Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tartu maks

Index Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

43 suhted: Aleksei Adašev, Andrei Kurbski, Anti Selart, Astrahani khaaniriik, Georg von Rauch, Ivan Julm, Ivan Viskovatõi, Jaroslav Tark, Kaasani khaaniriik, Knud Rasmussen, Koadjuutorivaenus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Moskva tsaaririik, Narva, Pihkva järv, Poola, Posvoli leping, Riia mark, Rootsi, Setumaa, Stift, Stockholm, Tallinn, Tartu piiskopkond, 1463, 15. sajand, 1503, 1550. aastad, 1551, 1554, 1555, 1557, 1558, 16. sajand, 1970. aastad, 1973, 1975, 1995, 2005, 24. juuni.

Aleksei Adašev

Novgorodi Kremlis (1862) Aleksei Fjodorovitš Adašev (surnud 1561 Tartus) oli Vene tsaaririigi sõjaväelane ja riigitegelane, tsaar Ivan Julma lähikondlane.

Uus!!: Tartu maks ja Aleksei Adašev · Näe rohkem »

Andrei Kurbski

Andrei Mihhailovitš Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.

Uus!!: Tartu maks ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Tartu maks ja Anti Selart · Näe rohkem »

Astrahani khaaniriik

Astrahani khaaniriik (nogai: Хаҗитархан ханлыгы, tatari: Xacitarxan xanlığı) oli tatari feodaalriik 15.

Uus!!: Tartu maks ja Astrahani khaaniriik · Näe rohkem »

Georg von Rauch

Mitte segi ajada Georg Adolf Dietrich von Rauchiga.

Uus!!: Tartu maks ja Georg von Rauch · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Tartu maks ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Ivan Viskovatõi

Ivan Mihhailovitš Viskovatõi (hukatud 25. juulil 1570 Moskvas) oli Vene tsaaririigi diplomaat ja poliitik, "valitud raada" liige, saadikute prikaasi djakk.

Uus!!: Tartu maks ja Ivan Viskovatõi · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Tartu maks ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Kaasani khaaniriik

Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.

Uus!!: Tartu maks ja Kaasani khaaniriik · Näe rohkem »

Knud Rasmussen

pisi Knud Johan Victor Rasmussen (7. juuni 1879 Ilulissat, Gröönimaa – 21. detsember 1933 Kopenhaagen) oli taani polaaruurija ja antropoloog.

Uus!!: Tartu maks ja Knud Rasmussen · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Tartu maks ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Tartu maks ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Tartu maks ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Tartu maks ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Tartu maks ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Tartu maks ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Tartu maks ja Narva · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Tartu maks ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Tartu maks ja Poola · Näe rohkem »

Posvoli leping

Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.

Uus!!: Tartu maks ja Posvoli leping · Näe rohkem »

Riia mark

Riia mark oli keskajal Vana-Liivimaal kasutatud peamiselt väärismetalli kaaluühik.

Uus!!: Tartu maks ja Riia mark · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Tartu maks ja Rootsi · Näe rohkem »

Setumaa

Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setude asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa Föderatsiooni territooriumil.

Uus!!: Tartu maks ja Setumaa · Näe rohkem »

Stift

Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.

Uus!!: Tartu maks ja Stift · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Tartu maks ja Stockholm · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu maks ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Tartu maks ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

1463

1463.

Uus!!: Tartu maks ja 1463 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Tartu maks ja 15. sajand · Näe rohkem »

1503

1503.

Uus!!: Tartu maks ja 1503 · Näe rohkem »

1550. aastad

1550.

Uus!!: Tartu maks ja 1550. aastad · Näe rohkem »

1551

1551.

Uus!!: Tartu maks ja 1551 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: Tartu maks ja 1554 · Näe rohkem »

1555

1555.

Uus!!: Tartu maks ja 1555 · Näe rohkem »

1557

1557.

Uus!!: Tartu maks ja 1557 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Tartu maks ja 1558 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Tartu maks ja 16. sajand · Näe rohkem »

1970. aastad

1970.

Uus!!: Tartu maks ja 1970. aastad · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Tartu maks ja 1973 · Näe rohkem »

1975

1975.

Uus!!: Tartu maks ja 1975 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Tartu maks ja 1995 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Tartu maks ja 2005 · Näe rohkem »

24. juuni

24.

Uus!!: Tartu maks ja 24. juuni · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »