Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Tartu piiskopkond

Index Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

92 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Alamsaksa keel, Albert (Riia piiskop), Alempois, Alutaguse kihelkond, Diötsees, Dolen, EAÕK Tartu piiskopkond, Eesti keel, Elert Kruse, Hermann von Buxhövden, Ivan Julm, Jaroslav Tark, Kagu-Eesti, Karula, Katoliiklus, Katoliku kirik Eestis, Kärkna klooster, Kersti Markus, Kirumpää piiskopilinnus, Ladina keel, Lään, Lämmijärv, Lihula piiskop, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Mõigu, Meeskohus, Miikse oja, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Novgorodi vabariik, Nurmekund, Omedu, Otepää, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Põltsamaa, Peipsi järv, Pihkva, Pihkva järv, Piirioja, Piiskop, Piusa, Puhja, Raadna, Rannu, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, ..., Riigivürst, Rooma-Katoliku Kirik, Saare-Lääne piiskop, Sakala, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sangaste, Sinod, Soopoolitse, Stift, Stiftifoogt, Taani valdused Eestis, Tartu, Tartu maks, Tartu muinaskihelkond, Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu stiftifoogtide loend, Tartu toomkapiitel, Tartu toomkirik, Theoderic de Bekeshovede, Tiesenhausen, Toomemägi, Toomkapiitel, Ugandi, Vaiga, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vasall, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Võhandu jõgi, Wilhelm von Hohenzollern, 1223, 1224, 1235, 1255, 1558, 16. sajand, 18. juuli, 5. august, 6. november. Laienda indeks (42 rohkem) »

Acta Historica Tallinnensia

Acta Historica Tallinnensia on Eesti eelretsenseeritav teadusajakiri.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Acta Historica Tallinnensia · Näe rohkem »

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Alempois

Eesti muinasmaakonnad. Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Alempois · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Diötsees

Diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) ehk piiskopkond on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Diötsees · Näe rohkem »

Dolen

Dolen oli Eestimaa vasallisuguvõsa ja hilisem aadlisuguvõsa.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Dolen · Näe rohkem »

EAÕK Tartu piiskopkond

Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik EAÕK Tartu piiskopkond on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku üks kolmest piiskopkonnast (teised kaks on Tallinna peapiiskopkond ning Pärnu ja Saare piiskopkond), mille keskus asub Tartus.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja EAÕK Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Eesti keel · Näe rohkem »

Elert Kruse

Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Elert Kruse · Näe rohkem »

Hermann von Buxhövden

Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja esimene Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürsti staatuses, kui ka vaimulik valitseja.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Kagu-Eesti

Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »

Karula

Karula on küla Valgamaal Valga vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Karula · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik Eestis

Lundi peapiiskopkonna Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Halliga on tähistatud piiskoppide poolt otseselt valitsetavad alad. Liivi ordu alad on tähistatud valgega. Roomakatoliku kirik Eestis (ametlik nimetus Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis) on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev haru.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »

Kärkna klooster

Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kärkna klooster · Näe rohkem »

Kersti Markus

Kersti Markus (sündinud 27. aprillil 1962) on eesti kunstiajaloolane, Villem Raami auhinna laureaat.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kersti Markus · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Lään · Näe rohkem »

Lämmijärv

Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Lämmijärv · Näe rohkem »

Lihula piiskop

Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Lihula piiskop · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõigu

Tartu maantee Mõigus, Tallinna linna piiril (juunis 2006) Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Mõigu · Näe rohkem »

Meeskohus

Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Meeskohus · Näe rohkem »

Miikse oja

Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Miikse oja · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Nurmekund

Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Nurmekund · Näe rohkem »

Omedu

Omedu jõgi suubumas Peipsi järve, 2011. Omedu (varem ka Omedo, Kodavere murrakus Õmedu; Omeda) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Omedu · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Paavst · Näe rohkem »

Põltsamaa

Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Piirioja

Piirioja on Koiva jõestikku kuuluv oja, mille pikkus 5,4 km.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Piirioja · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (kreeka keeles ἐπίσκοπος, episkopos) on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Piiskop · Näe rohkem »

Piusa

Piusa on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Piusa · Näe rohkem »

Puhja

Puhja on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Puhja · Näe rohkem »

Raadna

Raadna on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Raadna · Näe rohkem »

Rannu

Rannu on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Rannu · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmalikku võimu omav vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Riigivürst · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Sakala · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Sangaste

Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas, Otepää vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Sangaste · Näe rohkem »

Sinod

Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Sinod · Näe rohkem »

Soopoolitse

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Soopoolitse · Näe rohkem »

Stift

Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Stift · Näe rohkem »

Stiftifoogt

Stiftifoogt oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Stiftifoogt · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu maks · Näe rohkem »

Tartu muinaskihelkond

Tartu muinaskihelkond (ka Tarbatu muinaskihelkond; ladina keeles provincia Tharbitensis) oli Eesti muinaskihelkond, mis asus tänapäeva Tartumaa lõunaosas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu muinaskihelkond · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tartu stiftifoogtide loend

Tartu stiftifoogtide loend loetleb Tartu piiskopkonna stiftifoogte (saksa Dorpater Stiftsvogt).

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu stiftifoogtide loend · Näe rohkem »

Tartu toomkapiitel

Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu toomkapiitel · Näe rohkem »

Tartu toomkirik

Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Theoderic de Bekeshovede

Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis, ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »

Tiesenhausen

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esmakordselt 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Tiesenhausen · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Tartu Toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Toomemägi · Näe rohkem »

Toomkapiitel

Toomkapiitel on kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Toomkapiitel · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Ugandi · Näe rohkem »

Vaiga

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vaiga · Näe rohkem »

Vana-Kastre

Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vana-Kastre · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vasall · Näe rohkem »

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vastseliina · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

1223

1223.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1223 · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1224 · Näe rohkem »

1235

1235.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1235 · Näe rohkem »

1255

1255.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1255 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 1558 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 16. sajand · Näe rohkem »

18. juuli

18.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 18. juuli · Näe rohkem »

5. august

5.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 5. august · Näe rohkem »

6. november

6.

Uus!!: Tartu piiskopkond ja 6. november · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »