Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Ajalooline materialism

Ajalooline materialism (inglise historical materialism) ehk materialistlik ajalookäsitus on ühiskonnafilosoofias Karl Marxi jt metodoloogiline lähenemine ühiskonnauurimisele, majandusele ja ajaloole.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Ajalooline materialism · Näe rohkem »

Alar Laats

Alar Laats (sündinud 11. mail 1954) on eesti teoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Alar Laats · Näe rohkem »

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Aleksander I · Näe rohkem »

Alexander Schmidt

Hermann Adolf Alexander Schmidt Hermann Adolf Alexander Schmidt (27. mai 1831 Muhu saar – 22. aprill 1894 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Alexander Schmidt · Näe rohkem »

Alma Lüübek

Alma Lüübek oli esimene eestlasest naisüliõpilane Tartu ülikoolis (matrikliraamatus number 27 672).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Alma Lüübek · Näe rohkem »

Andreas Virginius

Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Andreas Virginius · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Aristoteles · Näe rohkem »

Arvo Tering

Arvo Tering (sündinud 6. aprillil 1949 Suure-Jaanis) on eesti ajaloolane ja raamatukogundustegelane.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Arvo Tering · Näe rohkem »

Balti eraseadus

Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti eraseadus · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti provintsiaalseadustik · Näe rohkem »

Bengt Ekehielm

Bengt Ekehielm (perekonnanimi kuni aadeldamiseni 1647. aastal Baazius, Baaz, Baacius, Bazius, latiniseeritud eesnimi Benedictus; 12. detsember 1612 – 5. september 1650 Stockholm) oli Academia Gustaviana ja üleüldse Tartu Ülikooli esimene üliõpilane (immatrikuleeritud 20/30. aprillil 1632 Benedictus Bazius Smolanduse nime all) ja deposiitor aastail 1632–1633.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Bengt Ekehielm · Näe rohkem »

Biomeedikum

Biomeedikum (ka Biomedicum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Biomeedikum · Näe rohkem »

Chemicum

Chemicum on Tartu Ülikooli õppehoone Tartus Ravila tänaval.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Chemicum · Näe rohkem »

Coimbra grupp

Coimbra grupp on Euroopa vanimate ülikoolide ühendus, mis asutati 1985.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Coimbra grupp · Näe rohkem »

Daniel Georg Balk

Daniel Georg Balk (23. juuni 1764 Königsberg – 1826 Tula) oli arstiteadlane, kelle erialaks olid patoloogia, meditsiinisemiootika, teraapia.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Daniel Georg Balk · Näe rohkem »

Dekaan

Dekaan on kõrgkooli teaduskonna juht.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Dekaan · Näe rohkem »

Dialektika

Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Dialektika · Näe rohkem »

Diplomaatia

Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Diplomaatia · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Selts

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp

Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp Eesti Rahva Muuseumi vanas peahoones Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on EÜSi tuntuim sümbol.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium · Näe rohkem »

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat oli 1940.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Näe rohkem »

Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Omavalitsus · Näe rohkem »

Eesti rahandusminister

Rahandusminister on Vabariigi Valitsusse kuuluv minister, kes juhib Rahandusministeeriumit.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti rahandusminister · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Eetika · Näe rohkem »

Embrüoloogia

Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Embrüoloogia · Näe rohkem »

Erik Dahlberg

Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »

Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool

Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool (saksa keeles Friedrich-Alexander-Universität Erlangen-Nürnberg) on avalik-õiguslik ülikool Saksamaal Erlangeni ja Nürnbergi linnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Euroteaduskond

Euroteaduskondadeks (i.k. Eurofaculty) nimetati Balti riikide ülikoolides 1990.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Euroteaduskond · Näe rohkem »

Füüsikaline keemia

Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »

Friedrich Eberhard Rambach

Friedrich Eberhard Rambach (14. juuli 1767 Quedlinburg, Saksamaa – 30. juuni 1826 Tallinn) oli õppejõud rahanduse alal.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Friedrich Eberhard Rambach · Näe rohkem »

Friedrich Georg von Bunge

Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Friedrich Georg von Bunge · Näe rohkem »

Galvanotehnika

Galvanotehnika on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Galvanotehnika · Näe rohkem »

Göttingeni ülikool

Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Göttingeni ülikool · Näe rohkem »

Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Gümnaasium · Näe rohkem »

Georg von Bradke

Georg Friedrich von Bradke (Venemaal tuntud kui Jegor Fjodorovitš Bradke, vene keeles Егор Фёдорович Брадке) (16. (ukj 27. mai) 1796 Kuressaare – 3. (ukj 15. aprill) 1862 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ja riigitegelane.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Georg von Bradke · Näe rohkem »

Gravitatsiooniseadus

Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »

Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Gustav von Ewers

Gustav von Ewersi portree, autor Georg Friedrich Schlater Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Gustav von Ewers · Näe rohkem »

Heidelbergi ülikool

Heidelbergi ülikooli vana peahoone Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Heidelbergi ülikool · Näe rohkem »

Heinrich Johann Friedrich Ostermann

Heinrich Johann Friedrich Ostermann (vene keeles Aндрей Иванович Остерман – Andrei Ivanovitš Osterman; 30. mai 1686 Bochum, Vestfaal – 1747 Berjozovo, Siber) oli saksa päritolu Venemaa Keisririigi riigitegelane, krahv.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Heinrich Johann Friedrich Ostermann · Näe rohkem »

Helmstedti Ülikool

Helmstedti Ülikool (saksa keeles Universität Helmstedt, ametliku ladinakeelse nimega Academia Julia ('Juliuse ülikool')) tegutses aastatel 1576–1810 Saksamaal Helmstedtis Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Helmstedti Ülikool · Näe rohkem »

Helmut Piirimäe

Helmut Piirimäe (perekonnanimi aastani 1936 Vällo; 8. september 1930 Uue-Põltsamaa vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 21. august 2017) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Helmut Piirimäe · Näe rohkem »

Henrik Koppel

Henrik Koppel Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Henrik Koppel · Näe rohkem »

Hillar Palamets

Hillar Palamets (kuni 1936 Hillar Heisvald; 13. juuli 1927 Tallinn – 20. mai 2022 Tallinn) oli eesti ajaloolane, pedagoog, ajaloo õpetamise metoodik ja raadioesineja.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Hillar Palamets · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Ingeri · Näe rohkem »

Isurid

Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Isurid · Näe rohkem »

Jaani tänav

Jaani tänav 4, Tampere maja (2007). Jaani tn 5, Tartu Jaani kirik Jaani tänav (saksa keeles Johannisstraße) on Tartu kesklinna tänav, mis on saanud nime tänaval asuva Jaani kiriku järgi.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Jaani tänav · Näe rohkem »

Jakob Johann Hastfer

Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Jakob Johann Hastfer · Näe rohkem »

Jakobi tänav

Jakobi tänav pubi Krooks juures Jakobi tänav 54 Jakobi tänav (saksa keeles Jakobstraße) on tänav Tartu kesklinnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Jakobi tänav · Näe rohkem »

Jena ülikool

Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Jena ülikool · Näe rohkem »

Johan Skytte

Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Johan Skytte · Näe rohkem »

Johan Skytte monument

Johan Skytte monument Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajaja Johan Skytte auks loodud monument, mis asub Tartus Riigikohtu hoone ees.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Johan Skytte monument · Näe rohkem »

Johann Fischer

Ernst Wilhelm Londicer: Johann Fischer (1686) Johann Fischer (pseudonüüm Christianus Alethophilus; ristitud 15. detsembril 1636 Lübeckis – 17. mai 1705) oli saksa teoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Johann Fischer · Näe rohkem »

Johann Gutslaff

Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Johann Gutslaff · Näe rohkem »

Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »

Kadri Asmer

Kadri Asmer (sündinud 11. mail 1985) on eesti kunstiajaloolane, õppejõud, kunstikriitik ja kuraator.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kadri Asmer · Näe rohkem »

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kalevipoja-õhtu

Kalevipoja-õhtu oli rahvusliku ärkamisaja vaimus aastatel 1870–1873 Tartus tegutsenud esimene eesti üliõpilaskoondus, mille esialgseks eesmärgiks oli analüüsida eesti rahvuseepost "Kalevipoeg." Kalevipoja-õhtu esimest koosolekut 7.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kalevipoja-õhtu · Näe rohkem »

Kantsler

Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kantsler · Näe rohkem »

Kapitulatsioon

Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kapitulatsioon · Näe rohkem »

Karl Dehio

Karl Gottfried Constantin Dehio Karl Gottfried Constantin Dehio (27. mai (vkj 15. mai) 1851 Tallinn – 26. veebruar 1927 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor 1918.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl Dehio · Näe rohkem »

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »

Karl IX

Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl IX · Näe rohkem »

Karl Siilivask

Karl Siilivask (20. jaanuaril 1927 Veriora vallas Võrumaa – 18. november 2017) oli Eesti NSV ja Eesti Vabariigi ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl Siilivask · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl XI · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl XII · Näe rohkem »

Kateeder (kõrgkool)

Kateeder (vene кафедра) on õppe- ja uurimistöö allüksus ülikoolis.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kateeder (kõrgkool) · Näe rohkem »

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Katekismus · Näe rohkem »

Königsbergi ülikool

Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Königsbergi ülikool · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Küüditamine · Näe rohkem »

Kõrgharidus

Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kõrgharidus · Näe rohkem »

Kirikuõpetaja

Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kirikuõpetaja · Näe rohkem »

Kolonelleitnant

Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »

Korporatsioon

Korporatsioon on mitmes riigis (näiteks USA-s) ettevõtteliik (corporation), mis sarnaneb Eesti äriõiguses kõige enam aktsiaseltsiga.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Korporatsioon · Näe rohkem »

Kristi Viiding

Kristi Viiding (sünninimi Kristi Sak; sündinud 24. mail 1972) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kristi Viiding · Näe rohkem »

Kuraator

Kuraator on kunstinäituse koostajahttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Kuraator · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laiuse

Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Laiuse · Näe rohkem »

Landesuniversität Dorpat

Landesuniversität Dorpat ('Tartu Provintsiaalülikool') oli 1918.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Landesuniversität Dorpat · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Läti keel · Näe rohkem »

Lõunaeesti keeled

Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »

Lea Leppik (ajaloolane)

Lea Leppik (sünninimi Lea Salupere; sündinud 19. detsembril 1962 Tartus) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Lea Leppik (ajaloolane) · Näe rohkem »

Leipzigi Ülikool

Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Leipzigi Ülikool · Näe rohkem »

Leo Sepp

Majandusminister Leo Sepp Allikas: Ühistegelised Uudised Leo Bodo Sepp (7. november 1892 Simuna – 13. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti poliitik, rahandustegelane ja kirjanik (pseudonüüm Rein Sarvesaare).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Leo Sepp · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa superintendent

Liivimaa superintendent oli 1622–1919 (1675-1919 Liivimaa kindralsuperintendent (harvem nimetatud Liivimaa ülemsuperintendent)) Liivimaa kõrgeim vaimulik juht (superintendent).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa superintendent · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Loogika · Näe rohkem »

Lundi Ülikool

Lundi Ülikooli peahoone Lundi Ülikool (rootsi keeles Lunds universitet) on ülikool Lundis Rootsis.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Lundi Ülikool · Näe rohkem »

Maakeel

Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Maakeel · Näe rohkem »

Marju Lepajõe

Marju Lepajõe 2012. aastal Tartu Ülikooli katusel. Foto: Lauri Kulpsoo Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 Tartu – 4. juuli 2019) oli eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Marju Lepajõe · Näe rohkem »

Marksism-leninism

Marksism-leninism on marksismi haru, mis poliitilise ideoloogiana valitses Nõukogude Liidus kogu selle ajaloo vältel (1917–1991), ehkki võttis sise- ja välispoliitilistel põhjustel erinevaid vorme.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Marksism-leninism · Näe rohkem »

Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg

Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool (saksa keeles Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, lühendatult MLU) on Saksamaal Halles ja Wittenbergis asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg · Näe rohkem »

Michael Dau

Michael Dau (ka Dhaw, Thau, Thaw) (u 1653 Marienburg (praegu Malbork), Lääne-Preisimaa − august 1710 Pärnu) oli vaimulik, koolijuht, Tartu ülikooli õpetlane ja bürgermeister.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Michael Dau · Näe rohkem »

Moritz Hermann von Jacobi

Moritz Hermann von Jacobi 1856 Moritz Hermann von Jacobi (ka Jacoby; vene keeles Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; 21. september 1801 Potsdam – 10. märts 1874 Peterburi) oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Moritz Hermann von Jacobi · Näe rohkem »

Mustanahalised

Mustanahalised on tumeda nahavärviga inimesed.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Mustanahalised · Näe rohkem »

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »

Natuurfilosoofia

Natuurfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on mitmetähenduslik sõna, mis eri kontekstides tähistab mitut filosoofia voolu ja ka loodusteadust.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Natuurfilosoofia · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Niina Raid

Niina Raid (25. jaanuar 1917 – 26. november 2001) oli eesti kunstiteadlane.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Niina Raid · Näe rohkem »

Olaus Moberg

Olaus Moberg (surnud 1704) oli teoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Olaus Moberg · Näe rohkem »

Omastav kääne

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Omastav kääne · Näe rohkem »

Pamiir

Pamiir on mäestikuala Aasias Alai oru (põhjas), Hindukuši (lõunas) ning Tarimi nõo vahel.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Pamiir · Näe rohkem »

Pastor

Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Pastor · Näe rohkem »

Patoloogia

Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Patoloogia · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Paul I · Näe rohkem »

Paul von Essen

Paul von Essen (25. september 1631 – 2. august 1699 Tallinn) oli Gelderlandi Essen af Geldern suguvõsast pärit Rootsi fortifikatsiooniohvitser ja insener, Tallinna komandant.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Paul von Essen · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Peeter I · Näe rohkem »

Physicum

Tartu Ülikooli tehnoloogialinnak Maarjamõisas. Läbi udu paistavad Chemicum ja Physicum Physicumi katus Physicum on Tartu Ülikooli õppehoone Tartus Wilhelm Ostwaldi tänaval.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Physicum · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Piibel · Näe rohkem »

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Poliitika · Näe rohkem »

Professor

Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Professor · Näe rohkem »

Professorite Instituut

Professorite instituut oli Tartu Ülikooli juures aastail 1828–1838 tegutsenud institutsioon Venemaa ülikoolidele õppejõudude ettevalmistamiseks.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Professorite Instituut · Näe rohkem »

Prorektor

Prorektor on rektori asetäitja ja rektoraadi liige.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Prorektor · Näe rohkem »

Ravi

Ravi ehk teraapia on meetodite kompleks, mille eesmärk on kogu organismi või mõne selle struktuuriüksuse funktsiooni või ehitusliku terviklikkuse taastamine ehk tervisehäire leevendamine või täielik parandamine.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Ravi · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rektor

Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Rektor · Näe rohkem »

Retoorika

Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Retoorika · Näe rohkem »

Riigiametnik

Riigiametnik (ka ametnik, teenistuja) on ametnik, kes töötab riigiteenistuses.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Riigiametnik · Näe rohkem »

Riiginõukogu

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Riiginõukogu · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Saksa kultuur

kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksa kultuur · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »

Södermanlandi hertsog

Praeguse Södermanlandi hertsogi Alexandri vapp. Södermanlandi hertsog (rootsi keeles hertig av Södermanland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud Rootsi kuningliku perekonna liikmed.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Södermanlandi hertsog · Näe rohkem »

Skolastika

Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Skolastika · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Soome · Näe rohkem »

Stipendium

Stipendium on rahaline toetus õpilasele, üliõpilasele või näiteks kunstnikule, et toetada tema hariduslikku või kunstilist tegevust.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Stipendium · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Stockholm · Näe rohkem »

Strasbourgi Ülikool

Strasbourgi Ülikooli logo Strasbourgi Ülikool (prantsuse Université de Strasbourg) on ülikool Prantsusmaal Strasbourgis.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Strasbourgi Ülikool · Näe rohkem »

Sven Dimberg

Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) loengukataloog 1694. aastast. Dimberg märgib, et ta jätkab eelmisel aastal alustatud Newtoni teooriate tutvustamist Sven Dimberg (pärast aadeldamist 1719 Sven Dimborg; 1661 Dimbo, Västergötland, Rootsi – 12. juuni 1731 Stockholm) oli Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist, 1690–1701 Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja 1694–1695 ka rektor.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Sven Dimberg · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna raad

Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinna raad · Näe rohkem »

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinna Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »

Tarmo Kulmar

Tarmo Kulmar, veebruar 2010 Tarmo Kulmar (sündinud 13. augustil 1950 Rakveres) on teoloogiadoktor, Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse korraline professor.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tarmo Kulmar · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu akadeemiline gümnaasium

Tartu akadeemiline gümnaasium oli luterlik õppeasutus, mis tegutses Tartus 1630–1632.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu akadeemiline gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu ülikooli rektor

Volli Kalm ja Margit Sutrop 2017. aastal rektorikandidaatidena. Volli Kalm valiti taas rektoriks, kuid sama aasta lõpus ta suri suusarajal. See on loetelu Tartu ülikooli rektoritest ja rektori kohusetäitjatest (prorektoritest).

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu ülikooli rektor · Näe rohkem »

Tartu ülikooli ujumisõpetaja

Tartu ülikooli ujumisõpetaja oli Tartu ülikooli õppejõud.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu ülikooli ujumisõpetaja · Näe rohkem »

Tartu ülikooli vehklemisõpetaja

Tartu ülikooli vehklemisõpetaja ehk vehklemismeister oli 17.–19.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu ülikooli vehklemisõpetaja · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Iuridicum Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Euroopa kolledž

Tartu Ülikooli Euroopa kolledž (ka Tartu Ülikooli eurokolledž) oli Tartu Ülikooli struktuuriüksus, mis andis haridust kahe magistriõppeprogrammi ("Euroopa õpingud" ja "Euroopa Liidu – Venemaa uuringud") ning täiendusõppekursuste raames.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Euroopa kolledž · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on teaduskond Tartu Ülikoolis, mis tegeleb tipptasemel keele- ja kirjandusteaduse, filosoofia, ajaloo jne õpetamise ja uurimisega.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond (ingliskeelne ametlik nimetus Faculty of Arts and Humanities) on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond on Tartu Ülikooli teaduskond, kus õpetatakse kehakultuuriga seotud erialasid.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli kirik

Endine Tartu Ülikooli kirik Hoone idakülg Tartu Ülikooli kirik (saksa k. Universitäts-Kirche) oli 1860.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli kirik · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kliinikum

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Kliinikum · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond (lühend LTT; ingliskeelne ametlik nimetus Faculty of Science and Technology) on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli majandusteaduskond

Tartu Ülikooli majandusteaduskond on Tartu Ülikooli üks instituut.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond

Kuradisilla alt Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles matemaatika ja informaatika õpetamisega ning uurimistööga nendes valdkondades.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Narva kolledž

Tartu Ülikooli Narva kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis avati Narvas 1999.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Narva kolledž · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Tartu Ülikooli Pärnu kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kolledž, mille õppetöö toimub Pärnus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli peahoone · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Türi Kolledž

Tartu Ülikooli Türi Kolledž oli aastatel 1996–2011 Tartu Ülikooli koosseisu kuulunud kõrgkool, mis asus Türil.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Türi Kolledž · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli usuteaduskond

Tartu Ülikooli usuteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus saab õppida teoloogiat ja religiooniuuringuid nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli usuteaduskond · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia

Tallinna tänav 16 Gaudeamuse festivalil 2014 Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis tegutsev Tartu Ülikooli kolledž, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia · Näe rohkem »

Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, 1893.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu õpperingkond · Näe rohkem »

Tartu gümnaasium (1630–1632)

Tartu gümnaasium oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene luteri usu gümnaasium.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu gümnaasium (1630–1632) · Näe rohkem »

Tartu jesuiitide gümnaasium

Tartu jesuiitide gümnaasium oli jesuiitide 5-klassiline gümnaasium Tartus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu jesuiitide gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu jesuiitide seminar

Tartu jesuiitide seminar (ladina keeles Collegium Derpatense) oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu jesuiitide seminar · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1656)

Tartu piiramine oli 1656.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu piiramine (1656) · Näe rohkem »

Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond

Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond oli aastail 1946–1951 tegutsenud Tartu Ülikooli teaduskond.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond · Näe rohkem »

Tartu tähetorn

Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu tähetorn · Näe rohkem »

Tartu toomkirik

Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu veterinaariinstituut

Tartu Veterinaariinstituut (kuni 1873. aastani Tartu veterinaariakool; lühend TVI) oli esimene veterinaaria-alasele haridusele spetsialiseerunud kool Venemaal.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu veterinaariinstituut · Näe rohkem »

Tõrvandi

Tõrvandi on Tartumaal Kambja vallas asuv alevik.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Tõrvandi · Näe rohkem »

Teaduskond

Teaduskond ehk fakulteet on kõrgkoolis lähedasi erialasid ühendav ja nende tööd korraldav haldusüksus.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Teaduskond · Näe rohkem »

Teaduslik kommunism

Teaduslik kommunism oli üks Nõukogude Liidu kõrgkoolides õpetatavaid kohustuslikke poliitilisi õppeaineid, marksismi-leninismi osa.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Teaduslik kommunism · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Theodor Schiemann

Theodor Schiemann Theodor Heinrich Christian Karl Schiemann (5. juuli (vkj)/ 17. juuli 1847 Grobiņa, Kuramaa – 26. jaanuar 1921 Berliin) oli baltisakslasest ajaloolane, arhivaar ja harrastusarheoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Theodor Schiemann · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Toomemägi · Näe rohkem »

Urmas Petti

Urmas Petti (12. september 1965 Tallinn – 27. jaanuar 2016 Tartu) oli eesti vaimulik ja teoloog.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Urmas Petti · Näe rohkem »

Utrechti võrgustik

Utrechti võrgustik on Euroopa ülikoolide ühendus, mis asutati 1987.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Utrechti võrgustik · Näe rohkem »

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Uus testament · Näe rohkem »

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »

Vana Anatoomikum

Vana Anatoomikum on Tartus Toomemäel (Uppsala 10, 2018. aastani Lossi 38) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud klassitsistlik hoone.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Vana Anatoomikum · Näe rohkem »

Vana testament

Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Vana testament · Näe rohkem »

Väitekiri

Väitekiri ehk dissertatsioon (inglise dissertation või thesis) on uurimus teaduskraadi saamiseks.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Väitekiri · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Venestamine · Näe rohkem »

Venestusaeg

Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Venestusaeg · Näe rohkem »

Vere hüübimine

Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Vere hüübimine · Näe rohkem »

Vilistlane

Vilistlane on õppeasutuse lõpetanu.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Vilistlane · Näe rohkem »

Washington

Valgele Majale Washingtonis Washingtoni linnaosade kaart Washington (inglise keeles ka Washington, D.C.) on Ameerika Ühendriikide pealinn.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Washington · Näe rohkem »

Wilhelm Ostwald

Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja Wilhelm Ostwald · Näe rohkem »

1. detsember

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1. detsember · Näe rohkem »

1. mai

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1. mai · Näe rohkem »

12. august

12.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 12. august · Näe rohkem »

12. detsember

12.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 12. detsember · Näe rohkem »

15. september

15.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 15. september · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1630 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1632 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1656 · Näe rohkem »

1665

1665.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1665 · Näe rohkem »

1686

1686.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1686 · Näe rohkem »

1690

1690.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1690 · Näe rohkem »

1693

1693.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1693 · Näe rohkem »

1695

1695.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1695 · Näe rohkem »

1697

1697.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1697 · Näe rohkem »

1699

1699.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1699 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1710 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 18. sajand · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1802 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1804 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1809 · Näe rohkem »

1820

1820.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1820 · Näe rohkem »

1824

1824.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1824 · Näe rohkem »

1828

1828.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1828 · Näe rohkem »

1838

1838.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1838 · Näe rohkem »

1855

1855.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1855 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1862 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1870 · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1873 · Näe rohkem »

1880

1880.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1880 · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1881 · Näe rohkem »

1884

1884.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1884 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1889 · Näe rohkem »

1890

1890.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1890 · Näe rohkem »

1893

1893.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1893 · Näe rohkem »

1895

1895.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1895 · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1915 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1919 · Näe rohkem »

1937

1937.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1937 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1938 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1944 · Näe rohkem »

1946

1946.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1946 · Näe rohkem »

1949

1949.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1949 · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1950 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1989 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 1992 · Näe rohkem »

20. aprill

20.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 20. aprill · Näe rohkem »

20. märts

20.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 20. märts · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 2003 · Näe rohkem »

21. aprill

21.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 21. aprill · Näe rohkem »

22. aprill

22.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 22. aprill · Näe rohkem »

25. oktoober

25.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 25. oktoober · Näe rohkem »

27. november

27.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 27. november · Näe rohkem »

28. august

28.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 28. august · Näe rohkem »

30. juuni

30.

Uus!!: Tartu Ülikooli ajalugu ja 30. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Academia Gustaviana, Academia Gustavo-Carolina, Keiserlik Tartu Ülikool, Tartu Keiserlik Ülikool, TÜ ajalugu.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika