Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Ado Grenzstein, Andres Tvauri, Area Morgensterniana, Bastion, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõgi, Ernst Bergmanni monument, Friedrich Georg Wilhelm Struve monument, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Robert Faehlmanni monument, Grott, Inglisild, Jaroslav Tark, Johan Skytte monument, Johann Wilhelm Krause, Kaev, Kalevipoeg, Karl Ernst von Baeri monument, Karl Morgenstern, Karl Rathaus, Kassitoome, Kiievi-Vene, Kohvik Rotund, Kristjan Jaak Petersoni monument, Kuradisild, Lai tänav (Tartu), Liivi sõda, Liivimaa ristisõda, Linnus, Litograafia, Looduskaitse, Louis Höflinger, Maastikukaitseala, Mõõgavendade ordu, Püssirohukelder, Põhjasõda, Peipsi järv, Pildirüüste, Riia peapiiskopkond, Riigikohus, Rootsi aeg, Sossolid, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, Tartu linnus, ..., Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartu tähetorn, Tartu toomkirik, Tartu vanalinna muinsuskaitseala, Toomemäe kaevumajake, Toomemäe ohvrikivi, Tuudorstiil, Ugandi, Uppsala tänav, Vallikraav, Vallikraavi tänav, Vana Anatoomikum, Võrtsjärv, Villem Reimani monument. Laienda indeks (16 rohkem) »
Ado Grenzstein
Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.
Uus!!: Toomemägi ja Ado Grenzstein · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Toomemägi ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Area Morgensterniana
Area Morgensterniana tähis Toomemäel pisi Area Morgensterniana on piirkond Tartus Toomemäel, kus kunagi paiknes Tartu ülikooli raamatukogu esimese direktori Karl Morgensterni aed, mis hiljem anti avalikku kasutusse linnakodanikele jalutamiseks.
Uus!!: Toomemägi ja Area Morgensterniana · Näe rohkem »
Bastion
Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).
Uus!!: Toomemägi ja Bastion · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Toomemägi ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Toomemägi ja Emajõgi · Näe rohkem »
Ernst Bergmanni monument
Ernst Bergmanni monument on arstiteadlase, Tartu Ülikooli kasvandiku ja õppejõu, kirurgiaprofessor Ernst Bergmanni mälestuseks loodud mälestussammas, mis asub Tartus Toomemäel.
Uus!!: Toomemägi ja Ernst Bergmanni monument · Näe rohkem »
Friedrich Georg Wilhelm Struve monument
pisi Friedrich Georg Wilhelm Struve monument on Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestuseks loodud ja 1969.
Uus!!: Toomemägi ja Friedrich Georg Wilhelm Struve monument · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Toomemägi ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Uus!!: Toomemägi ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »
Friedrich Robert Faehlmanni monument
Friedrich Robert Faehlmanni monument Friedrich Robert Faehlmanni monument avati Tartus, Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.
Uus!!: Toomemägi ja Friedrich Robert Faehlmanni monument · Näe rohkem »
Grott
Voltveti mõisa grott Grott, Ontario, Kanada Grott on madal looduslik või tehislik koobas.
Uus!!: Toomemägi ja Grott · Näe rohkem »
Inglisild
Vaade Inglisillale ülevalt Lend Kuradisillast Inglisillani 2021. aasta augustis Inglisild on sild Tartus Toomemäel.
Uus!!: Toomemägi ja Inglisild · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Toomemägi ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Johan Skytte monument
Johan Skytte monument Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajaja Johan Skytte auks loodud monument, mis asub Tartus Riigikohtu hoone ees.
Uus!!: Toomemägi ja Johan Skytte monument · Näe rohkem »
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Uus!!: Toomemägi ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »
Kaev
Kaev Aksi saarel Tuhala nõiakaev on Eesti kõige kuulsam kaev Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.
Uus!!: Toomemägi ja Kaev · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Toomemägi ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baeri monument
Karl Ernst von Baeri monument Baeri pea pesemine 2017. aastal Karl Ernst von Baeri monument on Karl Ernst von Baeri 10.
Uus!!: Toomemägi ja Karl Ernst von Baeri monument · Näe rohkem »
Karl Morgenstern
Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.
Uus!!: Toomemägi ja Karl Morgenstern · Näe rohkem »
Karl Rathaus
Karl Rathaus (1805, Löschnitz, Sileesia – 28. juuni 1872, Skiernewice, Varssavi lähedal) oli Eestis tegutsenud arhitekt.
Uus!!: Toomemägi ja Karl Rathaus · Näe rohkem »
Kassitoome
Kassitoome sügisvärvides Kassitoome 2011. aasta kevadel Kassitoome 2012. aasta juunis Tartu toomkirik, vaade K. E. Baeri tänavalt Kassitoome poolt, 2008 Kassitoome on park Tartu kesklinnas.
Uus!!: Toomemägi ja Kassitoome · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Toomemägi ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kohvik Rotund
Kohvik Rotund Toomemäel (november 2016) Kohvik Rotund on arhitekt Aini-Merike Remmeli projekteeritud ja 1994.
Uus!!: Toomemägi ja Kohvik Rotund · Näe rohkem »
Kristjan Jaak Petersoni monument
Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni mälestuseks.
Uus!!: Toomemägi ja Kristjan Jaak Petersoni monument · Näe rohkem »
Kuradisild
Kuradisild Kuradisild on tumedat tooni betoonsild Tartus Toomemäel, mis ehitati Romanovite dünastia 300 aasta juubeliks aastal 1913.
Uus!!: Toomemägi ja Kuradisild · Näe rohkem »
Lai tänav (Tartu)
Laia tänava algus Toomemäel Lai tänav (saksa keeles Breitstraße) on tänav Tartus.
Uus!!: Toomemägi ja Lai tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Toomemägi ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Toomemägi ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Toomemägi ja Linnus · Näe rohkem »
Litograafia
Litograafiatehnikas trükitud maakaart 1902. aastast, originaalsuurus 33 × 24 cm Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati.
Uus!!: Toomemägi ja Litograafia · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Toomemägi ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Louis Höflinger
Louis Höflingeri litograafia reproduktsioon von Bocki maja välisseinal Tartus Georg Ludwig Friedrich Höflinger oli kunstnik ja fotograaf.
Uus!!: Toomemägi ja Louis Höflinger · Näe rohkem »
Maastikukaitseala
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Alustaimestik Kõrvemaa maastikukaitsealal. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Uus!!: Toomemägi ja Maastikukaitseala · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Toomemägi ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Püssirohukelder
Püssirohukelder Püssirohukelder on praegune õllerestoran ja endine püssirohuhoidla Tartus aadressil Lossi tänav 28.
Uus!!: Toomemägi ja Püssirohukelder · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Toomemägi ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Toomemägi ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pildirüüste
Pildirüüste (hollandi keeles Beeldenstorm, saksa keeles Bildersturm) on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti, eelkõige kirikutes, katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Uus!!: Toomemägi ja Pildirüüste · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Toomemägi ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riigikohus
Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.
Uus!!: Toomemägi ja Riigikohus · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Toomemägi ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Toomemägi ja Sossolid · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üks instituute, kus saab õppida kokku üheksal õppekaval.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli muuseum
Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus Tartu Ülikooli muuseum on 1803.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu Ülikooli muuseum · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli raamatukogu
Raamatukogu fassaad Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul. Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli raamatukogu (ametlik lühend TÜR, mitte ametlikumalt ka utlib) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis loodi 1992.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tartu Mänguasjamuuseum
Tartu Mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp Tartu Mänguasjamuuseum, Lutsu 8 Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusena.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu Mänguasjamuuseum · Näe rohkem »
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu tähetorn · Näe rohkem »
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »
Tartu vanalinna muinsuskaitseala
Tartu vanalinna muinsuskaitseala paiknemine Tartu vanalinna muinsuskaitseala asub Tartu kesklinnas ja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
Uus!!: Toomemägi ja Tartu vanalinna muinsuskaitseala · Näe rohkem »
Toomemäe kaevumajake
Toomemäe kaevumajake on väike tuudorstiilis tellisehitis, mis paikneb Toomemäel Toomkiriku kooriosa idaküljel.
Uus!!: Toomemägi ja Toomemäe kaevumajake · Näe rohkem »
Toomemäe ohvrikivi
Toomemäe ohvrikivi on Tartus Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida on sageli peetud ohvrikiviks.
Uus!!: Toomemägi ja Toomemäe ohvrikivi · Näe rohkem »
Tuudorstiil
Deanery Tower sõrestikmaja Southamptonis, milles nüüd asub muuseum Tudorite-aegsed majad Warwickis Mill Streeti tänavas Tuudorstiil, ka tuudorgootika ja Tudori stiil (inglise keeles Tudor style) oli Inglismaal aastatel 1485–1558 viljeldud arhitektuuristiil, mis kujutab endast perpendikulaarstiili (Inglismaa hilisgootika) jätku kombineerituna renessanssarhitektuuri elementidega.
Uus!!: Toomemägi ja Tuudorstiil · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Toomemägi ja Ugandi · Näe rohkem »
Uppsala tänav
Uppsala tänav on lühike tänav Tartus Toomemäel, mis kulgeb Lossi tänavalt Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi juurde.
Uus!!: Toomemägi ja Uppsala tänav · Näe rohkem »
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Uus!!: Toomemägi ja Vallikraav · Näe rohkem »
Vallikraavi tänav
Vaade tänavale Senffi treppide juurest Vallikraavi tänav 1890. aastal Vallikraavi tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Toomemägi ja Vallikraavi tänav · Näe rohkem »
Vana Anatoomikum
Vana Anatoomikum on Tartus Toomemäel (Uppsala 10, 2018. aastani Lossi 38) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud klassitsistlik hoone.
Uus!!: Toomemägi ja Vana Anatoomikum · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Toomemägi ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Villem Reimani monument
Villem Reimani monument Tartus Villem Reimani monument asub Tartus Toomemäel.
Uus!!: Toomemägi ja Villem Reimani monument · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Tartu Toomemägi, Toome, Toomemäe park.
