseloomulike tunnuste või omaduste alusel.

Uus!!: Tardkivim ja Tardkivimite klassifikatsioon · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tardkivim ja Tartu · Näe rohkem »

Trahhüandesiit

Trahhüandesiit on vulkaaniline kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Trahhüandesiit · Näe rohkem »

Trahhüüt

Trahhüüt TAS-diagramm Trahhüüt on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Trahhüüt on afaniitne kuni porfüüriline vulkaaniline kivim.

Uus!!: Tardkivim ja Trahhüüt · Näe rohkem »

Tromsø ülikool

Tromsø ülikool on ülikool Tromsøs Norras, maailma põhjapoolseim ülikool.

Uus!!: Tardkivim ja Tromsø ülikool · Näe rohkem »

Värvus

Värvus on füüsikaline nähtus, millega kirjeldatakse kindla lainepikkusega kiirguse või kiirguste koosmõju nähtava valguse elektromagnetlainete piirkonnas.

Uus!!: Tardkivim ja Värvus · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Tardkivim ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Tardkivim ja Vesi · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Tardkivim ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Viskoossus

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.

Uus!!: Tardkivim ja Viskoossus · Näe rohkem »

Volli Kalm

Tartu Ülikooli rektori professor Volli Kalmu inauguratsioon TÜ aulas 31. augustil 2012. Volli Kalm (10. veebruar 1953 Aluste, Vändra rajoon – 23. detsember 2017 Kääriku) oli eesti geoloog, alates 1.

Uus!!: Tardkivim ja Volli Kalm · Näe rohkem »

Vulkaanilõõr

thumb Vulkaanilõõr on vertikaalne või peaaegu vertikaalne lõõr vulkaani sees, mis ühendab magmakollet maapinnasega, kus lõpeb kraatriga.

Uus!!: Tardkivim ja Vulkaanilõõr · Näe rohkem »

1964

1964.

Uus!!: Tardkivim ja 1964 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Tardkivim ja 1982 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Tardkivim ja 1999 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Tardkivim ja 2001 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Magmakivim, Magmakivimid, Magmatiidid, Magmatiit, Tardkivimid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »