Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Tartu

Index Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

629 suhted: A. Le Coq, A. Le Coqi Õllemuuseum, Aardla raudteepeatus, Aasta tegu (Tartu), Aígina saar, AHHAA, Aili Raendi, Akvatinta, Aleksander I, Aleksander Tõnisson, Alvar Aalto, Ameerika Ühendriigid, Ameerika jalgpall, Andres Tvauri, Andrus Ansip, Anne kanal, Anne looduskaitseala, Annelinn, Annelinna keskus, Ants Simm, Ants Veetõusme, Apteek, Arhitekt, Armeenia, Arnold Matteus, Aruküla koobaste kaitseala, Aruküla koopad, AS SEBE, Asenduskodu, Assimilatsioon, ATKO, August Matthias Hagen, August Philipp Klara, August Vomm, Aura Keskus, Auto, Ülejõe (Tartu), Ülejõe park, Ülenurme vald, Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, Õpetatud Eesti Selts, Ballett, Balti Kaitsekolledž, Baltimaad, Barclay de Tolly maja, Barclay de Tolly monument, Barclay hotell, Barclay plats, Barokk, Bærumi vald, ..., Bengt Gottfried Forselius, Buss, Carl Victor Kupffer, Deventer, Devoni liivakivi, Disainer, Dolomiit, Dorpat (hotell), Dorpat (täpsustus), Draama, Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul, Eduard Tubina monument, Edward von Lõngus, Eeden (kaubanduskeskus), Eesti, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti filmikunst, Eesti kirjakeel, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Lennundusmuuseum, Eesti Maaülikool, Eesti Raamat, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi peahoone, Eesti Reformierakond, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940), Eesti Trükimuuseum, Eesti Vabadussõda, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Eha tänav (Tartu), Ekraan (kino), Eliel Saarinen, Ella Mätik, Emajõe Ärikeskus, Emajõe festival, Emajõe Suveteater, Emajõe suvi, Emajõgi, Enn Kippel, Esimene maailmasõda, Füüsilisest isikust ettevõtja, Ferdi Sannamees, Ferrara, Folkloorifestival Baltica, Forseliuse seminar, Frederiksberg, Friedebert Tuglase monument, Friedrich David Lenz, Funktsionalism, G4S Eesti, Garibaldi Pommer, GAZ, Gaziantep, Georg Friedrich von Kymmel, Gjumri, GoBus, Gooti stiil, Grafiti, Gustav II Adolfi monument, Hafnarfjörður, Halduskeskus, Halduslik linnaosa, Hambaarst, Hans Ainson, Haridus- ja Teadusministeerium, Harilik sarapuu, Harri Henn, Hämeenlinna, Heimatstiil, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Heinrich Laakmann, Heinrich Luht, Heivi Pullerits, Henriku Liivimaa kroonika, Hiina, Holland, Holmi saar, Hooldekodu, Hotell Draakon, Hotell Pallas, Hotell Tartu, Hruštšovka, Hugo Treffneri Gümnaasium, Hugo Treffneri monument, Hullunud Tartu, Idaringtee, Ihaste, Ihaste sild, II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks, Ilmamaa, Ilukirjandus, Investeering, Island, Itaalia, Ivar Põllu, Jaamamõisa, Jaamamõisa oja, Jaan Kriisa, Jaan Tõnissoni monument, Jaroslav Tark, Jäääär, Jõmmu, Johann Heinrich Bartholomäus Walter, Johann Wilhelm Krause, Johannes Lott, Johannes Pääsuke, Jurjev (täpsustus), Juugend, Kaarel Liimand, Kaarsild (Tartu), Kaasav eelarvemenetlus, Kaitseliit, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Kalev Kudu, Kalevipoeg, Kalmistu paljand, Kammerkoor, Karl Luik, Karlova, Karlova sadam, Kassitoome, Kastre vald, Katariina II, Katariina maja, Kaubanduskeskus Zeppelin, Kaunas, Küüditamine, Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kõrgendik, Keel ja Kirjandus, Kesk tänav, Kesklinn (Tartu), Keskpark, KGB kongide muuseum, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kinnine linn, Kirik (pühakoda), Kirjandusfestival Prima Vista, Kirjanduslinn, Kirsi raudteepeatus, Kivisild (Tartu), Klassitsism, Klooster, Kodumaja, Kohtla-Järve, Koolujõgi, Kreeka, Kristjan Jaak Petersoni monument, Kroonika, Kroonpress, Kroonuaia sild, Kuningaplats, Kvartal (kaubanduskeskus), Laine Randjärv, Laulupeomuuseum, Lauri Kettunen, Lääne-Euroopa, Läänemeresoome keeled, Läti, Läti keel, Lüneburg, Lõuna-Eesti, Lõunaeesti keel, Lõunakeskus, Leedu, Leetopiss, Leivaauto, Lenini monument Tartus, Liivi keel, Liivi sõda, Liivimaa ristisõda, Linnus, Litograafia, London (hotell), Loomulik iive, Louis Höflinger, Lutsu tänav, Maanaised, Maarjamõisa, Malle Salupere, Mare Mikoff, Masinaehitus, Maxima, Mõõgavendade ordu, Mõisad Tartu linnas, Meeskoor Gaudeamus, Meltsi tiik, Miina Härma Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasiumi segakoor, Miljööväärtuslik ala, Miss Valentine, Mootorpaat, Moskva tsaaririik, Narva, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Neem, Nikolai Pirogovi monument, Ningbo Shi, Norra, Omavalitsus, Ooper, Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur, Oskar Lutsu majamuuseum, Otepää piiskopilinnus, Paekivi, Pallas, Pallas (kunstikool), Paneelelamu, Park (hotell), Paul Alvre, Päevakeskus, Pärnu, Põhjasõda, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Peetri tiik, Pegasus (jõelaev), Peipsi järv, Pere Leib, Perioodika (kirjastus), Peterburi, Pihkva, Pirogovi park, Playtech, Poola, Postimees, Puidutööstus, Raadi, Raadi järv, Raadi mõis, Raadi park, Raadi sõjaväelennuväli, Raadi-Kruusamäe, Rada (lennundus), Raekoja plats (Tartu), Rahvastikuregister, Rahvusköök, Raimu Hanson, Raudtee, Raudteetransport, Ravimiamet, Ränilinn, Riia, Riia mägi, Riia peapiiskopkond, Riia tänav, Riigikohus, Rimi Baltic, Ringtee (Tartu), Ristinimi, Robert Sinka, Roman Mugur, Rong, Rootsi, Rootsi aukonsulaat Tartus, Ropka, Ropka mõis, Ropka tööstusrajoon, Ropka-Ihaste looduskaitseala, Rostock, Sadamateater, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksamaa, Sakslased, Salisbury (Maryland), Salvest, Sõpruse sild (Tartu), Scania, Scania OmniLine, Siena, Sisekadu, Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks, Solnessi Arhitektuurikirjastus, Soome, Soomlased, Sossolid, Sotsiaalhoolekanne, Statistikaamet, Supilinn, Supilinna tiik, Suudlevad tudengid, Taani, Taara, Taaralinna taaderant, Tallinn, Tallinna Autobussikoondis, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Tamme gümnaasiumi tiik, Tammelinn, Tampere, Tartu, Tartu (täpsustus), Tartu Agenda 21, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Aleksander Puškini Kool, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Autode Remondi Katsetehas, Tartu ühistranspordiliinid, Tartu Üliõpilasteater, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tartu Ülikooli Botaanikaaed, Tartu Ülikooli füüsikahoone, Tartu Ülikooli joonistuskool, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli korvpallimeeskond, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu õuekohus, Tartu Ärinõuandla, Tartu – väike puust linn, Tartu Biotehnoloogia Park, Tartu botaanikaaia tiik, Tartu bussijaam, Tartu Descartes'i Kool, Tartu Elektriteater, Tartu Emajõe Kool, Tartu Forseliuse Kool, Tartu Grand Prix, Tartu Hansa Kool, Tartu Hansapäevad, Tartu Herbert Masingu Kool, Tartu Hiie Kool, Tartu I aare, Tartu ilukirjanduses, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Jaani kirik, Tartu jõelipp, Tartu jõesadam, Tartu JK Tammeka, Tartu Karlova Kool, Tartu Katoliku Hariduskeskus, Tartu kaubahall, Tartu Kaubamaja, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Kesklinna Kool, Tartu kirjastuste loend (1918–1940), Tartu Kivilinna Kool, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tartu Kroonuaia Kool, Tartu Kunstikool, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu lahing (1224), Tartu Lastekoor Maarjalill, Tartu laulupidu, Tartu lauluväljak, Tartu lõõtspillifestival, Tartu Lembitu veski, Tartu lennujaam, Tartu linn (haldusüksus), Tartu linna päev, Tartu linna põhimäärus, Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee, Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend, Tartu linnakodaniku muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Linnaraamatukogu, Tartu linnasiire, Tartu linnavalitsus, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond, Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond, Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond, Tartu linnavolikogu, Tartu linnus, Tartu lipp, Tartu logo, Tartu Luterlik Peetri Kool, Tartu maakond, Tartu Maarja Kool, Tartu maarjalaat, Tartu maraton, Tartu Mart Reiniku Kool, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu medal, Tartu Mill, Tartu Neidudekoor Kurekell, Tartu Noortekoor, Tartu Püha Vaimu kirik, Tartu Peetri kirik, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartu Poistekoor, Tartu raad, Tartu Raatuse Kool, Tartu raekoda, Tartu raha, Tartu rahu, Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa), Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival, Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival, Tartu Rattamaraton, Tartu raudteejaam, Tartu sadamaraudtee, Tartu Sügisjooks, Tartu sõjaväekalmistu, Tartu sillad, Tartu Suurtäht, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Tamme staadion, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Tartu Tähetorn, Tartu Täiskasvanute Gümnaasium, Tartu tänavate loend, Tartu Teoloogia Akadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tiigi veski, Tartu Titans, Tartu toomkirik, Tartu tunnuslause, Tartu Uus Teater, Tartu Vabadussõja mälestussammas, Tartu vaim, Tartu vana kaubamaja, Tartu vana Maarja kirik, Tartu vanalinn, Tartu vanalinna muinsuskaitseala, Tartu Vangla, Tartu vapp, Tartu Variku Kool, Tartu Veeriku Kool, Tartu Waldorfgümnaasium, TARTuFF, Tartumaa trallam, Tarva, Tarvanpää linnus, Tarvas, Tarvasjõgi, Tarvastu, Tasku Keskus, Tatarlased, Tšuudid, Tähtvere, Tööstus, Töötlev tööstus, Türgi, Tõnis Kimmel, Tõnis Lukas, Tõnissoni plats, Teaduskultuurilinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Teater, Teine maailmasõda, Telleri kabel, Tellis, Terrakota, Thor, Tigutorn, Toiduainetööstus, Toomemägi, Tour of Estonia, Tramm, Trükikoda, Trükitööstus, Trollibuss, Turu, Turusild, Turvakodu, Ukrainlased, Ungari, Uppsala, Urmas Klaas, Urmas Kruuse, Uru noorteteater, Vabaduse puiestik, Vabadussild, Vaksali (Tartu), Valdur Mikita, Valgevenelased, Vallikraavi tänav, Valter Lang, Vana Anatoomikum, Vana-Jaani kalmistu, Vana-Liivimaa, Vanemuine (jõelaev), Vanemuine (teater), Vanemuise 46, Vanemuise tänav, Vanemuise tiik, Varbola Jaanilinn, Variku (Tartu), Varjupaik, Väino Kull, Võidu sild, Veebiportaal, Veeriku, Vene Heategev Selts Tartus, Vene keel, Vene SFNV, Venelased, Venemaa, Venestamine, Veoauto, Veski, Veszprém, Villa Tammekann, Villem Ormisson, Villem Reimani monument, Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel, Vladimir Lenin, Woldemar Friedrich Krüger, Zutphen, 1. august, 10. september, 1030, 11. november, 1224, 1262, 14. oktoober, 14. sajand, 14. veebruar, 15. sajand, 1558, 1571, 1582, 1583, 16. sajand Eestis, 1601, 1603, 1625, 1632, 1699, 1708, 1775, 1775. aasta Tartu tulekahju, 1784, 1802, 1803, 1809, 1876, 1893, 19. sajand, 1912, 1920, 1932, 1939. aasta Tartu linnavolikogu valimised, 1960, 1960. aastad, 1977, 1980, 1980. aastad, 1989, 1991, 1993, 1996, 1997, 1998, 2. Lennuväedivisjon, 2. veebruar, 2000, 2001, 2002, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused, 21. november, 23. september, 24. aprill, 26. aprill, 3. aprill, 31. oktoober. Laienda indeks (579 rohkem) »

A. Le Coq

Tehase vaade Aktsiaselts A. Le Coq on Eesti vanim õlletootja ja tänaseks ka suurim joogitootja, kelle tootesortimendis on üle kümne tootekategooria – alates veest, siirupist, mahlast, mahla-, karastus-, energia- ja spordijookidest ning lõpetades lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja gin-long-drinkidega.

Uus!!: Tartu ja A. Le Coq · Näe rohkem »

A. Le Coqi Õllemuuseum

A.

Uus!!: Tartu ja A. Le Coqi Õllemuuseum · Näe rohkem »

Aardla raudteepeatus

Aardla raudteepeatus on raudteepeatus Tartumaal Tartus.

Uus!!: Tartu ja Aardla raudteepeatus · Näe rohkem »

Aasta tegu (Tartu)

Aasta tegu on aunimetus, mille Tartu linnavalitsus annab alates 1998.

Uus!!: Tartu ja Aasta tegu (Tartu) · Näe rohkem »

Aígina saar

Aígina on tihedalt asustatud saar Egeuse meres Saroni lahes Atika lähedal.

Uus!!: Tartu ja Aígina saar · Näe rohkem »

AHHAA

AHHAA logo AHHAA külgvaade AHHAA teadusteateri promopilt Teadlaste Öö festivaliks. Teaduskeskus AHHAA on Tartus tegutsev Baltikumi suurim teaduskeskus.

Uus!!: Tartu ja AHHAA · Näe rohkem »

Aili Raendi

Aili Raendi (aastani 1960 Suur, 12. august 1933, Tartu – 11. november 2002, Tallinn) oli Eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu ja Aili Raendi · Näe rohkem »

Akvatinta

Francisco Goya akvatinta sarjast ''"Los desastres de la guerra"'' Akvatinta (itaalia keeles acquatinta) on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille puhul plaadi karestamine toimub keemiliselt.

Uus!!: Tartu ja Akvatinta · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Sankt-Peterburg – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825.

Uus!!: Tartu ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Uus!!: Tartu ja Aleksander Tõnisson · Näe rohkem »

Alvar Aalto

Alvar ja Elissa Aalto 1950. aastatel Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane – 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt, disainer, maalikunstnik ja akadeemik.

Uus!!: Tartu ja Alvar Aalto · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Tartu ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Ameerika jalgpall

Tennessee Titansi ja Houston Texansi vaheline mäng 2005. Ameerika jalgpall (Ameerika Ühendriikides football) on võistluslik pallimäng, mida mängivad kaks võistkonda ristkülikukujulisel väljakul.

Uus!!: Tartu ja Ameerika jalgpall · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Tartu ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Andrus Ansip

Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Komisjoni asepresident alates 2014.

Uus!!: Tartu ja Andrus Ansip · Näe rohkem »

Anne kanal

Anne kanal Tigutorni, Emajõe Ärikeskuse ja Turusilla siluettidega Anne kanal, pildistatud Sõpruse sillalt, taamal Annelinn. Anne kanal on kunstlik veekogu Tartus Annelinnas.

Uus!!: Tartu ja Anne kanal · Näe rohkem »

Anne looduskaitseala

Anne looduskaitseala on looduskaitseala, mis asub Emajõe ürgorus Tartu maakonna Tartu linna ja Luunja valla Lohkva küla territooriumil.

Uus!!: Tartu ja Anne looduskaitseala · Näe rohkem »

Annelinn

Annelinna hooned Annelinn on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe vasakul kaldal.

Uus!!: Tartu ja Annelinn · Näe rohkem »

Annelinna keskus

Annelinna keskus on kaubanduskeskus Tartus aadressil Kalda tee 43.

Uus!!: Tartu ja Annelinna keskus · Näe rohkem »

Ants Simm

Ants Simm (aastani 1938 Hans Simm, 9. oktoober 1877 Kivilõppe küla, Tarvastu vald (endine Vana-Suislepa vald) – 14. märts 1946) oli eesti näitleja, lavastaja, diplomaat ja ajakirjanik.

Uus!!: Tartu ja Ants Simm · Näe rohkem »

Ants Veetõusme

Ants Veetõusme 20. augustil 2011. Ants Veetõusme (sündinud 3. mail 1949) on Eesti ekspoliitik, rahandus-, äri- ja sporditegelane.

Uus!!: Tartu ja Ants Veetõusme · Näe rohkem »

Apteek

Apteegi ajalooline sisustus Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on Eesti õigusaktide mõistes jaekaubandushoone, kus on lubatud sellekohase loaga apteegiteenuse osutamine.

Uus!!: Tartu ja Apteek · Näe rohkem »

Arhitekt

Arhitekt on ehitisi kavandav kunstnik.

Uus!!: Tartu ja Arhitekt · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus Nõukogude Liidu koosseisu 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus ning alates 5. detsembrist 1936 väikseima pindalaga liiduvabariigina. 23. septembril 1991 võttis vabariigi Ülemnõukogu Armeenias 21. septembril läbi viidud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel.

Uus!!: Tartu ja Armeenia · Näe rohkem »

Arnold Matteus

J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938-1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane. Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Tartu ja Arnold Matteus · Näe rohkem »

Aruküla koobaste kaitseala

Aruküla koobaste kaitseala on kaitseala Tartu linnas.

Uus!!: Tartu ja Aruküla koobaste kaitseala · Näe rohkem »

Aruküla koopad

Aruküla koopad on Tartu linnas Ülejõe linnaosas Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval mõne meetri sügavusel maapinnast liivakivis asuvad koopad.

Uus!!: Tartu ja Aruküla koopad · Näe rohkem »

AS SEBE

Aktsiaselts SEBE on 1. juunil 1994 erakapitalile asutatud transpordiettevõte.

Uus!!: Tartu ja AS SEBE · Näe rohkem »

Asenduskodu

* Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.

Uus!!: Tartu ja Asenduskodu · Näe rohkem »

Assimilatsioon

Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.

Uus!!: Tartu ja Assimilatsioon · Näe rohkem »

ATKO

ATKO Grupp on autobussi- ja turismikontsern.

Uus!!: Tartu ja ATKO · Näe rohkem »

August Matthias Hagen

August Matthias Hagen (23. veebruar 1794, Vijciems, Läti – 2. detsember 1878, Tartu) oli Liivimaa graafik ja maalikunstnik.

Uus!!: Tartu ja August Matthias Hagen · Näe rohkem »

August Philipp Klara

August Philipp Klara (22. mai (ukj) 1790 – 1850) oli eesti maalikunstnik ja graveerija.

Uus!!: Tartu ja August Philipp Klara · Näe rohkem »

August Vomm

August Vomm (4. juuli 1906 Abja Pärnumaa – 1. mai 1976 Tallinn) oli eesti skulptor ja pedagoog.

Uus!!: Tartu ja August Vomm · Näe rohkem »

Aura Keskus

Aura Keskus Vaade lõunast Aura Keskus on sportimis- ja vabaajaveetmisvõimalusi pakkuv keskus Tartus.

Uus!!: Tartu ja Aura Keskus · Näe rohkem »

Auto

Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.

Uus!!: Tartu ja Auto · Näe rohkem »

Ülejõe (Tartu)

Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.

Uus!!: Tartu ja Ülejõe (Tartu) · Näe rohkem »

Ülejõe park

Friedebert Tuglase monument Tartus Ülejõe pargis. Ülejõe park (varem Tammsaare park) on park Tartus.

Uus!!: Tartu ja Ülejõe park · Näe rohkem »

Ülenurme vald

Ülenurme vald oli vald Tartu maakonnas ja jäi Tartu linnast vahetult lõunasse.

Uus!!: Tartu ja Ülenurme vald · Näe rohkem »

Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus

Eestlased 2014. aasta Gaudeamusel Daugavpilsis. Gaudeamuse rongkäik (2014). Gaudeamuse avamine 2014. aastal. Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus on Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu, mis toimub vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus.

Uus!!: Tartu ja Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus · Näe rohkem »

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 (saksa Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG), suletud 1950 ja taastatud 1988), lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts.

Uus!!: Tartu ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »

Ballett

pisi Ballett (itaalia keelest ballo, 'tantsin') on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm.

Uus!!: Tartu ja Ballett · Näe rohkem »

Balti Kaitsekolledž

Balti Kaitsekolledži embleem Balti Kaitsekolledž (inglise Baltic Defence College, ametlik lühend BALTDEFCOL) on sõjaväeline kõrgem õppeasutus, mis asub Tartus.

Uus!!: Tartu ja Balti Kaitsekolledž · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Tartu ja Baltimaad · Näe rohkem »

Barclay de Tolly maja

Barclay de Tolly maja, kus asub Tartu Kunstimuuseum Barclay de Tolly maja (ka "Tartu viltune maja") on Tartus aadressil Raekoja plats 18, Kompanii ja Magistri tänava vahel asuv klassitsistlik hoone, milles alates 1988.

Uus!!: Tartu ja Barclay de Tolly maja · Näe rohkem »

Barclay de Tolly monument

Barclay de Tolly monument Barclay de Tolly monument on väejuht Michael Andreas Barclay de Tolly auks püstitatud monument Tartus Barclay platsil, Ülikooli tänava ääres.

Uus!!: Tartu ja Barclay de Tolly monument · Näe rohkem »

Barclay hotell

Barclay hotell, juuli 2012. Barclay hotell on hotell Tartus, mis asub Ülikooli tänaval, Barclay platsi ääres.

Uus!!: Tartu ja Barclay hotell · Näe rohkem »

Barclay plats

Barclay plats asub asub Tartu kesklinnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänava vahel.

Uus!!: Tartu ja Barclay plats · Näe rohkem »

Barokk

Barokk on stiil, mis oli iseloomulik katoliku 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.

Uus!!: Tartu ja Barokk · Näe rohkem »

Bærumi vald

Bærum on vald Norras Akershusi maakonnas.

Uus!!: Tartu ja Bærumi vald · Näe rohkem »

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Uus!!: Tartu ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »

Buss

Benz-Omnibus, 1896 Kahekorruseline buss Londonis Tänapäevased linnabussid on enamasti madala põhjaga. Pildil Autosan Sancity 12LF Dekoreeritud autobuss Egiptuses Buss ehk autobuss (varem omnibus; ladina keelest automobile omnibus, 'iseliikuja kõigile') on teedel ja tänavatel liikuv, suurema hulga inimeste veoks mõeldud sõiduk, milles on vähemalt 10 istekohta (juhiiste kaasa arvatud).

Uus!!: Tartu ja Buss · Näe rohkem »

Carl Victor Kupffer

Carl Victor Kupffer oli Tartu linnapea 1877.

Uus!!: Tartu ja Carl Victor Kupffer · Näe rohkem »

Deventer

Deventer on linn Hollandis Overijsseli provintsis Ijsseli jõe ääres.

Uus!!: Tartu ja Deventer · Näe rohkem »

Devoni liivakivi

Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.

Uus!!: Tartu ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »

Disainer

Disainer on tootekujunduskunstis loovisik, kelle tööks on luua, arendada ja/või kujundada tooteid, üldjuhul mingi tööstusharu tarbeks (näiteks mood, trükitööstus, meedia, arhitektuur, sisearhitektuur, reklaam, veeb, kõikvõimalik tootmine jne).

Uus!!: Tartu ja Disainer · Näe rohkem »

Dolomiit

See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Tartu ja Dolomiit · Näe rohkem »

Dorpat (hotell)

Dorpat on hotell, konverentsikeskus ja spaa Tartu kesklinnas Võidu silla, Turu tänava ja Soola tänava vahel.

Uus!!: Tartu ja Dorpat (hotell) · Näe rohkem »

Dorpat (täpsustus)

Dorpat võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Tartu ja Dorpat (täpsustus) · Näe rohkem »

Draama

Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend.

Uus!!: Tartu ja Draama · Näe rohkem »

Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul

Ebatsuugad Tartu sõjaväekalmistul Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul (ka Pseudotsuugaallee) on Tartu Raadi kalmistu sõjaväekalmistu Aasa tänava poolses küljes asuv allee.

Uus!!: Tartu ja Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul · Näe rohkem »

Eduard Tubina monument

Eduard Tubina monument Eduard Tubina monument on pühendatud eesti helilooja Eduard Tubina mälestusele.

Uus!!: Tartu ja Eduard Tubina monument · Näe rohkem »

Edward von Lõngus

Edward von Lõnguse "Kannahabe ja nõiakütt". Edward von Lõngus (pseudonüüm) on üks Tartu tänapäeval tuntumaid tänavakunstnikke.

Uus!!: Tartu ja Edward von Lõngus · Näe rohkem »

Eeden (kaubanduskeskus)

Eeden on Tartus Annelinnas, Kalda tee ja Anne kanali vahel Sõpruse silla otsa juures asetsev kaubanduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Eeden (kaubanduskeskus) · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tartu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Selts

EÜS-i lipp EÜS-i vapp Eesti Üliõpilaste Selts on 1870.

Uus!!: Tartu ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »

Eesti filmikunst

See artikkel käsitleb Eestiga seotud filmikunsti ajalugu.

Uus!!: Tartu ja Eesti filmikunst · Näe rohkem »

Eesti kirjakeel

Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.

Uus!!: Tartu ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »

Eesti Kirjameeste Selts

Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud kirjandusselts.

Uus!!: Tartu ja Eesti Kirjameeste Selts · Näe rohkem »

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum, 2017. Foto: Alar Madisson (EKM). Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Uus!!: Tartu ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »

Eesti Lennuakadeemia

Eesti Lennuakadeemia (ELA; inglise keeles Estonian Aviation Academy) on riiklik rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele.

Uus!!: Tartu ja Eesti Lennuakadeemia · Näe rohkem »

Eesti Lennundusmuuseum

Eesti Lennundusmuuseum linnulennult 2012. aastal lennusalga helikopter AgustaWestland AW139 demonstratsioonlendu esitamas. Eesti Lennupäevad 2016. Eesti Lennundusmuuseum (varem ka: Tartu Lennundusmuuseum) on eraalgatusel loodud lennundusmuuseum Tartumaal Kastre vallas Lange külas, umbes 16 km Tartust lõuna pool.

Uus!!: Tartu ja Eesti Lennundusmuuseum · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Tartu ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas osaühinguna tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Tartu ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. Friedrich Siegmund Sterni etnograafiline litograafia 19. sajandist. Eesti Rahva Muuseum on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri rahvaste muuseum Tartus.

Uus!!: Tartu ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseumi peahoone

Eesti Rahva ­Muuseumi uus hoone on Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone Tartus Raadil, mis asub haldusjaotuslikult nii Tartu linna kui ka Tartu valla Tila küla maa-alal.

Uus!!: Tartu ja Eesti Rahva Muuseumi peahoone · Näe rohkem »

Eesti Reformierakond

Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei.

Uus!!: Tartu ja Eesti Reformierakond · Näe rohkem »

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on muuseum Tartu vanalinnas aadressil Rüütli 15.

Uus!!: Tartu ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)

Eesti Teaduste Akadeemia (ladina keeles Academia Litterarum Scientiarumque Estonica) oli 1938–1940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis.

Uus!!: Tartu ja Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) · Näe rohkem »

Eesti Trükimuuseum

Eesti Trükimuuseum on Tartus Kastani tänaval Aparaaditehase loomelinnakus tegutsev eramuuseum, kus eksponeeritakse 19.

Uus!!: Tartu ja Eesti Trükimuuseum · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.

Uus!!: Tartu ja Eesti Vabadussõda · Näe rohkem »

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) oli Eesti territooriumil aastail 1920–1990 tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Uus!!: Tartu ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Tartu ja Eestlased · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Tartu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Eha tänav (Tartu)

Eha tänav (Tartu linnavolikogu otsus 14. maist 1936, varasemad nimed Eliisabeti tänav, Elisabethstraße) on tänav Tartus Karlova linnajaos, mille pikkus on 660 m. Tänav algab Võru tänavalt, ristub Kesk, Tähe ja Salme tänavaga ning lõpeb teispool Salmet väikese tupikuga.

Uus!!: Tartu ja Eha tänav (Tartu) · Näe rohkem »

Ekraan (kino)

Ekraan on kino Tartus.

Uus!!: Tartu ja Ekraan (kino) · Näe rohkem »

Eliel Saarinen

Eliel Saarinen Helsingi raudteejaam Pärnu mnt 10, Tallinnas Gottlieb Eliel Saarinen (20. august 1873 – 1. juuli 1950) oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul.

Uus!!: Tartu ja Eliel Saarinen · Näe rohkem »

Ella Mätik

Ella Mätik (õieti Elviine Elisabeth Mätik, ka Mättik; 30. aprill 1904 Vruda, Peterburi kubermang – 6. august 1943 Tartu) oli eesti graafik.

Uus!!: Tartu ja Ella Mätik · Näe rohkem »

Emajõe Ärikeskus

Vaade jõe äärest, esiplaanil Võidu sild (13.04.2006) Emajõe Ärikeskus ehk Pläsku/Plasku on 1998.

Uus!!: Tartu ja Emajõe Ärikeskus · Näe rohkem »

Emajõe festival

Jõelaev Hilara ja lodi Jõmmu Emajõe festivalil Tartus, taamal Võidu sild ja hotell Dorpat, august 2012. Emajõe festival on Tartus 2006.

Uus!!: Tartu ja Emajõe festival · Näe rohkem »

Emajõe Suveteater

Emajõe Suveteater on teater Tartus.

Uus!!: Tartu ja Emajõe Suveteater · Näe rohkem »

Emajõe suvi

"Emajõe suve" algataja Margus Kasemaa. "Emajõe suvi" oli promenaadikontserdite sari, mis toimus Tartus 2001 kuni 2009.

Uus!!: Tartu ja Emajõe suvi · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).

Uus!!: Tartu ja Emajõgi · Näe rohkem »

Enn Kippel

Enn Kippel (aastani 1935 Eduard Ferdinand Kippel; 16. veebruar 1901 Tallinn – 15. veebruar 1942 Leningrad) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Tartu ja Enn Kippel · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Tartu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega.

Uus!!: Tartu ja Füüsilisest isikust ettevõtja · Näe rohkem »

Ferdi Sannamees

Ferdi Sannamehe teose koopia. Ferdi Sannamees (sünninimega Ferdinand Sannamees; 11. november (vkj 29. oktoober) 1895 Arula, Otepää kihelkond – 25. jaanuar 1963 Tallinn) oli Eesti skulptor.

Uus!!: Tartu ja Ferdi Sannamees · Näe rohkem »

Ferrara

Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Ferrara · Näe rohkem »

Folkloorifestival Baltica

Folkloorifestival Baltica on rahvusvaheline folkloorifestival, mis toimub vaheldumisi Leedus, Lätis ja Eestis.

Uus!!: Tartu ja Folkloorifestival Baltica · Näe rohkem »

Forseliuse seminar

Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684.

Uus!!: Tartu ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »

Frederiksberg

Frederiksbergi asendikaart Frederiksberg on asum Taanis Pealinna piirkonnas Kopenhaageni linnas.

Uus!!: Tartu ja Frederiksberg · Näe rohkem »

Friedebert Tuglase monument

Friedebert Tuglase monument Tartus Ülejõe pargis. Friedebert Tuglase monument on Friedebert Tuglasele 100.

Uus!!: Tartu ja Friedebert Tuglase monument · Näe rohkem »

Friedrich David Lenz

Friedrich David Lenz (20. september (9. september) 1745, Dzērbene, Liivimaa – 4. detsember 1809, Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja vaimulik kirjamees, Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor.

Uus!!: Tartu ja Friedrich David Lenz · Näe rohkem »

Funktsionalism

Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund.

Uus!!: Tartu ja Funktsionalism · Näe rohkem »

G4S Eesti

G4S Eesti peamaja Tallinnas 2013. aasta sügisel. Foto: G4S Eesti G4S Eesti (varem Falck Eesti ja ESS) on Eesti turvafirma, mis kuulub rahvusvahelisse turvateenuste kontserni G4S.

Uus!!: Tartu ja G4S Eesti · Näe rohkem »

Garibaldi Pommer

Garibaldi Pommer (ka Karibaldi; 31. detsember 1908 Kolga vald – 11. aprill 1972 Tallinn) oli eesti skulptor.

Uus!!: Tartu ja Garibaldi Pommer · Näe rohkem »

GAZ

GAZ-69 GAZ ehk Gorki autotehas (venekeelsest lühendist ГАЗ – Горьковский автомобильный завод) on Venemaa autotehas Nižni Novgorodis, algse nimega NNAZ – Нижний Новгородскй автомобильный завод.

Uus!!: Tartu ja GAZ · Näe rohkem »

Gaziantep

Vaade Gaziantepile. Gaziantep (Ottomani türgi keeles عينتاب (Ayntab), araabia keeles عنتاب või عينتاب, kurdi keeles Dîlok) ehk Antep on linn Kagu-Türgis, Gaziantepi provintsi pealinn, on üks maailma vanemaid püsivalt asustatud linnu.

Uus!!: Tartu ja Gaziantep · Näe rohkem »

Georg Friedrich von Kymmel

Georg Friedrich von Kymmel (7/18. september 1749 Jelgava (Mitau) – 1/13. märts 1829 Tartu) oli Tartu kaupmees ja esimene linnapea.

Uus!!: Tartu ja Georg Friedrich von Kymmel · Näe rohkem »

Gjumri

Gjumri on Armeenia suuruselt teine linn, Širaki maakonna keskus.

Uus!!: Tartu ja Gjumri · Näe rohkem »

GoBus

AS GoBus on AS-i Tarbus ja seitsme bussiettevõtte ühinemise tulemusena tekkinud Eesti suurimaid bussiettevõtteid.

Uus!!: Tartu ja GoBus · Näe rohkem »

Gooti stiil

Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil.

Uus!!: Tartu ja Gooti stiil · Näe rohkem »

Grafiti

Frankfurdis. New Yorgi logo "I Love NY" ainetel loodud logode traditsioone. Grafiti ehk grafiito (asjaarmastajad on tegevuse kohta pakkunud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel, tavaliselt avalikus ruumis.

Uus!!: Tartu ja Grafiti · Näe rohkem »

Gustav II Adolfi monument

Gustav II Adolfi monument Kuningaplatsil Tartus Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Gustav II Adolfi mälestusmärgi koopia.

Uus!!: Tartu ja Gustav II Adolfi monument · Näe rohkem »

Hafnarfjörður

Vaade Hafnarfjörðuri kesklinnale Hafnarfjörður on linn Islandil.

Uus!!: Tartu ja Hafnarfjörður · Näe rohkem »

Halduskeskus

Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.

Uus!!: Tartu ja Halduskeskus · Näe rohkem »

Halduslik linnaosa

Halduslik linnaosa on linnaosa, millel on oma valitsus.

Uus!!: Tartu ja Halduslik linnaosa · Näe rohkem »

Hambaarst

Hambaarst ehk stomatoloog on arst, kes ravib hambaid.

Uus!!: Tartu ja Hambaarst · Näe rohkem »

Hans Ainson

Hans Ainson (22. märts 1897 Kõssa talu, Mõnnaste küla, Tarvastu vald, Viljandimaa – 3. juuni 1980) oli Eesti advokaat, poliitik ja sõjaväelane (nooremleitnant).

Uus!!: Tartu ja Hans Ainson · Näe rohkem »

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja teadusministeerium tegutseb Tartus Munga tänava ja Vabaduse puiestee nurgal roosas majas, mis algselt ehitati pangahooneks, ministeeriumi ette jääb Peeter Põllu monumendiga park. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.

Uus!!: Tartu ja Haridus- ja Teadusministeerium · Näe rohkem »

Harilik sarapuu

Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Uus!!: Tartu ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »

Harri Henn

Harri Henn Harri Henn (28. aprill 1942 Tartu – 25. veebruar 2016) oli Eesti poliitik, kõrgharidusega noorsootöötaja, riigikaitseõpetaja, erusõjaväelane (kapten) ja Tallinna linna munitsipaalpolitseinik.

Uus!!: Tartu ja Harri Henn · Näe rohkem »

Hämeenlinna

Hämeenlinna on linn Soomes Kanta-Häme maakonnas, Lõuna-Soome lääni ja Hämeenlinna linna keskus.

Uus!!: Tartu ja Hämeenlinna · Näe rohkem »

Heimatstiil

EÜS-i maja Tartus (Georg Hellat, 1902) Neobaltia konvendihoone (W. v. Engelhardt, 1903) Esimese Eestis õppinud arhitekti Robert Natuse kodu Tallinnas Seene 8 (1927) Heimatstiil on Saksamaal 19. sajandi lõpul väljakujunenud arhitektuuristiil, mille tippaeg oli 1885–1910.

Uus!!: Tartu ja Heimatstiil · Näe rohkem »

Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

Tubina saal Elleri koolis Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus Tartus aadressil Lossi tänav 15.

Uus!!: Tartu ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool · Näe rohkem »

Heinrich Laakmann

Heinrich Laakmann (7. oktoober 1802 Lübeck – 14. juuni 1891 Tartu) oli Tartus tegutsenud saksa päritolu trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees.

Uus!!: Tartu ja Heinrich Laakmann · Näe rohkem »

Heinrich Luht

Heinrich Johann Luht (7. mai 1865 Lustivere vald, Viljandimaa Fraternitas Estica kodulehel (vaadatud 17. veebruaril 2013) – 1943Reinhold Zilch Tuna, 1/20120, lk 70–89 (vaadatud 17. veebruaril 2013)) oli eesti proviisor, ärimees ja poliitik.

Uus!!: Tartu ja Heinrich Luht · Näe rohkem »

Heivi Pullerits

Heivi Pullerits (aastani 1963 Heivi Ilsjan; 25. august 1938 Tartu – 10. detsember 2013) oli Eesti kultuuriloolane ja museoloog.

Uus!!: Tartu ja Heivi Pullerits · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Tartu ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Hiina

Hiina (traditsioonilises hiina kirjas 中國; lihtsustatud hiina kirjas 中国; pinyin'is Zhōngguó) on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949.

Uus!!: Tartu ja Hiina · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist.

Uus!!: Tartu ja Holland · Näe rohkem »

Holmi saar

Holm oli saar, mis asus Tartus Emajões praeguse Ülejõe ehk Holmi pargi kohal.

Uus!!: Tartu ja Holmi saar · Näe rohkem »

Hooldekodu

Hargla hooldekodu hoone. Hooldekodu on hoolekandeasutus iseseisva eluga mittetoimetulevate vanurite ja invaliidide elamiseks ja abistamiseks.

Uus!!: Tartu ja Hooldekodu · Näe rohkem »

Hotell Draakon

Draakon hotell on hotell Tartus, mis asub Raekoja platsi ääres Ülikooli tänava nurgal.

Uus!!: Tartu ja Hotell Draakon · Näe rohkem »

Hotell Pallas

Hotell Pallas on hotell Tartus, aadressil Riia 4.

Uus!!: Tartu ja Hotell Pallas · Näe rohkem »

Hotell Tartu

Hotell Tartu on hotell Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu ja Hotell Tartu · Näe rohkem »

Hruštšovka

Hruštšovka Pelgurannas Renoveeritud hruštšovka Koplis Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.

Uus!!: Tartu ja Hruštšovka · Näe rohkem »

Hugo Treffneri Gümnaasium

Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum. Hugo Treffneri Gümnaasium (akronüümina HTG) on Tartus asuv gümnaasium.

Uus!!: Tartu ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »

Hugo Treffneri monument

Hugo Treffneri monument asub Tartus, Ülejõe pargis, Hugo Treffneri asutatud Hugo Treffneri erakooli (nüüdne Hugo Treffneri Gümnaasium) asukohal.

Uus!!: Tartu ja Hugo Treffneri monument · Näe rohkem »

Hullunud Tartu

"Hullunud Tartu" on 2010.

Uus!!: Tartu ja Hullunud Tartu · Näe rohkem »

Idaringtee

Tartu Idaringtee ehitus, vaade piki Ringtee tänavat, veebruar 2013 Puurvaiade puurimine Emajõe silla ettevalmistustöödel, veebruar 2013 Idaringtee on Tartu linnast idapoolseks ümbersõiduks kavandatav tänav, mis ühendaks linna idaservas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed Jõhvi–Tartu–Valga maanteega.

Uus!!: Tartu ja Idaringtee · Näe rohkem »

Ihaste

Ihaste on Tartu linnaosa, mis paikneb Tartu kaguosas, Emajõe vasakul kaldal.

Uus!!: Tartu ja Ihaste · Näe rohkem »

Ihaste sild

Ihaste sild on raudbetoonsild Tartu linna kagupiiril.

Uus!!: Tartu ja Ihaste sild · Näe rohkem »

II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks

Teises maailmasõjas hukkunute memoriaal Tartus. Skulptor Ants Mölder, arhitekt Rein Luup (1975). Memoriaali visuaalne dominant: graniidist püsttahukad ja langetatud peaga sõduri pronksist rinnakuju. II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks on Teises maailmasõjas langenute ja terroriohvrite ühishaua tähis Tartus Raadi järve ääres Raadi pargis.

Uus!!: Tartu ja II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks · Näe rohkem »

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

Uus!!: Tartu ja Ilmamaa · Näe rohkem »

Ilukirjandus

Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.

Uus!!: Tartu ja Ilukirjandus · Näe rohkem »

Investeering

Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.

Uus!!: Tartu ja Investeering · Näe rohkem »

Island

thumb Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Tartu ja Island · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Tartu ja Itaalia · Näe rohkem »

Ivar Põllu

Ivar Põllu (sündinud 30. oktoobril 1974 Tootsis) on eesti muusik, lavastaja, teatrikunstnik ja dramaturg.

Uus!!: Tartu ja Ivar Põllu · Näe rohkem »

Jaamamõisa

Jaamamõisa on Tartu linnaosa Tartu kirdeosas.

Uus!!: Tartu ja Jaamamõisa · Näe rohkem »

Jaamamõisa oja

Jaamamõisa oja ehk Juudaoja on oja Tartus.

Uus!!: Tartu ja Jaamamõisa oja · Näe rohkem »

Jaan Kriisa

Jaan Kriisa Jaan Kriisa (31. detsember 1882 Ulila vald, Tartumaa – 8. august 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti advokaat, omavalitsustegelane ja poliitik.

Uus!!: Tartu ja Jaan Kriisa · Näe rohkem »

Jaan Tõnissoni monument

pisi pisi Jaan Tõnissoni monument on püstitatud endise eesti riigivanema, peaministri ning Postimehe väljaandja ja peatoimetaja Jaan Tõnissoni mälestuseks.

Uus!!: Tartu ja Jaan Tõnissoni monument · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Tartu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jäääär

Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud 1991.

Uus!!: Tartu ja Jäääär · Näe rohkem »

Jõmmu

Tartu hansapäevadel 2007. aastal. Tartu hansapäevadel 2012. aastal. Jõmmu Tartu Raekoja platsil. Jõmmu on Emajõe lodjaseltsile kuuluv Emajõe-Peipsi tüüpi lodi, mis kurseerib Emajõel ja Peipsil.

Uus!!: Tartu ja Jõmmu · Näe rohkem »

Johann Heinrich Bartholomäus Walter

Tartu raekoda, Walteri tuntuim teos Walteri projekteeritud hoone (fotol keskel, heleroheline) Tartus Raekoja plats 8 Nn Katariina maja ehk Pistohlkorsi maja Johann Heinrich Bartholomäus Walter (ka Walther; 1734, Rostock, Saksamaa – maetud 2. aprillil 1802 Tartus) oli Eestis tegutsenud saksa arhitekt, Tartu raekoja ja teiste esindushoonete autor.

Uus!!: Tartu ja Johann Heinrich Bartholomäus Walter · Näe rohkem »

Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Tartu ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »

Johannes Lott

Johannes Lott (sündinud 28. veebruaril 1930 Saarepere külas, Kabala vallas) on endine Eesti NSV partei- ja riigitegelane.

Uus!!: Tartu ja Johannes Lott · Näe rohkem »

Johannes Pääsuke

Johannes Pääsuke (vkj 18. märts/ukj 30. märts 1892 Tartu – vkj 26. detsember 1917/ukj 8. jaanuar 1918 Orša, Valgevene) oli Eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija.

Uus!!: Tartu ja Johannes Pääsuke · Näe rohkem »

Jurjev (täpsustus)

Jurjev on.

Uus!!: Tartu ja Jurjev (täpsustus) · Näe rohkem »

Juugend

Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Eugène Grasset. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Riias Elizabethi tänav 10B, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või lo stilo Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.

Uus!!: Tartu ja Juugend · Näe rohkem »

Kaarel Liimand

Kaarel Liimand (aastani 1937 Karl Liiman või Karl Liimann; 12. mai 1906 Rapla lähedal – august 1941 Pihkva lähistel) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Tartu ja Kaarel Liimand · Näe rohkem »

Kaarsild (Tartu)

Kaarsild vaadatuna Emajõe paremalt kaldalt klubi Atlantise vastast Ülejõe pargi poolt Emajõe vasakult kaldalt Kaarsilda kasutatakse ka näitusepaigana. Näitus "Jõeruum" Tartu Kaarsillal, august 2012. Kaarsild (ka Jalakäijate sild, Betoonsild) on jalakäijatele mõeldud kaarsild Tartus kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel Raekoja platsi ääres raekoja vastas üle Emajõe.

Uus!!: Tartu ja Kaarsild (Tartu) · Näe rohkem »

Kaasav eelarvemenetlus

Kaasav eelarvemenetlus ehk kaasav eelarve koostamine on kodanikuvõimu arutlus- ja otsustusprotsess, üks osalusdemokraatia avaldumisvorme.

Uus!!: Tartu ja Kaasav eelarvemenetlus · Näe rohkem »

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Tartu ja Kaitseliit · Näe rohkem »

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (lühendatult KVÜÕA) on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Uus!!: Tartu ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused · Näe rohkem »

Kalev Kudu

Kalev Kudu (sündinud 26. augustil 1961 Võrus) on eesti teatrilavastaja.

Uus!!: Tartu ja Kalev Kudu · Näe rohkem »

Kalevipoeg

1935. aastal ilmunud "Kalevipoja" kaas "Kalevipoeg" on peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvaluuleaineil loodud Eesti rahvuseepos.

Uus!!: Tartu ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kalmistu paljand

Kalmistu paljand on Tartu linnas Emajõe ürgoru vasakul kaldal asuv devoni liivakivi paljand.

Uus!!: Tartu ja Kalmistu paljand · Näe rohkem »

Kammerkoor

Üks USA kammerkoor (2009) Kammerkoor on suhteliselt väikese koosseisuga (mitte rohkem kui 30–40 inimest) koor, kes enamasti esitab kiriku- või klassikalist muusikat kontserdina.

Uus!!: Tartu ja Kammerkoor · Näe rohkem »

Karl Luik

Karl Julius Luik (12. juuli 1883 Koikküla vald, Valgamaa – 5. märts 1948 Tobolsk, Vene NFSVJüri Saar Postimees, 17. märts 2016) oli Tartu linnapea aastail 1920–1934.

Uus!!: Tartu ja Karl Luik · Näe rohkem »

Karlova

Tartu Loomemajanduse Keskus, Kalevi 13. Karlova on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe paremal kaldal kesklinna ja Ropka linnaosa vahel.

Uus!!: Tartu ja Karlova · Näe rohkem »

Karlova sadam

Karlova sadam on Tartus Rebase tänaval 2014.

Uus!!: Tartu ja Karlova sadam · Näe rohkem »

Kassitoome

Kassitoome sügisvärvides Kassitoome 2011. aasta kevadel. Kassitoome 2012. aasta juunis Tartu toomkirik, vaade K. E. Baeri tänavalt Kassitoome poolt, 2008. Kassitoome on park Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu ja Kassitoome · Näe rohkem »

Kastre vald

Kastre vald on vald Tartumaal.

Uus!!: Tartu ja Kastre vald · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Tartu ja Katariina II · Näe rohkem »

Katariina maja

pisi Katariina maja (ka Pistohlkorsi maja) on Tartus Ülejõe linnaosas aadressil Narva mnt 23 asuv aadlivilla, milles tänapäeval tegutseb Tartu Linnamuuseum.

Uus!!: Tartu ja Katariina maja · Näe rohkem »

Kaubanduskeskus Zeppelin

Zeppelin 2015. aasta juulis Kaubanduskeskus Zeppelin on Tartu kesklinnas aadressil Turu tänav 14 tegutsev kaubamaja, mis avati 28.

Uus!!: Tartu ja Kaubanduskeskus Zeppelin · Näe rohkem »

Kaunas

pisi Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Kaunas · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees. Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Tartu ja Küüditamine · Näe rohkem »

Kõrgem Usuteaduslik Seminar

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar on usuteaduse alane erakõrgkool Tartus.

Uus!!: Tartu ja Kõrgem Usuteaduslik Seminar · Näe rohkem »

Kõrgendik

Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm.

Uus!!: Tartu ja Kõrgendik · Näe rohkem »

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Uus!!: Tartu ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »

Kesk tänav

Kesk tänava algusosa varakevadel Kesk tänav (Zentralstraße, Centralstraße) on tänav Tartus.

Uus!!: Tartu ja Kesk tänav · Näe rohkem »

Kesklinn (Tartu)

Kesklinna linnaosa paikneb Tartu südalinnas Emajõe paremal kaldal.

Uus!!: Tartu ja Kesklinn (Tartu) · Näe rohkem »

Keskpark

Keskpark (ka Kaubahoovi park) on park Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu ja Keskpark · Näe rohkem »

KGB kongide muuseum

KGB kongide muuseum on Tartu Linnamuuseumi filiaal.

Uus!!: Tartu ja KGB kongide muuseum · Näe rohkem »

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Uus!!: Tartu ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Tartu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kinnine linn

Kinnine linn on endises Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal asula, kuhu ligipääs on võimalik vaid erilubadega.

Uus!!: Tartu ja Kinnine linn · Näe rohkem »

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Uus!!: Tartu ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »

Kirjandusfestival Prima Vista

Prima Vista on alates 2004.

Uus!!: Tartu ja Kirjandusfestival Prima Vista · Näe rohkem »

Kirjanduslinn

Kirjanduslinnade programm on osa UNESCO loomelinnade võrgustikust, mis rajati 2004.

Uus!!: Tartu ja Kirjanduslinn · Näe rohkem »

Kirsi raudteepeatus

Kirsi raudteepeatus Kirsi raudteepeatus (1996) Kirsi raudteepeatus on raudteepeatus Tartumaal Tartus.

Uus!!: Tartu ja Kirsi raudteepeatus · Näe rohkem »

Kivisild (Tartu)

1934. aasta foto Kivisillast. Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.

Uus!!: Tartu ja Kivisild (Tartu) · Näe rohkem »

Klassitsism

Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Uus!!: Tartu ja Klassitsism · Näe rohkem »

Klooster

Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.

Uus!!: Tartu ja Klooster · Näe rohkem »

Kodumaja

AS Kodumaja on ettevõtete grupp (kontsern), kuhu kuuluvad ettevõtted tegelevad elamispinna projekteerimise, tootmise, ehitamise ja müügiga.

Uus!!: Tartu ja Kodumaja · Näe rohkem »

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Tartu ja Kohtla-Järve · Näe rohkem »

Koolujõgi

Koolujõgi on Tartu linnas voolanud endine jõgi, Emajõe haru.

Uus!!: Tartu ja Koolujõgi · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 piirkonnaks.

Uus!!: Tartu ja Kreeka · Näe rohkem »

Kristjan Jaak Petersoni monument

Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni mälestuseks.

Uus!!: Tartu ja Kristjan Jaak Petersoni monument · Näe rohkem »

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Uus!!: Tartu ja Kroonika · Näe rohkem »

Kroonpress

Kroonpress on aastal 1990 Tartus Alexander Kofkini ja Olari Taali asutatud trükikoda.

Uus!!: Tartu ja Kroonpress · Näe rohkem »

Kroonuaia sild

Kroonuaia sild Kroonuaia sild on sild Tartus.

Uus!!: Tartu ja Kroonuaia sild · Näe rohkem »

Kuningaplats

Gustav II Adolfi monument Kuningaplatsil, september 2011 Kuningaplats on väike park Tartus Jakobi tänava ääres, Tartu Ülikooli peahoone taga.

Uus!!: Tartu ja Kuningaplats · Näe rohkem »

Kvartal (kaubanduskeskus)

Kvartal on Tartu kesklinnas Riia, Turu, Soola ja Aleksandri tänavaga piirnevas kvartalis asuv kaubanduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Kvartal (kaubanduskeskus) · Näe rohkem »

Laine Randjärv

Laine Randjärv (aastail 1985–2011 Laine Jänes; sündinud 30. juulil 1964 Moskvas) on Eesti poliitik ja muusikapedagoog, Riigikogu XII ja XIII koosseisu liige, endine kultuuriminister.

Uus!!: Tartu ja Laine Randjärv · Näe rohkem »

Laulupeomuuseum

Laulupeomuuseum on Tartu Linnamuuseumi filiaal, mis asub Tartus, "Vanemuise" seltsi vanas majas Jaama 14.

Uus!!: Tartu ja Laulupeomuuseum · Näe rohkem »

Lauri Kettunen

Lauri Kettunen Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.

Uus!!: Tartu ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Uus!!: Tartu ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Uus!!: Tartu ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Tartu ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Tartu ja Läti keel · Näe rohkem »

Lüneburg

Vaade Lüneburgi südalinnale Lüneburg (alamsaksa keeles Lümborg) on linn Saksamaal Alam-Saksimaa liidumaal.

Uus!!: Tartu ja Lüneburg · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Tartu ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Lõunaeesti keel

Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna). Lõunaeesti keel (lõunaeesti keeles lõunaeesti kiil) on Lõuna-Eestis kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis on ühtlasi läänemeresoome keeltest lõunapoolseim.

Uus!!: Tartu ja Lõunaeesti keel · Näe rohkem »

Lõunakeskus

Lõunakeskus on Astri Gruppi kuuluv Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus, mis asub Tartus Ringtee ning Riia tänava ristumiskoha lähedal.

Uus!!: Tartu ja Lõunakeskus · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Tartu ja Leedu · Näe rohkem »

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Uus!!: Tartu ja Leetopiss · Näe rohkem »

Leivaauto

Leivaauto on eriotstarbeline veoauto, mida kasutatakse leiva- ja saiatoodete veoks.

Uus!!: Tartu ja Leivaauto · Näe rohkem »

Lenini monument Tartus

Lenini monument Tartus oli Nõukogude Liidu rajaja Vladimir Lenini monument Tartus Riia mäel Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone (praeguse Balti Kaitsekolledži hoone) ees.

Uus!!: Tartu ja Lenini monument Tartus · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Tartu ja Liivi keel · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Tartu ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Tartu ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Tartu ja Linnus · Näe rohkem »

Litograafia

Näide litograafiast, 1902;originaalsuurus 33×24 cm Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati.

Uus!!: Tartu ja Litograafia · Näe rohkem »

London (hotell)

London on hotell Tartu kesklinnas aadressil Rüütli 9/Küütri 10/12.

Uus!!: Tartu ja London (hotell) · Näe rohkem »

Loomulik iive

Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe.

Uus!!: Tartu ja Loomulik iive · Näe rohkem »

Louis Höflinger

Louis Höflingeri litograafia reproduktsioon von Bocki maja välisseinal Tartus. Georg Ludwig Friedrich Höflinger oli kunstnik ja fotograaf.

Uus!!: Tartu ja Louis Höflinger · Näe rohkem »

Lutsu tänav

Lutsu tänav (Quappenstraße) on tänav Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu ja Lutsu tänav · Näe rohkem »

Maanaised

Tartu abilinnapea Tiia Teppan poseerimas skulptuuri avamisel 28. augustil 2013 Avamise ootel "Maanaised" on Eesti skulptori Mare Mikofi 1974.

Uus!!: Tartu ja Maanaised · Näe rohkem »

Maarjamõisa

Maarjamõisa on linnaosa Tartu lääneosas, Emajõe paremkaldal.

Uus!!: Tartu ja Maarjamõisa · Näe rohkem »

Malle Salupere

Malle Salupere (aastani 1962 Tungal, sündinud 17. veebruaril 1931 Tartus) on eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne poliitik.

Uus!!: Tartu ja Malle Salupere · Näe rohkem »

Mare Mikoff

Mare Mikoff (varem ka Mare Mikof; sündinud 20. augustil 1941 Tallinnas) on eesti skulptor.

Uus!!: Tartu ja Mare Mikoff · Näe rohkem »

Masinaehitus

Masinaehitus on teaduse ja tehnika haru, mille sisuks on masinate ja seadmete ehitus ning konstrueerimine, masinate ja detailide valmistamine, tootmisprotsesside automatiseerimine, arvutiprogrammide rakendamine tööstuses.

Uus!!: Tartu ja Masinaehitus · Näe rohkem »

Maxima

Maxima logo Maxima kauplus Pärnus Maxima pood Tartus Narva maanteel. Maxima (varem T-market) on Baltimaades, Poolas ja Bulgaarias tegutsev jaekaubanduskett, mis kuulub Leedu ettevõttele Maxima Grupe UAB, mille omanik on VP Grupė.

Uus!!: Tartu ja Maxima · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Tartu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõisad Tartu linnas

Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides.

Uus!!: Tartu ja Mõisad Tartu linnas · Näe rohkem »

Meeskoor Gaudeamus

Meeskoor Gaudeamus on 1958.

Uus!!: Tartu ja Meeskoor Gaudeamus · Näe rohkem »

Meltsi tiik

Meltsi tiik 19. sajandil Meltsi tiik ehk Meltsiveski tiik oli veekogu Tartus Ülejõel.

Uus!!: Tartu ja Meltsi tiik · Näe rohkem »

Miina Härma Gümnaasium

Miina Härma Gümnaasium on 1906.

Uus!!: Tartu ja Miina Härma Gümnaasium · Näe rohkem »

Miina Härma Gümnaasiumi segakoor

Miina Härma Gümnaasiumi segakoor on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 10.–12.

Uus!!: Tartu ja Miina Härma Gümnaasiumi segakoor · Näe rohkem »

Miljööväärtuslik ala

Miljööväärtuslik ala (ka miljööväärtuslik eluasemepiirkond ehk miljööväärtuslik hoonestusala) on asulas planeeringuga määratletud ala, kus on planeerimisele ja ehitamisele kehtestatud piirangud, mis tulenevad piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja vajadusest seda säilitada.

Uus!!: Tartu ja Miljööväärtuslik ala · Näe rohkem »

Miss Valentine

Miss Valentine on Eestis toimuv rahvusvaheline iluvõimlemisvõistlus.

Uus!!: Tartu ja Miss Valentine · Näe rohkem »

Mootorpaat

Lahtine päramootoriga mootorpaat, kaetud vööritekiga Päramootoriga kummipaat USA erioperatsioonide üksuse RIB-mootorpaat Mootorpaat on ilma tekita (lahtine) või vaid osaliselt tekiga kaetud ja põhiliselt jõuseadme abil liikumiseks mõeldud paat või väikelaev.

Uus!!: Tartu ja Mootorpaat · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Tartu ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Tartu ja Narva · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Tartu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Uus!!: Tartu ja Nõukogude okupatsioon Eestis · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Tartu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Uus!!: Tartu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »

Neem

Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.

Uus!!: Tartu ja Neem · Näe rohkem »

Nikolai Pirogovi monument

Nikolai Pirogovi monument Nikolai Pirogovi monument on püstitatud Nikolai Pirogovi mälestuseks Tartusse, Raekoja taha Lossi tänava ja Ülikooli tänava nurgale haljasalale, mis monumendi järgi on tuntud kui Pirogovi plats.

Uus!!: Tartu ja Nikolai Pirogovi monument · Näe rohkem »

Ningbo Shi

PAGENAME Ningbo on allprovintsilinn Hiina idaosas Zhejiangi provintsis.

Uus!!: Tartu ja Ningbo Shi · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Tartu ja Norra · Näe rohkem »

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Uus!!: Tartu ja Omavalitsus · Näe rohkem »

Ooper

ooperiteatri (avati 1875) fuajee Pariisis Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes.

Uus!!: Tartu ja Ooper · Näe rohkem »

Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur

Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur on Tartus Vallikraavi tänaval asuv skulptuur, mis kujutab graniitpingil istuvaid pronksist kirjanikke Eduard Vildet ja Oscar Wilde'i.

Uus!!: Tartu ja Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur · Näe rohkem »

Oskar Lutsu majamuuseum

Majamuuseum Oskar Lutsu majamuuseum asub Tartus aadressil Riia 38.

Uus!!: Tartu ja Oskar Lutsu majamuuseum · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Tartu ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel. Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Tartu ja Paekivi · Näe rohkem »

Pallas

Kunstiühing Pallas on aastatel 1918–1940 ja 1943–1944 tegutsenud, 1988.

Uus!!: Tartu ja Pallas · Näe rohkem »

Pallas (kunstikool)

Kunstiühingu Pallas kunstikool, 1924.

Uus!!: Tartu ja Pallas (kunstikool) · Näe rohkem »

Paneelelamu

Annelinna hooned Paneelelamu (ka paneelmaja) on varemvalmistatud betoonist paneelidest kokku pandud elumaja.

Uus!!: Tartu ja Paneelelamu · Näe rohkem »

Park (hotell)

Park oli hotell Tartus Toomemäe pargis aadressiga Vallikraavi tänav 23, hooneni viivad juurdepääsud Juhan Liivi ja Vallikraavi tänavalt.

Uus!!: Tartu ja Park (hotell) · Näe rohkem »

Paul Alvre

Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Tartu ja Paul Alvre · Näe rohkem »

Päevakeskus

Päevakeskus on hoolekandeasutus, mis pakub inimestele (näiteks eakatele) mitmesuguseid teenuseid.

Uus!!: Tartu ja Päevakeskus · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Tartu ja Pärnu · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Tartu ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Eesti valitsusasutus maaeluministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Tartu ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet · Näe rohkem »

Peetri tiik

Peetri tiik 2014. aastal. Peetri tiik ehk Peetrituru tiik on tiik Tartus Raadi-Kruusamäe linnaosas.

Uus!!: Tartu ja Peetri tiik · Näe rohkem »

Pegasus (jõelaev)

| Pegasus (endine Fr. R. Kreutzwald) on 1958.

Uus!!: Tartu ja Pegasus (jõelaev) · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Tartu ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Pere Leib

AS Pere Leib oli Tartus asunud pagari- ja kondiitritoodete tootmise ja turustamisega tegelev ettevõte.

Uus!!: Tartu ja Pere Leib · Näe rohkem »

Perioodika (kirjastus)

Perioodika on 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis mitmete reformide järel toimis aastani 2004.

Uus!!: Tartu ja Perioodika (kirjastus) · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Tartu ja Peterburi · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Tartu ja Pihkva · Näe rohkem »

Pirogovi park

Vihmane Pirogovi plats Tartus, Lossi ja Ülikooli tänava nurgal, suvi 2011. Pirogovi park ehk Pirogovi plats on park Tartus.

Uus!!: Tartu ja Pirogovi park · Näe rohkem »

Playtech

Playtech Ltd. on 1999.

Uus!!: Tartu ja Playtech · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Tartu ja Poola · Näe rohkem »

Postimees

Ajaleht Postimees on 1857.

Uus!!: Tartu ja Postimees · Näe rohkem »

Puidutööstus

Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas. Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu mehaanilise, keemilise ja termilise töötlemisega.

Uus!!: Tartu ja Puidutööstus · Näe rohkem »

Raadi

Raadi on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Tartu ja Raadi · Näe rohkem »

Raadi järv

Raadi järv (ka Roodi järv) on Tartu linna territooriumil paiknev järv.

Uus!!: Tartu ja Raadi järv · Näe rohkem »

Raadi mõis

Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Tartu ja Raadi mõis · Näe rohkem »

Raadi park

Raadi park on suur park Tartus.

Uus!!: Tartu ja Raadi park · Näe rohkem »

Raadi sõjaväelennuväli

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud lennuväli.

Uus!!: Tartu ja Raadi sõjaväelennuväli · Näe rohkem »

Raadi-Kruusamäe

Raadi-Kruusamäe on Tartu linnaosa ja paikneb Tartu kirdeosas.

Uus!!: Tartu ja Raadi-Kruusamäe · Näe rohkem »

Rada (lennundus)

Banja Luka maandumis-õhkutõusmisrada Rada (lennunduses) (inglise Runway, lühend RWY) on kindel ribakujuline ala lennuväljal või lennukikandjal-laeval, millel lennuk kiirendatakse õhkutõusmiseni või millele maandunud lennuki kiirus aeglustatakse paigalseisuni.

Uus!!: Tartu ja Rada (lennundus) · Näe rohkem »

Raekoja plats (Tartu)

Raekoja plats jõuluehtes (2012). Jõulutuled Raekoja platsil (2007). Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, mille ääres asub Tartu raekoda.

Uus!!: Tartu ja Raekoja plats (Tartu) · Näe rohkem »

Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.

Uus!!: Tartu ja Rahvastikuregister · Näe rohkem »

Rahvusköök

Rahvusköögiks nimetatakse mingi rahva, riigi või piirkonna eripärast toidukultuuri: toiduvalmistamisviise, retsepte, maitse- ja toorainete valikut.

Uus!!: Tartu ja Rahvusköök · Näe rohkem »

Raimu Hanson

Raimu Hanson (sündinud 25. märtsil 1957 Tartus) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Tartu ja Raimu Hanson · Näe rohkem »

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee (saksa k Eisenbahn) on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Uus!!: Tartu ja Raudtee · Näe rohkem »

Raudteetransport

Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate- ja kaubavedu raudteedel.

Uus!!: Tartu ja Raudteetransport · Näe rohkem »

Ravimiamet

Ravimiamet on sotsiaalministeeriumi alluvuses tegutsev Eesti riigiamet, mis tegeleb Eestis kasutatavate ravimite järelevalvega nii meditsiinis kui ka veterinaarias.

Uus!!: Tartu ja Ravimiamet · Näe rohkem »

Ränilinn

Ränilinn on linnaosa Tartu edelaosas.

Uus!!: Tartu ja Ränilinn · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Tartu ja Riia · Näe rohkem »

Riia mägi

Riia mägi (ka Riiamägi) on Tartus Emajõe orundi nõlv Riia tänava kohal.

Uus!!: Tartu ja Riia mägi · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Tartu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia tänav

Võidu silla juures Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.

Uus!!: Tartu ja Riia tänav · Näe rohkem »

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel. Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Uus!!: Tartu ja Riigikohus · Näe rohkem »

Rimi Baltic

Rimi hüpermarket Vilniuses. Rimi Baltic on Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega.

Uus!!: Tartu ja Rimi Baltic · Näe rohkem »

Ringtee (Tartu)

Ringtee on tänav Tartu lääneservas, peamiselt asuvad selle ääres kontori- ja tööstushooned.

Uus!!: Tartu ja Ringtee (Tartu) · Näe rohkem »

Ristinimi

Ristinimi on ristimisel antud nimi.

Uus!!: Tartu ja Ristinimi · Näe rohkem »

Robert Sinka

Robert Sinka (14. august 1894 Tallinn – 31. mai 1970 New York) oli eesti arst.

Uus!!: Tartu ja Robert Sinka · Näe rohkem »

Roman Mugur

Roman Mugur (sündinud 23. jaanuaril 1950 Suure-Jaanis (kandidaat nr 450) Postimehe valimislehel) on Eesti poliitik, endine Tartu linnapea.

Uus!!: Tartu ja Roman Mugur · Näe rohkem »

Rong

Perthis Lääne-Austraalias Sm2 -rong Soomes 500 seeria kiirrong thumb Rong on enamasti reisi- või kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudteetranspordivahend.

Uus!!: Tartu ja Rong · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Tartu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aukonsulaat Tartus

Rootsi aukonsulaat Tartus on Rootsi välisesindus Tartus.

Uus!!: Tartu ja Rootsi aukonsulaat Tartus · Näe rohkem »

Ropka

Ropka on linnaosa Tartu lõunaosas, Emajõe paremkaldal.

Uus!!: Tartu ja Ropka · Näe rohkem »

Ropka mõis

Ropka mõisa peahoone Ropka mõis (varem Karlevere) (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Tartu ja Ropka mõis · Näe rohkem »

Ropka tööstusrajoon

Ropka tööstusrajoon on Tartu linnaosa, mis paikneb Tartu lõunaosas Emajõe paremal kaldal.

Uus!!: Tartu ja Ropka tööstusrajoon · Näe rohkem »

Ropka-Ihaste looduskaitseala

Ropka-Ihaste looduskaitseala on looduskaitseala Tartu maakonnas.

Uus!!: Tartu ja Ropka-Ihaste looduskaitseala · Näe rohkem »

Rostock

Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.

Uus!!: Tartu ja Rostock · Näe rohkem »

Sadamateater

Sadamateater on black-box-tüüpi saal Tartus.

Uus!!: Tartu ja Sadamateater · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Tartu ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Tartu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Tartu ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Tartu ja Sakslased · Näe rohkem »

Salisbury (Maryland)

Salisbury peatänav 1920. aastast pärineval postkaardil. Salisbury (hääldus) on linn USA-s Marylandi osariigi kaguosas.

Uus!!: Tartu ja Salisbury (Maryland) · Näe rohkem »

Salvest

AS Salvest on 1993.

Uus!!: Tartu ja Salvest · Näe rohkem »

Sõpruse sild (Tartu)

pisi Sõpruse sild, 2009 Sõpruse sild on Tartu ja ühtlasi ka Eesti kõige pikem sild.

Uus!!: Tartu ja Sõpruse sild (Tartu) · Näe rohkem »

Scania

Scania A1 1901 Maad, kus asuvad Scania tehased Scania AB (Scania Aktiebolag) on Rootsi bussi-, veoki- ja sisepõlemismootoritootja, mille peakorter on Södertäljes ning tehased Argentinas, Brasiilias, Indias, Hollandis, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis ja Venemaal.

Uus!!: Tartu ja Scania · Näe rohkem »

Scania OmniLine

Scania OmniLine buss Taanis Odenses Scania Omniline on Scania valmistatav buss linnalähi- või linnadevahelisteks liinideks.

Uus!!: Tartu ja Scania OmniLine · Näe rohkem »

Siena

''Piazza del Campo'' ja ''Palazzao Comunale'' Siena on linn Itaalias Toscana maakonnas, Siena provintsi halduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Siena · Näe rohkem »

Sisekadu

Sisekadu ehk sünkoop on keele ajaloos toimunud hääliku kadumine sõna seest.

Uus!!: Tartu ja Sisekadu · Näe rohkem »

Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks

Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks Skulptuurigrupp 100 000.

Uus!!: Tartu ja Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks · Näe rohkem »

Solnessi Arhitektuurikirjastus

Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti kirjastus, mis kirjastab arhitektuuriväljaandeid.

Uus!!: Tartu ja Solnessi Arhitektuurikirjastus · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Tartu ja Soome · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Tartu ja Soomlased · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Tartu ja Sossolid · Näe rohkem »

Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine.

Uus!!: Tartu ja Sotsiaalhoolekanne · Näe rohkem »

Statistikaamet

Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.

Uus!!: Tartu ja Statistikaamet · Näe rohkem »

Supilinn

Marja tänav varakevadel Marja tänav suvel Meloni tänav varakevadel Meloni tänav varasuvel Supilinn on Tartu linnaosa, mis asub Tartu loodeosas Emajõe paremal kaldal.

Uus!!: Tartu ja Supilinn · Näe rohkem »

Supilinna tiik

Tiigiäärne teerada Supilinna tiik on tiik Tartus Supilinnas.

Uus!!: Tartu ja Supilinna tiik · Näe rohkem »

Suudlevad tudengid

"Suudlevad tudengid" on Tartus Raekoja platsil asuva Suudlevate tudengite purskkaevu keskne skulptuur.

Uus!!: Tartu ja Suudlevad tudengid · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Tartu ja Taani · Näe rohkem »

Taara

Taara on Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arvates muistse eesti jumala nimi.

Uus!!: Tartu ja Taara · Näe rohkem »

Taaralinna taaderant

Taaralinna taaderant on Tartu noorte folklooripäev.

Uus!!: Tartu ja Taaralinna taaderant · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna Autobussikoondis

thumb Burmani Willa. Projekteeris 1923. a. arhitekt Karl Burman (vanem) Tallinna Autobussikoondise aktsiaselts (lühendatult TAK) oli Eesti transpordifirma, mis põhitegevusena osutas ühistransporditeenust Tallinnas.

Uus!!: Tartu ja Tallinna Autobussikoondis · Näe rohkem »

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž on Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis asub Tartus aadressil Puiestee tänav 78 ning selle juht on professor Lembit Nei.

Uus!!: Tartu ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž · Näe rohkem »

Tamme gümnaasiumi tiik

Tammelinna tiik Tamme gümnaasiumi tiik on tiik Tartus, Tamme Gümnaasiumi õuel.

Uus!!: Tartu ja Tamme gümnaasiumi tiik · Näe rohkem »

Tammelinn

Tammelinna linnaosa asub Tartu edelaosas.

Uus!!: Tartu ja Tammelinn · Näe rohkem »

Tampere

Tampere (rootsi Tammerfors) on linn Soomes Lääne-Soome läänis Pirkanmaa maakonnas.

Uus!!: Tartu ja Tampere · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu (täpsustus)

Tartu on.

Uus!!: Tartu ja Tartu (täpsustus) · Näe rohkem »

Tartu Agenda 21

Tartu Agenda 21 on Tartu jätkusuutliku arengu edendamise strateegia ja tegevuskava, mis on koostatud kui üks Kohalik Agenda 21.

Uus!!: Tartu ja Tartu Agenda 21 · Näe rohkem »

Tartu Akadeemiline Meeskoor

Tartu Akadeemiline Meeskoor (lühend TAM) on asutatud 1912.

Uus!!: Tartu ja Tartu Akadeemiline Meeskoor · Näe rohkem »

Tartu Aleksander Puškini Kool

Tartu Aleksander Puškini Kool (vene keeles Тартуская школа имени Александра Пушкина) on peamiselt venekeelset põhiharidust andev õppeasutus Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Aleksander Puškini Kool · Näe rohkem »

Tartu Annelinna Gümnaasium

Tartu Annelinna Gümnaasium on venekeelse õppega gümnaasium Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Annelinna Gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu Autode Remondi Katsetehas

Tartu Autode Remondi Katsetehas (TARK) oli Eesti NSV neljast autoremonditehastest suurim nii töötajate arvu kui ka toodangu mahu poolest.

Uus!!: Tartu ja Tartu Autode Remondi Katsetehas · Näe rohkem »

Tartu ühistranspordiliinid

Tartu linna värvides liinibuss, 2012.

Uus!!: Tartu ja Tartu ühistranspordiliinid · Näe rohkem »

Tartu Üliõpilasteater

Tartu Üliõpilasteater (TÜT) on Tartus tegutsev harrastusteater, milles tegutsevad peamiselt Tartu üliõpilased.

Uus!!: Tartu ja Tartu Üliõpilasteater · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor

Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (TÜAN) on naiskoor Tartus, mis asutati 3. märtsil 1945.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (lühemalt Tartu Ülikooli Spordiklubi või Ülikooli spordiklubi) on Tartu Ülikooli juures tegutsev spordiklubi.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Botaanikaaed

Kroonuaia sillalt Tartu Ülikooli Botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Botaanikaaed · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli füüsikahoone

Tartu Ülikooli füüsikahoone on Tartu Ülikooli õppehoone Tartus Tähe tänava alguses (Tähe 4), kus tegutseb ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond (enne reaalteaduskondade liitmist asus seal füüsikateaduskond).

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli füüsikahoone · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli joonistuskool

Tartu Ülikooli joonistuskool oli aastatel 1803–1891 Tartus kunstiharidust pakkunud asutus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli joonistuskool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kammerkoor

Tartu Ülikooli Kammerkoor on 1971.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Kammerkoor · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kliinikum

Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Kliinikum · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli korvpallimeeskond

Tartu Ülikool on professionaalne Eesti korvpalliklubi, mis tegutseb Tartu linnas.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli korvpallimeeskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Loodusmuuseum

Tartu Ülikooli Loodusmuuseum on Tartu Ülikooli struktuuris tegutsev loodusloomuuseum, mille koosseisu kuuluvad Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum, Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseum, Tartu Ülikooli Botaanika- ja Mükoloogiamuuseum, näituste ja loodushariduse osakond ning elurikkuse informaatika ja digiarhiivide töörühm.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseum · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli muuseum

Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus Tartu Ülikooli muuseum on asutatud 1976.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli muuseum · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli peahoone · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Raamatukogu

Semiootik Juri Lotmani mälestusmärk raamatukogu ees Raamatukogu fassaad Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli Raamatukogu (ametlik lühend TÜR) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu · Näe rohkem »

Tartu õuekohus

Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu õuekohus · Näe rohkem »

Tartu Ärinõuandla

Tartu Ärinõuandla on Eesti sihtasutus, mis muu hulgas nõustab ettevõtjaid äri valdkonnas.

Uus!!: Tartu ja Tartu Ärinõuandla · Näe rohkem »

Tartu – väike puust linn

"Tartu – väike puust linn" on Jääääre 1998.

Uus!!: Tartu ja Tartu – väike puust linn · Näe rohkem »

Tartu Biotehnoloogia Park

Tartu Biotehnoloogia Park (inglise keeles Tartu Biotechnology Park, TBP) on Tartu teaduspark, mis tegutseb biotehnoloogia, meditsiini ja veterinaarmeditsiini valdkonnas, pakkudes ettevõtetele ja teadusasutustele arendus- ja konsultatsiooniteenuseid.

Uus!!: Tartu ja Tartu Biotehnoloogia Park · Näe rohkem »

Tartu botaanikaaia tiik

Tartu botaanikaaia tiik on tiik Tartus, Tartu Ülikooli botaanikaaias.

Uus!!: Tartu ja Tartu botaanikaaia tiik · Näe rohkem »

Tartu bussijaam

Tartu bussijaam on Tartu transpordisõlm, kus peatuvad Tartu linna saabuvad ja Tartust väljuvad bussid.

Uus!!: Tartu ja Tartu bussijaam · Näe rohkem »

Tartu Descartes'i Kool

Tartu Descartes'i Kool on põhiharidust andev õppeasutus Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Descartes'i Kool · Näe rohkem »

Tartu Elektriteater

Endine Tartu Ülikooli kirik, kus Tartu Elektriteater praegu tegutseb Tartu Elektriteatri saal 1890. aastast pärit hoone Tartus aadressil Lai 37, kus Tartu Elektriteater varem tegutses. Praegu asub seal Tartu Uus Teater Tartu Elektriteater on väärtfilmikino Tartu linnas, mis kasvas välja varem Athena keskuses tegutsenud Athena Kinost.

Uus!!: Tartu ja Tartu Elektriteater · Näe rohkem »

Tartu Emajõe Kool

Tartu Emajõe Kool on Tartus asuv riigikool, kus õpetatakse nägemispuudega (sh pimedaid) lapsi.

Uus!!: Tartu ja Tartu Emajõe Kool · Näe rohkem »

Tartu Forseliuse Kool

Tartu Forseliuse Kool Tartu Forseliuse Kool on põhikool Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Forseliuse Kool · Näe rohkem »

Tartu Grand Prix

Tartu Grand Prix (lühemalt Tartu GP) on ühepäevane Eestis peetav maanteesõiduvõistlus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Grand Prix · Näe rohkem »

Tartu Hansa Kool

Tartu Hansa Kool on põhikool Tartus, praeguse aadressiga Anne tänav 63.

Uus!!: Tartu ja Tartu Hansa Kool · Näe rohkem »

Tartu Hansapäevad

Tartu Hansapäevad on Hansa Liidu aegsele olustikule pühendatud festival Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Hansapäevad · Näe rohkem »

Tartu Herbert Masingu Kool

Herbert Masingu kool Tartu Herbert Masingu Kool on üldhariduskool Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Herbert Masingu Kool · Näe rohkem »

Tartu Hiie Kool

Tartu Hiie Kool asub Tartus Tähtvere linnaosas Hiie tänavas.

Uus!!: Tartu ja Tartu Hiie Kool · Näe rohkem »

Tartu I aare

Tartu I aare on 1915.

Uus!!: Tartu ja Tartu I aare · Näe rohkem »

Tartu ilukirjanduses

Portaali "Tartu ilukirjanduses" avaleht, 11. aprill 2012. "Tartu ilukirjanduses" on Tartu Linnaraamatukogu loodud veebiportaal, milles on Tartu käsitlused ilukirjanduses (sh mälestustes ja esseedes), ajaloolised fotod ja interaktiivne kaart.

Uus!!: Tartu ja Tartu ilukirjanduses · Näe rohkem »

Tartu Jaan Poska Gümnaasium

Vanemuise 35 Jaan Poska gümnaasium Tartu Jaan Poska Gümnaasium on gümnaasium Tartus, mis moodustati aastal 2011 Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi gümnaasiumiastme põhjal.

Uus!!: Tartu ja Tartu Jaan Poska Gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.

Uus!!: Tartu ja Tartu Jaani kirik · Näe rohkem »

Tartu jõelipp

Tartu jõelipp on 2014.

Uus!!: Tartu ja Tartu jõelipp · Näe rohkem »

Tartu jõesadam

Tartu jõesadam paikneb Tartu kesklinnas Emajõe ääres.

Uus!!: Tartu ja Tartu jõesadam · Näe rohkem »

Tartu JK Tammeka

Tartu JK Tammeka on Tartus tegutsev Eesti jalgpalliklubi, mis mängib Premium liigas.

Uus!!: Tartu ja Tartu JK Tammeka · Näe rohkem »

Tartu Karlova Kool

Tartu Karlova Kool on põhikool Tartus Karlova linnaosas.

Uus!!: Tartu ja Tartu Karlova Kool · Näe rohkem »

Tartu Katoliku Hariduskeskus

Tartu Katoliku Hariduskeskus (põhikooli maja) Jakobi tänaval Tartu Katoliku Hariduskeskus on eraõiguslik lasteaed-põhikool Tartus, mis rajati 1993.

Uus!!: Tartu ja Tartu Katoliku Hariduskeskus · Näe rohkem »

Tartu kaubahall

Tartu Kaubahall, vaade Tartu uue kaubamaja rõdult (2014) Tartu kaubahall on 1989.

Uus!!: Tartu ja Tartu kaubahall · Näe rohkem »

Tartu Kaubamaja

Tartu Kaubamaja Tartu Kaubamaja õhtul Tartu Kaubamaja on kaubanduskeskus Tartus aadressil Riia tänav 1.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kaubamaja · Näe rohkem »

Tartu Kõrgem Kunstikool

Tartu Kõrgem Kunstikool on kunstialast kõrgharidust andev rakenduskõrgkool Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kõrgem Kunstikool · Näe rohkem »

Tartu Kesklinna Kool

Kroonuaia 7 Tartu Kesklinna Kool on põhikool Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kesklinna Kool · Näe rohkem »

Tartu kirjastuste loend (1918–1940)

Siinses loendis on loetletud 1918–1940 Tartus tegutsenud 101 kirjastust kronoloogilises järjekorras.

Uus!!: Tartu ja Tartu kirjastuste loend (1918–1940) · Näe rohkem »

Tartu Kivilinna Kool

Tartu Kivilinna Kool (2014. aasta sügiseni Tartu Kivilinna Gümnaasium) on Tartus Annelinnas tegutsev põhikool.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kivilinna Kool · Näe rohkem »

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium on Tartus Annelinnas 2014.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu Kroonuaia Kool

Tartu Kroonuaia Kool Tartu Kroonuaia Kool on Tartu erikool, mis asus varem Kroonuaia tänaval.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kroonuaia Kool · Näe rohkem »

Tartu Kunstikool

Tartu Kunstikool on Tartus asuv riiklik kutsekool.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kunstikool · Näe rohkem »

Tartu Kunstimuuseum

Tartu Kunstimuuseumi hoone Tartus, Raekoja plats 18 Tartu Kunstimuuseum (lühend varem TKM, 2015. aastast Tartmus) on Tartu kesklinnas aadressil Raekoja plats 18 tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum, Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kunstimuuseum · Näe rohkem »

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus (lühendatult KHK või Tartu KHK) on Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Kutsehariduskeskus · Näe rohkem »

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.

Uus!!: Tartu ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »

Tartu Lastekoor Maarjalill

Tartu Lastekoor Maarjalill on Tartu Karlova Gümnaasiumi koor.

Uus!!: Tartu ja Tartu Lastekoor Maarjalill · Näe rohkem »

Tartu laulupidu

Tartu laulupidu 2014 Tartu laulupeod toimuvad viie aasta takka, samadel aastatel kui ka üle-eestilised laulupeod.

Uus!!: Tartu ja Tartu laulupidu · Näe rohkem »

Tartu lauluväljak

Tartu lauluväljak (harvemini Tähtvere lauluväljak) asub Tartus, Tähtvere ja Supilinna servas mäenõlval.

Uus!!: Tartu ja Tartu lauluväljak · Näe rohkem »

Tartu lõõtspillifestival

Tartu lõõtspillifestival on Tartus toimunud festivalisari, kus esinesid lõõtspillimängijad ja -kollektiivid, toimusid töötoad ning kaubeldi lõõtspillidega.

Uus!!: Tartu ja Tartu lõõtspillifestival · Näe rohkem »

Tartu Lembitu veski

Tartu Lembitu veski on Tartus Lembitu tänaval tegutsev rukkijahuveski.

Uus!!: Tartu ja Tartu Lembitu veski · Näe rohkem »

Tartu lennujaam

Tartu lennujaam (IATA: TAY, ICAO: EETU) asub Tartu linnast umbes 10 km lõuna pool Kambja vallas.

Uus!!: Tartu ja Tartu lennujaam · Näe rohkem »

Tartu linn (haldusüksus)

Tartu linn on haldusüksus Tartu maakonnas.

Uus!!: Tartu ja Tartu linn (haldusüksus) · Näe rohkem »

Tartu linna päev

Tartu linna päev on Tartu linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse päev (peeterpaulipäev), 29. juuni.

Uus!!: Tartu ja Tartu linna päev · Näe rohkem »

Tartu linna põhimäärus

Tartu linna põhimäärus on Tartu linna omavalitsuse alusdokument, mille tervikteksti kinnitas Tartu Linnavolikogu 21. detsembril 2006.

Uus!!: Tartu ja Tartu linna põhimäärus · Näe rohkem »

Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee

Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (lühendatult Tartu Linna RSN Täitevkomitee; 1978. aastani Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee, lühendatult Tartu Linna TSN Täitevkomitee) oli Nõukogude ajal Tartu kohaliku võimu juhtorgan.

Uus!!: Tartu ja Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee · Näe rohkem »

Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend

Siin on loetletud Tartu linnavalitsuse teenistuses töötanud arhitektid ja ehitusmeistrid.

Uus!!: Tartu ja Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend · Näe rohkem »

Tartu linnakodaniku muuseum

19.

Uus!!: Tartu ja Tartu linnakodaniku muuseum · Näe rohkem »

Tartu Linnamuuseum

Tartu Linnamuuseum, 2007 Jakobi ja Baeri tänava nurgal, 2011. Tartu Linnamuuseum on 1955.

Uus!!: Tartu ja Tartu Linnamuuseum · Näe rohkem »

Tartu Linnaraamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu Platoni mälestuseks. Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu on Tartu linna avalik raamatukogu.

Uus!!: Tartu ja Tartu Linnaraamatukogu · Näe rohkem »

Tartu linnasiire

Tartu linnasiire on Tartu linnakeskkonna territoriaalne laienemine ja tema ruumilise struktuuri muutumine.

Uus!!: Tartu ja Tartu linnasiire · Näe rohkem »

Tartu linnavalitsus

Tartu linnapea Urmas Klaas. Tartu eelmine linnapea Urmas Kruuse Tartu hansalaadal 2008. aastal. Tartu linnavalitsus on Tartu linna omavalitsuse täitevorgan.

Uus!!: Tartu ja Tartu linnavalitsus · Näe rohkem »

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond on Tartu Linnavalitsuse osakond, mis korraldab kultuuri-, spordi- ja noorsootööd Tartu linnas.

Uus!!: Tartu ja Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond · Näe rohkem »

Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond

Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond on Tartu Linnavalitsuse osakond, mis koordineerib Tartu linna finantseeritavat sotsiaalhoolekannet.

Uus!!: Tartu ja Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond · Näe rohkem »

Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond

Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond on Tartu Linnavalitsuse osakond, mis korraldab Tartu linna tervishoidu.

Uus!!: Tartu ja Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond · Näe rohkem »

Tartu linnavolikogu

Tartu linnavolikogu on esindusorgan, mille ülesanne on Tartu linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel.

Uus!!: Tartu ja Tartu linnavolikogu · Näe rohkem »

Tartu linnus

Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Tartu ja Tartu linnus · Näe rohkem »

Tartu lipp

300px Tartu lipp on Tartu maakonnas asuva Eesti linna Tartu lipp.

Uus!!: Tartu ja Tartu lipp · Näe rohkem »

Tartu logo

Tartu logoga on tehtud reklaamkingitusi, näiteks kompvekke Tartu logo esitleti 17. septembril 1997.

Uus!!: Tartu ja Tartu logo · Näe rohkem »

Tartu Luterlik Peetri Kool

Tartu Luterliku Peetri Kooli koolimüts Tartu Luterlik Peetri Kool on aastatel 1906–1944 Tartus tegutsenud Peetri kooli järglane.

Uus!!: Tartu ja Tartu Luterlik Peetri Kool · Näe rohkem »

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Tartu ja Tartu maakond · Näe rohkem »

Tartu Maarja Kool

Tartu Maarja Kool on munitsipaalkool Tartus, kus õpivad mõõduka, raske ja sügava vaimse alaarenguga õpilased.

Uus!!: Tartu ja Tartu Maarja Kool · Näe rohkem »

Tartu maarjalaat

Tartu maarjalaat 2011. aastal Tartu maarjalaat on Tartus 1999.

Uus!!: Tartu ja Tartu maarjalaat · Näe rohkem »

Tartu maraton

36. Tartu maratoni start. Otepää. Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton.

Uus!!: Tartu ja Tartu maraton · Näe rohkem »

Tartu Mart Reiniku Kool

Õppehoone Vanemuise 48 Mart Reiniku Gümnaasiumi hoone Tartus, Vanemuise 48, juuli 2011. Tartu Mart Reiniku Kool on Tartus Vanemuise tänaval tegutsev põhikool.

Uus!!: Tartu ja Tartu Mart Reiniku Kool · Näe rohkem »

Tartu Mänguasjamuuseum

Tartu mänguasjamuuseumi Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011. Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011. Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusena.

Uus!!: Tartu ja Tartu Mänguasjamuuseum · Näe rohkem »

Tartu medal

Tartu medal on Tartu Linnavalitsuse välja antav auhindhttps://www.riigiteataja.ee/akt/70766 (vaadatud 18.04.2014).

Uus!!: Tartu ja Tartu medal · Näe rohkem »

Tartu Mill

Tartu Mill (2010. aastani Tartu Veski) on Tartus tegutsev Eesti ettevõte, mis toodab ja impordib jahu ja teisi jahutooteid.

Uus!!: Tartu ja Tartu Mill · Näe rohkem »

Tartu Neidudekoor Kurekell

Kurekell on Tartu neidudekoor, mis asutati 1.

Uus!!: Tartu ja Tartu Neidudekoor Kurekell · Näe rohkem »

Tartu Noortekoor

Tartu Noortekoor (varem Tartu Koolinoorte Segakoor) on Tartus tegutsev noorte segakoor.

Uus!!: Tartu ja Tartu Noortekoor · Näe rohkem »

Tartu Püha Vaimu kirik

Tartu Püha Vaimu kirik (kasutatud ka nimekuju Tartu Pühavaimu kirik) oli Tartus Laial tänaval linnamüüri ääres Vene värava juures paiknenud keskaegne kirik.

Uus!!: Tartu ja Tartu Püha Vaimu kirik · Näe rohkem »

Tartu Peetri kirik

Tartu Peetri kirik on luteri kirik Tartus Emajõe ürgoru nõlval aadressil Narva maantee 104.

Uus!!: Tartu ja Tartu Peetri kirik · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Tartu ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Tartu ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu Poistekoor

Tartu Poistekoor on asutatud 29. aprillil 1961 koorijuht Uno Uiga poolt.

Uus!!: Tartu ja Tartu Poistekoor · Näe rohkem »

Tartu raad

Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.

Uus!!: Tartu ja Tartu raad · Näe rohkem »

Tartu Raatuse Kool

Tartu Raatuse Kool (endine Tartu Raatuse Gümnaasium) on Tartus Ülejõe linnaosas aadressil Raatuse 88a tegutsev põhikool.

Uus!!: Tartu ja Tartu Raatuse Kool · Näe rohkem »

Tartu raekoda

Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782. Tartu raekoda on Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.

Uus!!: Tartu ja Tartu raekoda · Näe rohkem »

Tartu raha

Tartu raha (ka Tartu (ajutine) maksetšekk) oli 1992 Tartus sularahakriisi oludes Tartu Linnavalitsuse otsusel Tartu Sotsiaalpanga välja lastud asendusrahaUno Mereste, 2003.

Uus!!: Tartu ja Tartu raha · Näe rohkem »

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Uus!!: Tartu ja Tartu rahu · Näe rohkem »

Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)

Rahulepinguga määratletud piirialad. Petsamo piirkond Soomele ja Repola ja Porajärvi piirkond Nõukogude Venemaale. Tartu rahu oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas Soome kodusõja, milles Nõukogude Venemaa toetas Soome kommuniste materiaalselt ja sõjaliselt.

Uus!!: Tartu ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa) · Näe rohkem »

Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival

Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival on alates 2005.

Uus!!: Tartu ja Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival · Näe rohkem »

Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival

Põlva Linna Puhkpilliorkester esinemas 8. Tartu rahvusvahelisel puhkpillifestivalil "Mürtsub Pill", laulab Kristin Kaha, 3. august 2012. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival "Mürtsub pill" toimub Tartus igal suvel alates 2005.

Uus!!: Tartu ja Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival · Näe rohkem »

Tartu Rattamaraton

Tartu Rattamaraton on suurim maastikurattaüritus Baltikumis.

Uus!!: Tartu ja Tartu Rattamaraton · Näe rohkem »

Tartu raudteejaam

Jaamahoone 2014. aastal. Tartu raudteejaam (saksa Bahnhof Dorpat) on raudteejaam Tartumaal Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu raudteejaam · Näe rohkem »

Tartu sadamaraudtee

Tartu sadamaraudtee on Tartu linna jõeäärsete ettevõtete ja jõesadama teenindamiseks rajatud raudteeharu, mis kulgeb läbi Karlova linnaosa ja Ropka tööstusrajooni Emajõeni.

Uus!!: Tartu ja Tartu sadamaraudtee · Näe rohkem »

Tartu Sügisjooks

Tartu Sügisjooks oli aastatel 1983–1999 ning alates 2012.

Uus!!: Tartu ja Tartu Sügisjooks · Näe rohkem »

Tartu sõjaväekalmistu

Sõjaväe kalmistu Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistu on kalmistu Tartu linnas.

Uus!!: Tartu ja Tartu sõjaväekalmistu · Näe rohkem »

Tartu sillad

Kui varem peeti Tartu üheks sümboliks Kivisilda, siis tänapäeval seostub Tartuga sageli Kaarsild. Tartu sillad on linna jaoks äärmiselt olulised, kuna Tartu linna jagab kaheks Emajõgi.

Uus!!: Tartu ja Tartu sillad · Näe rohkem »

Tartu Suurtäht

Tartu Suurtäht on Tartu linna tunnustusavaldus, mis antakse Tartu aukodanikele.

Uus!!: Tartu ja Tartu Suurtäht · Näe rohkem »

Tartu Tamme Gümnaasium

Tartu Tamme Gümnaasium - Nooruse 9 Tartu Tamme Gümnaasium on Tartus Tammelinnas tegutsev gümnaasium.

Uus!!: Tartu ja Tartu Tamme Gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu Tamme staadion

Tamme staadion on jalgpalli- ja kergejõustikustaadion Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Tamme staadion · Näe rohkem »

Tartu Tarbijate Kooperatiiv

Tartu Tarbijate Kooperatiiv asutati 1908.

Uus!!: Tartu ja Tartu Tarbijate Kooperatiiv · Näe rohkem »

Tartu Tähetorn

sinimustvalge lipp 23. juunist 1988 ööpäev läbi Tartu Tähetorn on Tartus Toomemäel asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.

Uus!!: Tartu ja Tartu Tähetorn · Näe rohkem »

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium on täiskasvanute üldhariduskool Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu tänavate loend

Siin on loetletud tähestikulises järjekorras Tartu tänavaid ja muid aadressikohti. Tartus on kokku ligikaudu 500 tänavat.

Uus!!: Tartu ja Tartu tänavate loend · Näe rohkem »

Tartu Teoloogia Akadeemia

Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA) on rakenduskõrgharidust andev EELK Usuteaduste Instituudi allüksus Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Teoloogia Akadeemia · Näe rohkem »

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Tartu Tervishoiu Kõrgkool (TTHKK) on tervishoiutöötajaid ettevalmistav kõrgkool Eestis, mis tegutseb Tartus aadressil Nooruse 5.

Uus!!: Tartu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool · Näe rohkem »

Tartu Tiigi veski

Tartu Tiigi veski ehitas 1885.

Uus!!: Tartu ja Tartu Tiigi veski · Näe rohkem »

Tartu Titans

Tartu Titans on ameerika jalgpalli klubi Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Titans · Näe rohkem »

Tartu toomkirik

Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.

Uus!!: Tartu ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu tunnuslause

Tartu tunnuslause ja logoga on tehtud reklaamkingitusi, näiteks kompvekke. Tartu tunnuslause on "Heade mõtete linn", inglise keeles "City of good thoughts".

Uus!!: Tartu ja Tartu tunnuslause · Näe rohkem »

Tartu Uus Teater

Endine Tartu Ülikooli võimlahoone, praegune Tartu Uus Teater. Tartu Uue Teatri hoone. Tartu Uus Teater on teater Tartus, selle juht ja üks rajajaid on muusik ja teatritegelane Ivar Põllu.

Uus!!: Tartu ja Tartu Uus Teater · Näe rohkem »

Tartu Vabadussõja mälestussammas

Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamisel 24. veebruari hommikul 2018 Ajaloolane Eero Medijainen kõnelemas Eesti taasiseseisvumispäeval Vabadussõja mälestusmärgi ees Tartus, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud. 20. august 2012 Tartu Vabadussõja mälestussammas on Eesti Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk Tartus Vabaduse puiestikus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Vabadussõja mälestussammas · Näe rohkem »

Tartu vaim

Keemik, teadusajaloolane ja muinsuskaitsja Tullio Ilomets on üks tartlastest, keda on nimetatud Tartu vaimu kehastuseks. Tartu vaim on Tartu linnale omane elu- ja mõttelaad, mida sageli kujutatakse ka kehastununa mõnes inimeses või karikatuurselt vaimolendina.

Uus!!: Tartu ja Tartu vaim · Näe rohkem »

Tartu vana kaubamaja

Tartu vana kaubamaja. Tartu vana kaubamaja, 14. juuli 2011. Tartu vana kaubamaja hoonekompleksi lammutamine 7. märtsil 2014. Tartu Vana Kaubamaja oli 1966.

Uus!!: Tartu ja Tartu vana kaubamaja · Näe rohkem »

Tartu vana Maarja kirik

Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.

Uus!!: Tartu ja Tartu vana Maarja kirik · Näe rohkem »

Tartu vanalinn

Jaani kirik Louis Höflingeri litograafial "Die Universitätsgebäude", 1860. Tartu Jaani kirik. Tartu vanalinn on Tartu linnasüda, Tartu vanim linnaosa.

Uus!!: Tartu ja Tartu vanalinn · Näe rohkem »

Tartu vanalinna muinsuskaitseala

Tartu vanalinna muinsuskaitseala asub Tartu kesklinnas ja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Uus!!: Tartu ja Tartu vanalinna muinsuskaitseala · Näe rohkem »

Tartu Vangla

Peapääsla. Vaade läänest. Tartu Vangla asub Tartu äärelinnas – Ropka tööstusrajoonis.

Uus!!: Tartu ja Tartu Vangla · Näe rohkem »

Tartu vapp

Tartu vapp Raekoja platsi sillutises, juuli 2011. Tartu vapp on Tartu maakonnas asuva Eesti linna Tartu vapp.

Uus!!: Tartu ja Tartu vapp · Näe rohkem »

Tartu Variku Kool

Tartu Variku Kool Tartu Variku Kool on põhikool Tartus Ropka linnaosas aadressil Aianduse 4.

Uus!!: Tartu ja Tartu Variku Kool · Näe rohkem »

Tartu Veeriku Kool

Tartu Veeriku Kool on põhikool Tartus.

Uus!!: Tartu ja Tartu Veeriku Kool · Näe rohkem »

Tartu Waldorfgümnaasium

Tartu Waldorfgümnaasium (TWG) on Tartus tegutsev Waldorfi kool, mis annab nii põhi- kui ka keskharidust.

Uus!!: Tartu ja Tartu Waldorfgümnaasium · Näe rohkem »

TARTuFF

Ettevalmistused kinoseansiks 2012. aasta filmifestivalil tARTuFF Tartus Raekoja platsil. Pauligi kohvitelk, üks tARTuFFi iga-aastasi esinemiskohti Raekoja platsil Koomik Keiu Kriit esinemas festivalil tARTuFF 9. augustil 2012 Tartus, Raekoja platsil. tARTuFF on Tartus 2006.

Uus!!: Tartu ja TARTuFF · Näe rohkem »

Tartumaa trallam

Tartumaa trallamiks nimetatakse Folkloorifestival Baltica raames toimuvaid üritusi Tartus ja Tartumaal.

Uus!!: Tartu ja Tartumaa trallam · Näe rohkem »

Tarva

Tarva on kahe Eesti küla nimi.

Uus!!: Tartu ja Tarva · Näe rohkem »

Tarvanpää linnus

Tarvanpää linnus oli muinasaegne puitlinnus Rebala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Rakveres Lääne-Viru maakonnas.

Uus!!: Tartu ja Tarvanpää linnus · Näe rohkem »

Tarvas

Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.

Uus!!: Tartu ja Tarvas · Näe rohkem »

Tarvasjõgi

Tarvasjõgi (ka Mõnuvere jõgi) on Jägala jõgikonda kuuluv jõgi, Jänijõe vasakpoolne lisajõgi.

Uus!!: Tartu ja Tarvasjõgi · Näe rohkem »

Tarvastu

Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Uus!!: Tartu ja Tarvastu · Näe rohkem »

Tasku Keskus

pisi Tasku keskus ehk Tasku on kaubanduskeskus Tartu kesklinnas, Turu tänava, Soola tänava, Emajõe ja Võidu silla vahelises kvartalis Turu tänava ja Võidu silla poolses nurgas.

Uus!!: Tartu ja Tasku Keskus · Näe rohkem »

Tatarlased

Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Uus!!: Tartu ja Tatarlased · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Tartu ja Tšuudid · Näe rohkem »

Tähtvere

Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.

Uus!!: Tartu ja Tähtvere · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Tartu ja Tööstus · Näe rohkem »

Töötlev tööstus

Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks.

Uus!!: Tartu ja Töötlev tööstus · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Tartu ja Türgi · Näe rohkem »

Tõnis Kimmel

Tõnis Kimmel (sündinud 22. jaanuaril 1977 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Tartu ja Tõnis Kimmel · Näe rohkem »

Tõnis Lukas

Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Tartu ja Tõnis Lukas · Näe rohkem »

Tõnissoni plats

Tõnissoni plats on väike plats Tartus, Ülikooli tänava ja Gildi tänava nurgal.

Uus!!: Tartu ja Tõnissoni plats · Näe rohkem »

Teaduskultuurilinn

Teaduskultuurilinnad (inglise Cities of Scientific Culture) on läbi projekti PLACES ühendatud Euroopa linnad, mida iseloomustab üle keskmise seotus teaduse populariseerimise ja haridusega.

Uus!!: Tartu ja Teaduskultuurilinn · Näe rohkem »

Teaduste Akadeemia Kirjastus

Teaduste Akadeemia Kirjastus on Eesti Teaduste Akadeemia juures asuv kirjastus.

Uus!!: Tartu ja Teaduste Akadeemia Kirjastus · Näe rohkem »

Teater

Riia Ooperiteater Teater "Juliusz Słowacki", Kraków, Poola Teater on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Tartu ja Teater · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Tartu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Telleri kabel

Telleri kabel 2013. aasta sügisel Telleri kabel on Tartu raehärra Jacob Friedrich Telleri perekonna kabel Tartus Vana-Jaani kalmistul.

Uus!!: Tartu ja Telleri kabel · Näe rohkem »

Tellis

Telliskivisein Telliskivitrepp Sitsiilias Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike risttahukakujuline tehiskivi.

Uus!!: Tartu ja Tellis · Näe rohkem »

Terrakota

Terrakotast sõdalane Hiinast Terrakota (itaalia keeles terra cotta 'küpsetatud maa') on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaažitorud jt.

Uus!!: Tartu ja Terrakota · Näe rohkem »

Thor

"Thori võitlus jötunitega" (1872. aasta maal) Thor (vanapõhja Þórr, vanainglise Þunor, vanaülemsaksa Donar, rootsi ja norra Tor, taani Thor) on äikesejumal skandinaavia ja varases germaani mütoloogias.

Uus!!: Tartu ja Thor · Näe rohkem »

Tigutorn

Tigutorniks nimetatakse Tartus Emajõe paremkaldal asuvat 23-korruselist kõrghoonet, mis ehitati 2006.

Uus!!: Tartu ja Tigutorn · Näe rohkem »

Toiduainetööstus

Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.

Uus!!: Tartu ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Tartu Toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Uus!!: Tartu ja Toomemägi · Näe rohkem »

Tour of Estonia

Tour of Estonia (ka Eestimaa velotuur) on aastast 2013 Eestis toimuv maanteesõiduvõistlus.

Uus!!: Tartu ja Tour of Estonia · Näe rohkem »

Tramm

Tramm Konstal 105N2k/2000 Szczecinis Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas Tramm Dublinis Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.

Uus!!: Tartu ja Tramm · Näe rohkem »

Trükikoda

Trükikoda on ettevõte, milles trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid – ajalehti, ajakirju, raamatuid, plakateid, postkaarte jms.

Uus!!: Tartu ja Trükikoda · Näe rohkem »

Trükitööstus

Trükitööstus ehk polügraafiatööstus on trükiseid valmistav tööstusharu.

Uus!!: Tartu ja Trükitööstus · Näe rohkem »

Trollibuss

Tänapäevane trollibuss Norras Bergenis. Trollibuss ehk troll "on rööpmevaba ja kontaktliini kaudu toidetav elektri-tänavasõiduk, mida kasutatakse linnatranspordis".

Uus!!: Tartu ja Trollibuss · Näe rohkem »

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Uus!!: Tartu ja Turu · Näe rohkem »

Turusild

Tartu Turusild all vasakul kulgemas üle Emajõe. Kaugemal Anne kanal ja Annelinn. Turusild on Tartu esimene ja aastal 2008 ainuke vantsild.

Uus!!: Tartu ja Turusild · Näe rohkem »

Turvakodu

Turvakodu on ajutise hooldusega tegelev asutus, mis võtab nt vastu hüljatud või kodust põgenenud koolikohustuslikke lapsi ja perevägivalla ohvreid.

Uus!!: Tartu ja Turvakodu · Näe rohkem »

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol. Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Uus!!: Tartu ja Ukrainlased · Näe rohkem »

Ungari

Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul.

Uus!!: Tartu ja Ungari · Näe rohkem »

Uppsala

Vaade linnale talvel Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, 70 km Stockholmist põhja pool.

Uus!!: Tartu ja Uppsala · Näe rohkem »

Urmas Klaas

Urmas Klaas 2011. aastal. Urmas Klaas (sündinud 17. märtsil 1971 Räpinas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, alates 9. aprillist 2014 Tartu linnapea.

Uus!!: Tartu ja Urmas Klaas · Näe rohkem »

Urmas Kruuse

Urmas Kruuse (sündinud 14. juulil 1965 Elvas) on Eesti poliitik, XIII Riigikogu liige.

Uus!!: Tartu ja Urmas Kruuse · Näe rohkem »

Uru noorteteater

Uru noorteteater hooaja lõpetamisel Uru noorteteater (ka U.N.T.) on teater Tartus.

Uus!!: Tartu ja Uru noorteteater · Näe rohkem »

Vabaduse puiestik

Vabaduse puiestik on linnapark, mis paikneb Tartus Emajõe paremal kaldal Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel, Vabaduse puiestee ääres.

Uus!!: Tartu ja Vabaduse puiestik · Näe rohkem »

Vabadussild

Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu ja Vabadussild · Näe rohkem »

Vaksali (Tartu)

Tartu raudteejaama veetorn paistab kaugele Vaksali linnaosa asub Tartus.

Uus!!: Tartu ja Vaksali (Tartu) · Näe rohkem »

Valdur Mikita

Eesti Draamateatri maalisaalis Valdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970. aastal Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Uus!!: Tartu ja Valdur Mikita · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piirid.Valgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Tartu ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Vallikraavi tänav

Vaade tänavale Senffi treppide juurest. Vallikraavi tänav 1890. aastal. Vallikraavi tänav on tänav Tartus.

Uus!!: Tartu ja Vallikraavi tänav · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Novosibirski oblast, Kulunda asula, Venemaa) on eesti arheoloog, akadeemik.

Uus!!: Tartu ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vana Anatoomikum

Vana anatoomikum Toomemäel, 2017 Vana Anatoomikum on Tartus Toomemäel Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud klassitsistlik hoone.

Uus!!: Tartu ja Vana Anatoomikum · Näe rohkem »

Vana-Jaani kalmistu

Telleri kabel Tartu Vana-Jaani kalmistul. Arraku kabel Vana-Jaani kalmistul Vana-Jaani kalmistu on Tartus Raadi kalmistu kaguosas asuv kalmistu.

Uus!!: Tartu ja Vana-Jaani kalmistu · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Tartu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vanemuine (jõelaev)

Vanemuine on nõukogude ajal ehitatud Tartus tegutsenud projekt 839 Moskvitš Ozernõi tüüpi jõelaev.

Uus!!: Tartu ja Vanemuine (jõelaev) · Näe rohkem »

Vanemuine (teater)

Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus.

Uus!!: Tartu ja Vanemuine (teater) · Näe rohkem »

Vanemuise 46

thumb Tartu Ülikooli õppehoone Vanemuise tänav 46 on arhitekt Otto Hoffmanni projekteeritud õppehoone Tartus, mille rajamise algatas Tartu Keiserliku Ülikooli erakorraline professor G. P. Mihhailovski 1905.

Uus!!: Tartu ja Vanemuise 46 · Näe rohkem »

Vanemuise tänav

Paremal Vanemuise suur maja, taustal Tartu Kaubamaja Vanemuise tänav Kastani ristmikult kesklinna poole Vanemuise tänava lõpp Vanemuise tänav on tänav Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu ja Vanemuise tänav · Näe rohkem »

Vanemuise tiik

Vanemuise tiik on Tartus Vanemuise pargis asuv tiik.

Uus!!: Tartu ja Vanemuise tiik · Näe rohkem »

Varbola Jaanilinn

Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.

Uus!!: Tartu ja Varbola Jaanilinn · Näe rohkem »

Variku (Tartu)

Variku on linnaosa Tartu edelaosas.

Uus!!: Tartu ja Variku (Tartu) · Näe rohkem »

Varjupaik

Varjupaik (ka pelgupaik, asüül) on koht, kus keegi saab varju või ulualust või ennast peita.

Uus!!: Tartu ja Varjupaik · Näe rohkem »

Väino Kull

Väino Kull (sündinud 8. novembril 1943 Tartus) on Eesti poliitik, Tartu linnapea 11.

Uus!!: Tartu ja Väino Kull · Näe rohkem »

Võidu sild

Võidu sild on aastatel 1952–1957 ehitatud raudbetoonsild Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu ja Võidu sild · Näe rohkem »

Veebiportaal

Veebiportaal ehk internetiportaal ehk portaal on veebisait, kus ühele temaatilisele leheküljele on koondatud erinevaid alateemasid, mis peateemat laiendavad.

Uus!!: Tartu ja Veebiportaal · Näe rohkem »

Veeriku

Veeriku on Tartu linnaosa, mis paikneb Tartu lääneosas.

Uus!!: Tartu ja Veeriku · Näe rohkem »

Vene Heategev Selts Tartus

Vene Heategev Selts Tartus (vene keeles Русское благотворительное общество в Дерпте (Юрьеве, Тарту)) oli 1859-1940 Tartus tegutsenud selts, mis aitas eelkõige vene rahvusest õigeusklikke vaeseid elanikke.

Uus!!: Tartu ja Vene Heategev Selts Tartus · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Tartu ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene SFNV

Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.

Uus!!: Tartu ja Vene SFNV · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Tartu ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Tartu ja Venemaa · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: Tartu ja Venestamine · Näe rohkem »

Veoauto

Veoauto MAZ-5551 Daimler-Lastwagen, 1896 Veoauto on auto, mis on ette nähtud veoste vedamiseks.

Uus!!: Tartu ja Veoauto · Näe rohkem »

Veski

Kaasaegsed veskid on suuresti automatiseeritud. Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.

Uus!!: Tartu ja Veski · Näe rohkem »

Veszprém

Veszprémi kindlus Veszprém on komitaadi õigustega linn Ungaris, Veszprémi komitaadi halduskeskus.

Uus!!: Tartu ja Veszprém · Näe rohkem »

Villa Tammekann

Villa Tammekann Villa Tammekann on Tartus Tähtveres Kreutzwaldi tänav 6 asuv elumaja, mille 1932.

Uus!!: Tartu ja Villa Tammekann · Näe rohkem »

Villem Ormisson

Villem Ormisson (sünninimega Wilhelm Aleksander Ormisson; 26. juuli 1892 Pärsti vald, Viljandimaa – 5. aprill 1941 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog.

Uus!!: Tartu ja Villem Ormisson · Näe rohkem »

Villem Reimani monument

Reiman Villemi monument Tartus Villem Reimani monument asub Tartus, Toomemäel.

Uus!!: Tartu ja Villem Reimani monument · Näe rohkem »

Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel

"Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel", profiil, sügis 2011. "Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel", eestvaade, sügis 2011. Skulptuur "Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel" (täisnimega "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. a.") on Tartusse 1980.

Uus!!: Tartu ja Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel · Näe rohkem »

Vladimir Lenin

Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.

Uus!!: Tartu ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »

Woldemar Friedrich Krüger

Woldemar Friedrich Krüger (2. jaanuar 1808 Kaave mõis, Tartumaa – 5. jaanuar 1894 Tartu) oli eesti päritolu baltisaksa maalikunstnik, graafik, pedagoog ja restauraator.

Uus!!: Tartu ja Woldemar Friedrich Krüger · Näe rohkem »

Zutphen

thumb thumb Zutphen on linn Hollandis Gelderlandi provintsis Ijsseli jõe paremal kaldal Berkeli jõe suubumiskohal umbes 30 km Arnhemist kirdes.

Uus!!: Tartu ja Zutphen · Näe rohkem »

1. august

1.

Uus!!: Tartu ja 1. august · Näe rohkem »

10. september

10.

Uus!!: Tartu ja 10. september · Näe rohkem »

1030

1030.

Uus!!: Tartu ja 1030 · Näe rohkem »

11. november

11.

Uus!!: Tartu ja 11. november · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Tartu ja 1224 · Näe rohkem »

1262

1262.

Uus!!: Tartu ja 1262 · Näe rohkem »

14. oktoober

14.

Uus!!: Tartu ja 14. oktoober · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Tartu ja 14. sajand · Näe rohkem »

14. veebruar

14.

Uus!!: Tartu ja 14. veebruar · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Tartu ja 15. sajand · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Tartu ja 1558 · Näe rohkem »

1571

1571.

Uus!!: Tartu ja 1571 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Tartu ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Tartu ja 1583 · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Tartu ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Tartu ja 1601 · Näe rohkem »

1603

1603.

Uus!!: Tartu ja 1603 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Tartu ja 1625 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Tartu ja 1632 · Näe rohkem »

1699

1699.

Uus!!: Tartu ja 1699 · Näe rohkem »

1708

1708.

Uus!!: Tartu ja 1708 · Näe rohkem »

1775

1775.

Uus!!: Tartu ja 1775 · Näe rohkem »

1775. aasta Tartu tulekahju

1775.

Uus!!: Tartu ja 1775. aasta Tartu tulekahju · Näe rohkem »

1784

1784.

Uus!!: Tartu ja 1784 · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Tartu ja 1802 · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Tartu ja 1803 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Tartu ja 1809 · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Tartu ja 1876 · Näe rohkem »

1893

1893.

Uus!!: Tartu ja 1893 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Tartu ja 19. sajand · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Tartu ja 1912 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Tartu ja 1920 · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Tartu ja 1932 · Näe rohkem »

1939. aasta Tartu linnavolikogu valimised

Tartu linnavolikogu valiti 15.

Uus!!: Tartu ja 1939. aasta Tartu linnavolikogu valimised · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Tartu ja 1960 · Näe rohkem »

1960. aastad

1960.

Uus!!: Tartu ja 1960. aastad · Näe rohkem »

1977

1977.

Uus!!: Tartu ja 1977 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Tartu ja 1980 · Näe rohkem »

1980. aastad

1980.

Uus!!: Tartu ja 1980. aastad · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Tartu ja 1989 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Tartu ja 1991 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Tartu ja 1993 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Tartu ja 1996 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Tartu ja 1997 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Tartu ja 1998 · Näe rohkem »

2. Lennuväedivisjon

2.

Uus!!: Tartu ja 2. Lennuväedivisjon · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Tartu ja 2. veebruar · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Tartu ja 2000 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Tartu ja 2001 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Tartu ja 2002 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Tartu ja 2004 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Tartu ja 2005 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Tartu ja 2006 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Tartu ja 2007 · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Tartu ja 2008 · Näe rohkem »

2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused

2017.

Uus!!: Tartu ja 2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused · Näe rohkem »

21. november

21.

Uus!!: Tartu ja 21. november · Näe rohkem »

23. september

23.

Uus!!: Tartu ja 23. september · Näe rohkem »

24. aprill

24.

Uus!!: Tartu ja 24. aprill · Näe rohkem »

26. aprill

26.

Uus!!: Tartu ja 26. aprill · Näe rohkem »

3. aprill

3.

Uus!!: Tartu ja 3. aprill · Näe rohkem »

31. oktoober

31.

Uus!!: Tartu ja 31. oktoober · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Derpt, Dorpat, Dorpt, Emajõe Ateena, Embach-Athen, Jurjev, Taara linn, Taaralinn, Tarbatum, Tartu hüüdnimed, Tartu linn, Tharbata, Yuriev.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »