Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tartu ajalugu

Index Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

287 suhted: Ajalugu, Alūksne, Aleksander I, Alutaguse kihelkond, Andres Tvauri, Anti Selart, Arnold Matteus, Üksküla linnus, Ülejõe (Tartu), Barokk, Bengt Gottfried Forselius, Bila Tserkva, Carsten Selch Jensen, Cesvaine piiskopilinnus, Daugavpils, Dominiiklased, Eesti, Eesti lipp, Eesti Maaülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabadussõda, Eesti Vabariigi aastapäev, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Elert Kruse, Emajõgi, Enn Haabsaar, Enn Tarvel, Erik Dahlberg, Esimene maailmasõda, Esimese astme linn, Forseliuse seminar, Franz Nyenstede, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Gustav II Adolf, Hansa Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Hävituspataljonid, Heiki Valk, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Hektar, Henriku Liivimaa kroonika, Hermann II Wesel, Holland, I üldlaulupidu, Ida-Euroopa, Innsbruck, Ivan Julm, Ivar Leimus, Jaak Juske, ..., Jaan Tõnisson, Jakobi värav, Jam-Zapolski vaherahu, Jama, Jaroslav Tark, Järvamaa, Johann Wilhelm Krause, Johannes XXII, Juuniküüditamine, Karjavärav, Katariina II, Kärde rahu, Käsu Hansu nutulaul, Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kirumpää piiskopilinnus, Kivisild (Tartu), Klassitsism, Klooster, Koknese, Kristian Jaak Peterson, Kultuurikiht, Kunda kultuur, Laat, Lai tänav (Tartu), Laiuse ordulinnus, Latgalid, Lõuna-Eesti, Leetopiss, Lihula piiskopkond, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Moskva sõda, Linda Kaljundi, Linn, Louis Höflinger, Magnus, Magnus Gabriel De la Gardie, Majandus, Marek Tamm, Marika Mägi, Märtsiküüditamine, Mõõgavendade ordu, Mõisamehed, Meltsi tiik, Moskva, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Muinaskihelkond, Narva, Narva piiramine (1704), Nõukogude okupatsioon, Nõukogude Venemaa, Noorlätlased, Novgorodi vürst, Observatoorium, Pallas (kunstikool), Pärnu ajalugu, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Püha Jüri, Pühapäev, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I, Peeter-Pauli kirik, Pihkva vürstiriik, Pjotr Šuiski, Platon (Kulbusch), Plebaan, Poola aeg, Raadi, Raadi sõjaväelennuväli, Radiosüsinikumeetod, Rahvaste mälestussammas, Raudkivi, Rēzekne, Residentuur (õppevorm), Riia, Riia peapiiskopkond, Riia värav, Riigikohus, Rittmeister, Rootsi, Rootsi aeg, Ropka mõis, Rosen, Rzeczpospolita, Sakala, Saksamaa, Salaspils, Süüria, Sõjandus, Sossolid, Stiftifoogt, Stolbovo rahu, Sulev Vahtre, Tallinn, Tallinna piiramine (1570–1571), Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu bastionid, Tartu Gaasivabrik, Tartu Jaani kirik, Tartu jesuiitide seminar, Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik, Tartu Kaubahoov, Tartu Kaubamaja, Tartu kindlus, Tartu lahing (1224), Tartu linnamüür, Tartu linnapea, Tartu linnus, Tartu Maarja kirik, Tartu muinsuskaitsepäevad, Tartu Pauluse kirik, Tartu piiramine (1558), Tartu piiramine (1657), Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartu raad, Tartu raekoda, Tartu rahu, Tartu Tähetorn, Tartu toomkirik, Tartu vana Maarja kirik, Tartu vojevoodkond, Tarvas, Tasku Keskus, Tšuudid, Tähtvere, Teine maailmasõda, Tellis, Toome värav, Toomemägi, Turaida piiskopilinnus, Ugandi, Uus-Ihaste asulakoht, Vaherahu, Vallikraav, Vallisaare mõis, Vallisaare vaherahu, Valter Lang, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vasknarva, Vastseliina piiskopilinnus, Võhandu jõgi, Veliki Novgorod, Vene värav, Vene-Liivi sõda, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Veneetsia, Venestusaeg, Viikingiaeg, Viljandi, Virumaa, Vjatško, Vologda, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 1. juuli, 1. mai, 12. juuli, 12. oktoober, 12. sajand, 1224, 1233, 1234, 1262, 13. juuli, 13. sajand, 1323, 14. juuni, 14. sajand, 1480, 1481, 1494, 15. sajand, 1501, 1502, 1554, 1558, 1571, 1583, 16. sajand, 1600, 1603, 1625, 1632, 1638, 1656, 1658, 1661, 1697, 17. juuli, 17. juuni, 1708, 1710, 1714, 1775, 1775. aasta Tartu tulekahju, 1784, 1789, 18. sajand, 1802, 1809, 1869, 1889, 1893, 19. sajand, 1918, 1919, 1920, 1938, 1940, 1941, 1944, 1949, 1988, 2. veebruar, 20. sajand, 2001, 23. juuni, 24. juuli, 25. august, 25. juuni, 25. veebruar, 3. juuli, 7. juuli, 9. juuni. Laienda indeks (237 rohkem) »

Ajalugu

Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Ajalugu · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Alūksne · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Sankt-Peterburg – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Aleksander I · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Anti Selart · Näe rohkem »

Arnold Matteus

J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938-1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane. Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Arnold Matteus · Näe rohkem »

Üksküla linnus

Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Üksküla linnus · Näe rohkem »

Ülejõe (Tartu)

Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Ülejõe (Tartu) · Näe rohkem »

Barokk

Barokk on stiil, mis oli iseloomulik katoliku 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Barokk · Näe rohkem »

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »

Bila Tserkva

Bila Tserkva (varasem eestikeelne nimekuju Belaja Tserkov; ukraina Біла Церква) on linn Ukrainas Kiievi oblastis Rossi jõe ääres.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Bila Tserkva · Näe rohkem »

Carsten Selch Jensen

Carsten Selch Jensen on taani ajaloolane (medievist).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Carsten Selch Jensen · Näe rohkem »

Cesvaine piiskopilinnus

jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid. Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzemes, Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Daugavpils · Näe rohkem »

Dominiiklased

Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 hispaania aadlik Dominicus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Dominiiklased · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105×165 cm. Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti lipp · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. Friedrich Siegmund Sterni etnograafiline litograafia 19. sajandist. Eesti Rahva Muuseum on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri rahvaste muuseum Tartus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Vabadussõda · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi aastapäev

Pikas Hermannis. Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011. Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Eesti Vabariigi aastapäev · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Elert Kruse

Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Elert Kruse · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Emajõgi · Näe rohkem »

Enn Haabsaar

Enn Haabsaar (27. juuni 1943 – 3. veebruar 2008 Saku vald) oli eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Enn Haabsaar · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; sündinud 31. juulil 1932 Metsiku külas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Erik Dahlberg

Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Esimese astme linn

Tartu linnavalitsus asus Tartu raekojas. Esimese astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud Linnaseaduse järgi linn, kus oli üle 50 000 elaniku.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Esimese astme linn · Näe rohkem »

Forseliuse seminar

Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »

Franz Nyenstede

Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Franz Nyenstede · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

F. R. Kreutzwald kujutatuna Johann Köleri poolt (1864). Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis – 22. aprill 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja teadusministeerium tegutseb Tartus Munga tänava ja Vabaduse puiestee nurgal roosas majas, mis algselt ehitati pangahooneks, ministeeriumi ette jääb Peeter Põllu monumendiga park. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Haridus- ja Teadusministeerium · Näe rohkem »

Hävituspataljonid

Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Hävituspataljonid · Näe rohkem »

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Heiki Valk · Näe rohkem »

Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

Tubina saal Elleri koolis Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus Tartus aadressil Lossi tänav 15.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Hektar · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Hermann II Wesel

Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Holland · Näe rohkem »

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.

Uus!!: Tartu ajalugu ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa ÜRO liigituse järgi. Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Innsbruck

Innsbruck Innsbruck Innsbrucki linnaringkonna asendi kaart Tirooli liidumaal Innsbruck on Tirooli pealinn Lääne-Austrias ja on suuruselt viies linn Austrias.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Innsbruck · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Ivar Leimus

Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Ivar Leimus · Näe rohkem »

Jaak Juske

Jaak Juske Kuido Meritsa raamatu "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" esitlusel Solarise keskuse ApollosFoto: Ave Maria Mõistlik 8. märtsil 2018 Jaak Juske (sündinud 12. detsembril 1976 Tartus) on Eesti poliitik ja ajaloolane.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Jaak Juske · Näe rohkem »

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson VR III/1 (10.vkj/22. detsember 1868 Tänassilma lähedal, Viljandi vald – 1941? Tallinn? (ilmselt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surma kuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus)) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »

Jakobi värav

Jakobi värav oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaidJaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17, mis asus praegusel Jakobi tänaval, Jakobimäe all.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Jakobi värav · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jama

Jama on.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Jama · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Järvamaa · Näe rohkem »

Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »

Johannes XXII

Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst 1316–1334.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Johannes XXII · Näe rohkem »

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 1941.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »

Karjavärav

Karjavärav ehk Saksa värav oli üks suuremaid väravaid Tartu linnamüüris.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Karjavärav · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Katariina II · Näe rohkem »

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kärde rahu · Näe rohkem »

Käsu Hansu nutulaul

Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Käsu Hansu nutulaul · Näe rohkem »

Kiiev

Михайлівський Золотоверхий монастир'' Kiiev (ukrainapäraselt Kõjiv) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kivisild (Tartu)

1934. aasta foto Kivisillast. Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kivisild (Tartu) · Näe rohkem »

Klassitsism

Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Klassitsism · Näe rohkem »

Klooster

Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Klooster · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Koknese · Näe rohkem »

Kristian Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jacob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kristian Jaak Peterson · Näe rohkem »

Kultuurikiht

Kultuurikiht (ka: kultuurkiht, arheoloogiline kultuur(i)kiht) on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekihtEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kultuurikiht · Näe rohkem »

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda staadium oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Kunda kultuur · Näe rohkem »

Laat

Tartu maarjalaat 2011. aastal Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Laat · Näe rohkem »

Lai tänav (Tartu)

Laia tänava algus Toomemäel Lai tänav (Breitstraße) on tänav Tartus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Lai tänav (Tartu) · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Latgalid · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Leetopiss · Näe rohkem »

Lihula piiskopkond

Lihula piiskopkond ehk Eestimaa piiskopkond oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Eestimaal aastatel 1211–1235, kuni see nimetati ümber Tartu piiskopkonnaks.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Lihula piiskopkond · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Liivimaa-Moskva sõda · Näe rohkem »

Linda Kaljundi

Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Linda Kaljundi · Näe rohkem »

Linn

Tallinn on suurim linn Eestis Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Linn · Näe rohkem »

Louis Höflinger

Louis Höflingeri litograafia reproduktsioon von Bocki maja välisseinal Tartus. Georg Ludwig Friedrich Höflinger oli kunstnik ja fotograaf.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Louis Höflinger · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Magnus · Näe rohkem »

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel de la Gardie Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Majandus · Näe rohkem »

Marek Tamm

Marek Tamm esinemas Mihhail Lotmani auks korraldatud sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (2007). Mari Kaljuste foto. Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Marek Tamm · Näe rohkem »

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur ja endine arheoloogiaprofessor.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Marika Mägi · Näe rohkem »

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõisamehed

Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Mõisamehed · Näe rohkem »

Meltsi tiik

Meltsi tiik 19. sajandil Meltsi tiik ehk Meltsiveski tiik oli veekogu Tartus Ülejõel.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Meltsi tiik · Näe rohkem »

Moskva

Moskva vaatamisväärsusi Moskva on Venemaa pealinn.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva suurvürst

Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Narva · Näe rohkem »

Narva piiramine (1704)

Johann Christoph Brotze gravüür, Narva piiramine 1704. aastal Alexander von Kotzebue maal "Narva vallutamine" ("Взятие Нарвы") Narva piiramine oli 1704.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Narva piiramine (1704) · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon

Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Nõukogude okupatsioon · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »

Noorlätlased

Noorlätlased (läti keeles jaunlatvieši) oli Läti liberaalse rahvusliku liikumise liikmed.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Noorlätlased · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »

Observatoorium

Tartu tähetorn Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeletakse mõne astronoomia haruga.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Observatoorium · Näe rohkem »

Pallas (kunstikool)

Kunstiühingu Pallas kunstikool, 1924.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Pallas (kunstikool) · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on oletatavalt kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni mööda Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõge veelahkmel oleva Viljandi järveni ja sealt edasi Tänassilma jõe, Võrtsjärve ja Suure Emajõe kaudu Tartuni.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Püha Jüri

Raffael. Püha Jüri võitlus lohega (õli, 1505-1506, Rahvusgalerii, Washington). Püha Jüri (Georgios; ka Georg; hukati 303) oli Kapadookiast pärit ohvitser ja kristlik märter.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Püha Jüri · Näe rohkem »

Pühapäev

Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Pühapäev · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas. Peeter I ehk Peeter Suur ehk Pjotr I (vene Пётр I Алексеевич (Pjotr I Aleksejevitš), Пётр I (Pjotr I) ehk Пётр Великий (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Peeter I · Näe rohkem »

Peeter-Pauli kirik

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Peeter-Pauli kirik · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Platon (Kulbusch)

Paul Kulbusch Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1869 Pootsi – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1918–1919 Tallinna vikaarpiiskop.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Platon (Kulbusch) · Näe rohkem »

Plebaan

Plebaan (ladina keeles plebanus, saksa keeles Leutpriester) on katoliku kirikus kogudusepreestri ülesandeid täitev preester, tavaliselt diötsesaanpreester.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Plebaan · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Poola aeg · Näe rohkem »

Raadi

Raadi on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Raadi · Näe rohkem »

Raadi sõjaväelennuväli

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud lennuväli.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Raadi sõjaväelennuväli · Näe rohkem »

Radiosüsinikumeetod

Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanuseid, mis ulatuvad kuni 62 000 aastani.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »

Rahvaste mälestussammas

Rahvaste mälestussammas. Tartukeelne tekst mälestussambal. Rahvaste mälestussammas ehk Rahvaste monument on mälestusmärk Tartus Toomeorus Vallikraavi tänaval.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Rahvaste mälestussammas · Näe rohkem »

Raudkivi

Maakivisein Maakivimüür Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Raudkivi · Näe rohkem »

Rēzekne

Raekoda Rēzekne linnamägi. Rēzekne (eesti keeles (ajal.) Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Rēzekne · Näe rohkem »

Residentuur (õppevorm)

Residentuur on õppevorm arstiteaduse valdkonnas, mille lõpetanud omandavad eriarsti kvalifikatsiooni.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Residentuur (õppevorm) · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia värav

Riia värav ehk Andrease värav oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaidJaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17, millest algas Riia maantee.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Riia värav · Näe rohkem »

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel. Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Riigikohus · Näe rohkem »

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Rittmeister · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Ropka mõis

Ropka mõisa peahoone Ropka mõis (varem Karlevere) (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Ropka mõis · Näe rohkem »

Rosen

Rosen on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Rosen · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Sakala · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »

Salaspils

pisi Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Salaspils · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Süüria · Näe rohkem »

Sõjandus

Sõjandus on inimtegevuse valdkond, mille eesmärk on enda ühiskondlike ressursside ja territooriumi kaitse ning võimaliku vaenlase ressursside ja valduste üle kontrolli saavutamine.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Sõjandus · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Sossolid · Näe rohkem »

Stiftifoogt

Stiftifoogt oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Stiftifoogt · Näe rohkem »

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (kuni 1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna piiramine (1570–1571)

Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tallinna piiramine (1570–1571) · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar

Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar oli Tartu Ülikooli haridusteaduskonna koosseisu kuuluv õppeasutus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Ülikooli peahoone · Näe rohkem »

Tartu bastionid

Tartu bastionid kavandati Tartu linna muldkindlustustena Rootsi võimu ajal 1660.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu bastionid · Näe rohkem »

Tartu Gaasivabrik

Tartu Gaasivabrik oli Tartu linna esimene ettevõte, mis varustas linna gaasiga.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Gaasivabrik · Näe rohkem »

Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Jaani kirik · Näe rohkem »

Tartu jesuiitide seminar

Tartu jesuiitide seminar oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu jesuiitide seminar · Näe rohkem »

Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik

Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik on õigeusu kirik Tartus, EAÕK Tartu piiskopkonna peakirik, Tartu piiskopi katedraalkirik.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik · Näe rohkem »

Tartu Kaubahoov

Tartu Kaubahoov umbes aastal 1907. Kaubahoovi samba kunagist asukohta märkiv plaat Tartus Küüni tänava sillutises, juuli 2012 Tartu Kaubahoov oli kaubahoone Tartu kesklinnas Emajõe ääres endise vallikraavi alal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Kaubahoov · Näe rohkem »

Tartu Kaubamaja

Tartu Kaubamaja Tartu Kaubamaja õhtul Tartu Kaubamaja on kaubanduskeskus Tartus aadressil Riia tänav 1.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Kaubamaja · Näe rohkem »

Tartu kindlus

Tartu kindlus 17. sajandil Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. Johann Christoph Brotze kogust Tartu kindlus oli Rootsi võimu ajal 17. sajandil Tartus välja ehitatud kaitserajatiste süsteem, mis hävis Põhjasõjas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu kindlus · Näe rohkem »

Tartu lahing (1224)

Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »

Tartu linnamüür

Linnamüüri säilmed Vabaduse pst ja Magasini tn vahel Tartu linnamüüri säilmed Tartu botaanikaaias Tartu linnamüür oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste süsteem.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu linnamüür · Näe rohkem »

Tartu linnapea

Tartu linnapea juhib Tartu Linnavalitsust.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu linnapea · Näe rohkem »

Tartu linnus

Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu linnus · Näe rohkem »

Tartu Maarja kirik

Tartu Maarja kirik on 1842.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Maarja kirik · Näe rohkem »

Tartu muinsuskaitsepäevad

Tartu muinsuskaitsepäevad olid 14.−17. aprillini 1988 toimunud esimesed muinsuskaitsepäevad Tartus, Eesti muinsuskaitseklubide V kokkutulek.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu muinsuskaitsepäevad · Näe rohkem »

Tartu Pauluse kirik

Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis ehitatud kivikirik Tartu linnas, milles tegutseb EELK Tartu Pauluse kogudus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Pauluse kirik · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused. Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1657)

Tartu piiramine 1657.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiramine (1657) · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu raad

Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu raad · Näe rohkem »

Tartu raekoda

Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782. Tartu raekoda on Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu raekoda · Näe rohkem »

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu rahu · Näe rohkem »

Tartu Tähetorn

sinimustvalge lipp 23. juunist 1988 ööpäev läbi Tartu Tähetorn on Tartus Toomemäel asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu Tähetorn · Näe rohkem »

Tartu toomkirik

Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu vana Maarja kirik

Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu vana Maarja kirik · Näe rohkem »

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »

Tarvas

Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tarvas · Näe rohkem »

Tasku Keskus

pisi Tasku keskus ehk Tasku on kaubanduskeskus Tartu kesklinnas, Turu tänava, Soola tänava, Emajõe ja Võidu silla vahelises kvartalis Turu tänava ja Võidu silla poolses nurgas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tasku Keskus · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tšuudid · Näe rohkem »

Tähtvere

Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tähtvere · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tellis

Telliskivisein Telliskivitrepp Sitsiilias Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike risttahukakujuline tehiskivi.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Tellis · Näe rohkem »

Toome värav

Toome värav ehk Toomevärav oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaid,Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17 mis ühendas all-linna piiskopilinnuse ja kindlustustega Toomemäel.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Toome värav · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Tartu Toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Toomemägi · Näe rohkem »

Turaida piiskopilinnus

Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Ugandi · Näe rohkem »

Uus-Ihaste asulakoht

Uus-Ihaste asulakoht on asulakoht Tartus Uus-Ihastes.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Uus-Ihaste asulakoht · Näe rohkem »

Vaherahu

Vaherahu on juriidiline kokkulepe, milles sõdivad pooled katkestavad mingiks ajaks sõjategevuse.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vaherahu · Näe rohkem »

Vallikraav

Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vallikraav · Näe rohkem »

Vallisaare mõis

Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vallisaare mõis · Näe rohkem »

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 1658.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Novosibirski oblast, Kulunda asula, Venemaa) on eesti arheoloog, akadeemik.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vana-Kastre

Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vana-Kastre · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vasknarva

Vasknarva ordulinnuse varemed Kuremäe kloostri Prohvet Eelija skeeta Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vasknarva · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vene värav

Vene värav oli Vene silla juures asunud linnavärav Tartus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vene värav · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Veneetsia

Veneetsia (it Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna Veneetsia suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Veneetsia · Näe rohkem »

Venestusaeg

Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Venestusaeg · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Tartu ajalugu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Viljandi · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Virumaa · Näe rohkem »

Vjatško

Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vjatško · Näe rohkem »

Vologda

Vologda on linn Euroopa-Venemaa põhjaosas.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Vologda · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Tartu ajalugu ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1. juuli · Näe rohkem »

1. mai

1.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1. mai · Näe rohkem »

12. juuli

12.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 12. juuli · Näe rohkem »

12. oktoober

12.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 12. oktoober · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1224 · Näe rohkem »

1233

1233.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1233 · Näe rohkem »

1234

1234.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1234 · Näe rohkem »

1262

1262.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1262 · Näe rohkem »

13. juuli

13.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 13. juuli · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »

1323

1323.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1323 · Näe rohkem »

14. juuni

14.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 14. juuni · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 14. sajand · Näe rohkem »

1480

1480.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1480 · Näe rohkem »

1481

1481.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1481 · Näe rohkem »

1494

1494.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1494 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 15. sajand · Näe rohkem »

1501

1501.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1501 · Näe rohkem »

1502

1502.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1502 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1554 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1558 · Näe rohkem »

1571

1571.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1571 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1583 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 16. sajand · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1600 · Näe rohkem »

1603

1603.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1603 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1625 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1632 · Näe rohkem »

1638

1638.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1638 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1656 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1658 · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1661 · Näe rohkem »

1697

1697.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1697 · Näe rohkem »

17. juuli

17.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 17. juuli · Näe rohkem »

17. juuni

17.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 17. juuni · Näe rohkem »

1708

1708.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1708 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1710 · Näe rohkem »

1714

1714.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1714 · Näe rohkem »

1775

1775.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1775 · Näe rohkem »

1775. aasta Tartu tulekahju

1775.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1775. aasta Tartu tulekahju · Näe rohkem »

1784

1784.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1784 · Näe rohkem »

1789

1789.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1789 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 18. sajand · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1802 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1809 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1869 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1889 · Näe rohkem »

1893

1893.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1893 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 19. sajand · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1920 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1938 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1944 · Näe rohkem »

1949

1949.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1949 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 1988 · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 2. veebruar · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 20. sajand · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 2001 · Näe rohkem »

23. juuni

23.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 23. juuni · Näe rohkem »

24. juuli

24.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 24. juuli · Näe rohkem »

25. august

25.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 25. august · Näe rohkem »

25. juuni

25.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 25. juuni · Näe rohkem »

25. veebruar

25.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 25. veebruar · Näe rohkem »

3. juuli

3.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 3. juuli · Näe rohkem »

7. juuli

7.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 7. juuli · Näe rohkem »

9. juuni

9.

Uus!!: Tartu ajalugu ja 9. juuni · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »