Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tartu koonduslaager

Index Tartu koonduslaager

Tartu koonduslaager oli 1941.

52 suhted: Arnold Matteus, Barakk, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti politsei, Erakond Isamaaliit, Ervin Viks, Friedrich Kurg, Hjalmar Mäe, Jalaka liin, Jägala koonduslaager, Juhan Jüriste, Juudid, Kapten, Karl Linnas, Kasarm, Kastani tänav, Klooga koonduslaager, Kohus, Kommunism, Koonduslaager, Kuperjanovi jalaväepataljon, Lasnamäe Vangla, Major, Martin S. Kull, Massimõrv, Mõrv, Mustlased, Näituse tänav (Tartu), Näituse väljak, Omakaitse, Patarei vangla, Politseinik, Riia tänav, Roland Lepik, Saksa Julgeolekupolitsei ja SD, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sõjavang, Sild, Surmanuhtlus, Tallinn, Tartu, Tartu veetorn, Tartumaa, Telefon, Vaivara koonduslaager, Wehrmacht, 14. juuli, 1941, 2002, ..., 22. august, 26. juuli. Laienda indeks (2 rohkem) »

Arnold Matteus

J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Arnold Matteus · Näe rohkem »

Barakk

Barakk on ajutine, keldrita puitehitis-elamu; eraldatud haiglahoone.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Barakk · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eesti politsei

Politsei on Eestis siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv täidesaatva riigivõimu institutsioon.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Eesti politsei · Näe rohkem »

Erakond Isamaaliit

Erakond Isamaaliit oli rahvuslik-konservatiivne kristlik-demokraatlik liberaalse majanduspoliitikaga Eesti erakond aastatel 1995–2006.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Erakond Isamaaliit · Näe rohkem »

Ervin Viks

Ervin Richard Adolph Viks (19. mai 1897 Krüüdneri vald, Tartumaa – 6. aprill 1983 Austraalia) oli Eesti politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Eesti Julgeolekupolitsei ja SD juhtivametnik.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Ervin Viks · Näe rohkem »

Friedrich Kurg

Friedrich Kurg (10. jaanuar 1898 Sangaste vald – 31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major), VR II/3.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Friedrich Kurg · Näe rohkem »

Hjalmar Mäe

Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Hjalmar Mäe · Näe rohkem »

Jalaka liin

Jalaka liin oli 1941.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Jalaka liin · Näe rohkem »

Jägala koonduslaager

Jägala koonduslaager oli Tallinnast 30 km kaugusel Harju maakonnas Jõelähtme vallas asunud välilaager.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Jägala koonduslaager · Näe rohkem »

Juhan Jüriste

Juhan Jüriste VR II/3 (kuni 1934. aastani Johannes Jürgenson) (vkj 16./28. veebruar 1897 Kaarepere vald, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 16. märts 1962 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja Eesti NSV Ülemkohtu poolt 1962.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Juhan Jüriste · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Juudid · Näe rohkem »

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Kapten · Näe rohkem »

Karl Linnas

Karl Linnas (6. august 1919 Tartu – 2. juuli 1987 Leningrad) oli Eesti kaitseväe lipnik, Saksamaa sõjaväe leitnant ja Saksa okupatsiooni ajal Eestis Tartu koonduslaagri.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Karl Linnas · Näe rohkem »

Kasarm

Tondi 55 ja 57 (1915–1916) Allohvitserikursuse moodne ja funktsionaalne kasarm Soomes Niinisalos. Esimesel korrusel on laod ja garaažid, 2. ja 3. elu- ja teenistusruumid Taani Kuningliku Kaardiväe kasarm Teist maailmasõda; keskel söökla. Kasarm (kasarmu nimetava käände vormina ei ole korrektne) on ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused või üksused) alaliseks või ajutiseks majutamiseks.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Kasarm · Näe rohkem »

Kastani tänav

Vaade Kastani tänava ringristmikule.Kella 4 suunas – Pepleri tänav.Kella 8 suunas – Kastani tänav.Kella 10 suunas – Julius Kuperjanovi tänav.Kella 11 suunas – J. Tõnissoni tänav.Kella 2 suunas – Kastani tänav Kastani tänav Vanemuise ristmikult Riia tänava poole Kastani tänav Vanemuise ristmikult põhja poole Vaade tänava algusele 20. saj. alul Kastani tänav (saksa keeles Kastanienstraße, Kastanienallee) on tänav Tartus.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Kastani tänav · Näe rohkem »

Klooga koonduslaager

Klooga koonduslaager (SD Klooga koonduslaager) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Klooga koonduslaager · Näe rohkem »

Kohus

Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Kohus · Näe rohkem »

Kommunism

"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Kommunism · Näe rohkem »

Koonduslaager

Koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager) on kinnipidamiskoht suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) isoleerimiseks ja/või hävitamiseks juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Koonduslaager · Näe rohkem »

Kuperjanovi jalaväepataljon

Kuperjanovi jalaväepataljon (endiste nimedega Kuperjanovi partisanide pataljon, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon ja Jalaväe Väljaõppe Keskus (JVÕK) Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljon) on Eesti kaitseväe Maaväe pataljonisuurune jalaväe väeosa, asukohaga Võrus.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Kuperjanovi jalaväepataljon · Näe rohkem »

Lasnamäe Vangla

Lasnamäe Vangla, ka Karistusvangimaja oli kinnipidamiskoht Tallinnas, Sikupilli asumis Suur-Tartu maantee 85 (Katusepapi tänava vahel).

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Lasnamäe Vangla · Näe rohkem »

Major

Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Major · Näe rohkem »

Martin S. Kull

Martin S. Kull või Martin Sebastian Kull on pseudonüüm, mida kasutab Eesti metsavendlusest kirjutav amatöörajaloolane Valdek Kiiver.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Martin S. Kull · Näe rohkem »

Massimõrv

Massimõrv on Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Massimõrv · Näe rohkem »

Mõrv

Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Mõrv · Näe rohkem »

Mustlased

pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Mustlased · Näe rohkem »

Näituse tänav (Tartu)

Vaade Näituse 3 maja juurest edela suunas. Näituse tänav (kuni 29. jaanuarini 1934 Savi tänav; saksa keeles Lehmstraße) on tänav Tartus.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Näituse tänav (Tartu) · Näe rohkem »

Näituse väljak

Näituse väljak oli väljak Tartus.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Näituse väljak · Näe rohkem »

Omakaitse

Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Omakaitse · Näe rohkem »

Patarei vangla

Vangla peasissepääs Keskvangla makett Vangikong Patarei vangla ehk Patarei on Tallinna lahe ääres asuv ehitisekompleks, mida kasutati aastatel 1919–2005 vanglana (Keskvangla) ning kus on olnud ka vanglate keskhaigla.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Patarei vangla · Näe rohkem »

Politseinik

Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Politseinik · Näe rohkem »

Riia tänav

Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Riia tänav · Näe rohkem »

Roland Lepik

Roland-Ottomar Lepik (ka Roland-Ottomar Leppik; (6. november 1910 Tallinn – detsember 1942 Tallinn) oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis, Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Poliitilise Politsei inspektuuri juht 1941. aastal. Roland Lepik õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis (lõpetas aastal 1928) ja aastatel 1928–1935 Tartu ülikoolis õigusteadust, kuid ei lõpetanud ülikooli. Alates 1937. aastast oli Lepik Isamaaliidu ametnik Tartus ja. Pärast Teise maailmasõja algust ning Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt asus Roland Lepik tööle Tartu koonduslaagri Eriosakonna ülemana ning määrati hiljem ka laagri ülemaks. Tartus Näituse väljakul moodustatud koonduslaagrisse koondati kommunistide ja sovetivõimuga kaastööd teinud ja hävituspataljonide liikmed, kelle tegevuse üle koonduslaagri Eriosakonna töötajad viisid läbi 1941. aasta sügisel juurdlust, määrasid kindlaks kohtuvälises korras karistusmäära, koostasid hävitamisele kuuluvate vangide nimekirju ja organiseerisid koos koonduslaagri juhtkonnaga nende toimetamist mahalaskmisele. Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Eesti Omavalitsuse poolt politseiasutuste loomisel määrati Roland Lepik 1. septembrist 1941 Politsei ja Omakaitse Valitsuse Tallinn-Nõmme Prefektuuri Poliitilise Politsei juhiks. 27. septembril 1941 määrati Roland Lepik Saksa Einsatzgruppe A juhi Martin Sandbergeri poolt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse Poliitilise Politsei Inspektuuri ning 28. oktoobrist 1941 määrati ta POV Poliitilise Politsei inspektoriks (juhatajaks). Roland Lepik tagandati ja arreteeriti Saksa Einsatzgruppe A juhi Martin Sandbergeri loal Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe poolt ametikohalt ametialaste kuritegude tõttu 8. detsembril 1941 ning vangistati. Tema tegevuse uurimiseks määras EO juht ja kohtudirektor H. Mäe, kes oli ka ühtlasi kindralprokurör - kindralprokuröri õigused Eestist 1940. aastal umsiedlungi käigus lahkunud advokaat Graule Berliinist, kes viis läbi juurdluse R. Lepiku süüdistusasjas. Kogutud materjalid edastas M. Sandberger Riiga, kuhu saadeti ka R. Lepik. Riias asunud Saksa julgeolekupolitsei juht olevat Lepiku mõistnud surma. Otsus viidi täide veebruaris-märtsis 1942.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Roland Lepik · Näe rohkem »

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD oli Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ja Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Saksa Julgeolekupolitsei ja SD · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Sõjavang

Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Sõjavang · Näe rohkem »

Sild

Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Sild · Näe rohkem »

Surmanuhtlus

Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Surmanuhtlus · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu veetorn

Tartu veetorn on ehitis Tartus aadressil Õpetaja 9.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Tartu veetorn · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Tartumaa · Näe rohkem »

Telefon

Ketasvalimisega telefon Ericsson Dialog Telefon ehk telefoniaparaat (van kõnetraat) on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Telefon · Näe rohkem »

Vaivara koonduslaager

Vaivara koonduslaager (saksa keeles Stammlager K.L. Vaivara) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Vaivara lähedale loodud põlevkivitööstuse tarvis rajatud välilaagrite pealaager, mis eksisteeris 1943.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Vaivara koonduslaager · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja Wehrmacht · Näe rohkem »

14. juuli

14.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja 14. juuli · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja 1941 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja 2002 · Näe rohkem »

22. august

22.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja 22. august · Näe rohkem »

26. juuli

26.

Uus!!: Tartu koonduslaager ja 26. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kastani tänava laager, Tartu Töö- ja Kasvatuslaager.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »