Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Tartumaa

Index Tartumaa

Tartumaa (Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

153 suhted: Aakre vald, Ahja vald (1939), Alutaguse kihelkond, Avinurme kihelkond, Avinurme vald (1939), Šig-Alei, Äksi kihelkond, Eesti, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti NSV, Eestimaa kubermang, Elert Kruse, Elva rajoon, Emajõgi, Esimene maailmasõda, Hansa Liit, Hiis, Ida-Viru maakond, Jakob Benjamin Fischer, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Zamoyski, Jõgeva maakond, Jõgeva maakond (1949–1950), Jõgeva rajoon, Jõgeva vald (1939), Jogentagana, Kaarepere vald, Kaasani khaaniriik, Kagu-Eesti, Kallaste rajoon, Kambja kihelkond, Kasepää vald (1939), Khaan, Kihelkond, Kiidjärve vald, Kirde-Eesti, Kodavere kihelkond, Kudina vald, Kuremaa vald, Kursi kihelkond, Kursi komtuurkond, Kursi ordulinnus, Kursi vald, Laiuse kihelkond, Laiuse ordulinnus, Laiuse vald, Latgalid, Läänemereprovintsid, Lämmijärv, Liivi sõda, ..., Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kubermang, Lohusuu vald (1939), Maakond, Maarja-Magdaleena kihelkond, Muinaskihelkond, Narva, Narva provints, Nõo kihelkond, Otepää, Otepää kihelkond, Otepää rajoon, Otepää vald (1939), Paide piiramine (1558), Pala vald (1939), Palamuse kihelkond, Pühajärve vald (1939), Pühapuu, Põhjasõda, Põlva maakond, Põlva rajoon, Peterburi, Peterburi kubermang, Pihkva, Pihkva järv, Pihkva vürstiriik, Pjotr Šuiski, Pljussa vaherahu, Poola aeg, Puhja kihelkond, Rannu kihelkond, Räpina rajoon, Rõngu kihelkond, Rõngu vasallilinnus, Riia, Riia kubermang, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rzeczpospolita, Saadjärve vald, Saare vald (1939), Sadala vald, Sakala, Saksa keel, Sangaste kihelkond, Soopoolitse, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu kreis, Tartu maakond, Tartu maks, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopkond, Tartu rajoon, Tartu staarostkond, Tartu-Maarja kihelkond, Teine maailmasõda, Torma kihelkond, Torma vald (1939), Ugandi, Vaiga, Vaimastvere vald (1939), Valga maakond, Valgamaa, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Võnnu kihelkond, Võrumaa, Vene-Liivi sõda, Venemaa Keisririik, Veski vald, Vojevood, Voore vald, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt III Waza, 10. august, 11. mai, 13. sajand, 14. sajand, 15. sajand, 1542, 1582, 1583, 1588, 16. sajand, 1605, 1620. aastad, 1632, 1648, 1780. aastad, 19. sajand, 1920, 1920. aastad, 1939, 1950, 1959, 1961, 1962, 1972, 1990, 20. sajand, 22. jaanuar. Laienda indeks (103 rohkem) »

Aakre vald

Aakre vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Aakre vald · Näe rohkem »

Ahja vald (1939)

Ahja vald moodustati alates 1.

Uus!!: Tartumaa ja Ahja vald (1939) · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Tartumaa ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Avinurme kihelkond

Avinurme kihelkond 1925. aastal. Avinurme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Awinorm) on kihelkond Tartumaa põhjaosas, mille pindala on 312 km².

Uus!!: Tartumaa ja Avinurme kihelkond · Näe rohkem »

Avinurme vald (1939)

Avinurme vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Avinurme vald (1939) · Näe rohkem »

Šig-Alei

Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.

Uus!!: Tartumaa ja Šig-Alei · Näe rohkem »

Äksi kihelkond

Äksi kihelkond (sks Kirchspiel Ecks) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Äksi kihelkond · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tartumaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Kirjanduse Selts

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.

Uus!!: Tartumaa ja Eesti Kirjanduse Selts · Näe rohkem »

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid: Eesti NSV ja ENSV; vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) oli NSV Liidu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.

Uus!!: Tartumaa ja Eesti NSV · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Tartumaa ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Elert Kruse

Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.

Uus!!: Tartumaa ja Elert Kruse · Näe rohkem »

Elva rajoon

Elva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.

Uus!!: Tartumaa ja Elva rajoon · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).

Uus!!: Tartumaa ja Emajõgi · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Tartumaa ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Tartumaa ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Hiis

Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.

Uus!!: Tartumaa ja Hiis · Näe rohkem »

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas.

Uus!!: Tartumaa ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »

Jakob Benjamin Fischer

Jakob Benjamin Fischer (24. oktoober (13. okt. vkj.) 1731 Riia – 1793) oli baltisaksa loodusteadlane ja apteeker.

Uus!!: Tartumaa ja Jakob Benjamin Fischer · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Tartumaa ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jan Zamoyski

Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.

Uus!!: Tartumaa ja Jan Zamoyski · Näe rohkem »

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis, mis hõlmab endise Jõgeva rajooni ala.

Uus!!: Tartumaa ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »

Jõgeva maakond (1949–1950)

Jõgeva maakond oli Eesti NSV haldusüksus, mis eksisteeris aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Jõgeva maakond (1949–1950) · Näe rohkem »

Jõgeva rajoon

Jõgeva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. Jõgeva rajoon moodustati 1950.

Uus!!: Tartumaa ja Jõgeva rajoon · Näe rohkem »

Jõgeva vald (1939)

Jõgeva vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Jõgeva vald (1939) · Näe rohkem »

Jogentagana

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.

Uus!!: Tartumaa ja Jogentagana · Näe rohkem »

Kaarepere vald

Kaarepere vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Kaarepere vald · Näe rohkem »

Kaasani khaaniriik

Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.

Uus!!: Tartumaa ja Kaasani khaaniriik · Näe rohkem »

Kagu-Eesti

Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.

Uus!!: Tartumaa ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »

Kallaste rajoon

Kallaste rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1959.

Uus!!: Tartumaa ja Kallaste rajoon · Näe rohkem »

Kambja kihelkond

Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Kambja kihelkond · Näe rohkem »

Kasepää vald (1939)

Kasepää vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949.

Uus!!: Tartumaa ja Kasepää vald (1939) · Näe rohkem »

Khaan

Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.

Uus!!: Tartumaa ja Khaan · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: Tartumaa ja Kihelkond · Näe rohkem »

Kiidjärve vald

Kiidjärve vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Kiidjärve vald · Näe rohkem »

Kirde-Eesti

Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.

Uus!!: Tartumaa ja Kirde-Eesti · Näe rohkem »

Kodavere kihelkond

Kodavere kihelkond (kohalikus murdes Kõdavere, saksa keeles Koddafer Kirchspiel) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Kodavere kihelkond · Näe rohkem »

Kudina vald

Kudina vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Kudina vald · Näe rohkem »

Kuremaa vald

Kuremaa vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Kuremaa vald · Näe rohkem »

Kursi kihelkond

Kursi kihelkond (saksa keeles Talkhof Kirchspiel) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas, kunagise haldusjaotuse järgi ka Liivimaa kubermangu Tartu kreisis.

Uus!!: Tartumaa ja Kursi kihelkond · Näe rohkem »

Kursi komtuurkond

Kursi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Tartumaa ja Kursi komtuurkond · Näe rohkem »

Kursi ordulinnus

Kursi ordulinnus (saksa k. Talkhof, vene k. Талькоффен) arvatakse olevat ehitatud juba 14. sajandi esimesel poolel.

Uus!!: Tartumaa ja Kursi ordulinnus · Näe rohkem »

Kursi vald

Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Kursi vald · Näe rohkem »

Laiuse kihelkond

Laiuse kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Laiuse kihelkond · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Tartumaa ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Laiuse vald

19.sajandi lõpust Laiuse vald oli vald Tartumaal aastatel 1866–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Laiuse vald · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Tartumaa ja Latgalid · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Tartumaa ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Lämmijärv

Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.

Uus!!: Tartumaa ja Lämmijärv · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Tartumaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Tartumaa ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Tartumaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Lohusuu vald (1939)

Lohusuu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Lohusuu vald (1939) · Näe rohkem »

Maakond

Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Tartumaa ja Maakond · Näe rohkem »

Maarja-Magdaleena kihelkond

Maarja-Magdaleena kihelkond (Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Maarja-Magdaleena kihelkond · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Tartumaa ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Tartumaa ja Narva · Näe rohkem »

Narva provints

Narva provints oli 1719.

Uus!!: Tartumaa ja Narva provints · Näe rohkem »

Nõo kihelkond

Nõo kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: Tartumaa ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää kihelkond

Otepää kihelkond (kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »

Otepää rajoon

Otepää rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1959.

Uus!!: Tartumaa ja Otepää rajoon · Näe rohkem »

Otepää vald (1939)

Otepää vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Otepää vald (1939) · Näe rohkem »

Paide piiramine (1558)

Paide piiramine toimus 1558.

Uus!!: Tartumaa ja Paide piiramine (1558) · Näe rohkem »

Pala vald (1939)

Pala vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Pala vald (1939) · Näe rohkem »

Palamuse kihelkond

Palamuse kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi) oli kihelkond Põhja-Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Palamuse kihelkond · Näe rohkem »

Pühajärve vald (1939)

Pühajärve vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Pühajärve vald (1939) · Näe rohkem »

Pühapuu

Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.

Uus!!: Tartumaa ja Pühapuu · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Tartumaa ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põlva maakond

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Tartumaa ja Põlva maakond · Näe rohkem »

Põlva rajoon

Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. Rajoon moodustati 1.

Uus!!: Tartumaa ja Põlva rajoon · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Tartumaa ja Peterburi · Näe rohkem »

Peterburi kubermang

Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.

Uus!!: Tartumaa ja Peterburi kubermang · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Tartumaa ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Tartumaa ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Tartumaa ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Uus!!: Tartumaa ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Tartumaa ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Tartumaa ja Poola aeg · Näe rohkem »

Puhja kihelkond

Puhja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Puhja kihelkond · Näe rohkem »

Rannu kihelkond

Rannu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Randen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Rannu kihelkond · Näe rohkem »

Räpina rajoon

Räpina rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1961.

Uus!!: Tartumaa ja Räpina rajoon · Näe rohkem »

Rõngu kihelkond

Rõngu kihelkond (sks Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Rõngu kihelkond · Näe rohkem »

Rõngu vasallilinnus

Säilinud linnusemüürid. Rõngu vasallilinnus (saksa k. Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

Uus!!: Tartumaa ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Tartumaa ja Riia · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Tartumaa ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Tartumaa ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Tartumaa ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Tartumaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saadjärve vald

Saadjärve vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Saadjärve vald · Näe rohkem »

Saare vald (1939)

Saare vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Saare vald (1939) · Näe rohkem »

Sadala vald

Sadala vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Sadala vald · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Tartumaa ja Sakala · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Tartumaa ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sangaste kihelkond

Sangaste kihelkond (sks Kirchspiel Theal) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis, Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Sangaste kihelkond · Näe rohkem »

Soopoolitse

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.

Uus!!: Tartumaa ja Soopoolitse · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartumaa ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu kreis · Näe rohkem »

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu maakond · Näe rohkem »

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu maks · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused. Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu rajoon

Tartu rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1991.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu rajoon · Näe rohkem »

Tartu staarostkond

Tartu staarostkond oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus (üks viiest staarostkonnast) Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Tartu linnas.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu staarostkond · Näe rohkem »

Tartu-Maarja kihelkond

Tartu-Maarja kihelkond (sks Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Tartumaa ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Torma kihelkond

Torma kihelkond (kohalikus murdes Tõrma, saksa keeles Torma Kirchspiel) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis, Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Torma kihelkond · Näe rohkem »

Torma vald (1939)

Torma vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Torma vald (1939) · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Tartumaa ja Ugandi · Näe rohkem »

Vaiga

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Tartumaa ja Vaiga · Näe rohkem »

Vaimastvere vald (1939)

Vaimastvere vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Vaimastvere vald (1939) · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Tartumaa ja Valga maakond · Näe rohkem »

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Uus!!: Tartumaa ja Valgamaa · Näe rohkem »

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Tartumaa ja Vastseliina · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Tartumaa ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Võnnu kihelkond

Võnnu kihelkond (sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Tartumaa ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Tartumaa ja Võrumaa · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Tartumaa ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Tartumaa ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Veski vald

Veski vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Veski vald · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Uus!!: Tartumaa ja Vojevood · Näe rohkem »

Voore vald

Voore vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.

Uus!!: Tartumaa ja Voore vald · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Tartumaa ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587.

Uus!!: Tartumaa ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Tartumaa ja 10. august · Näe rohkem »

11. mai

11.

Uus!!: Tartumaa ja 11. mai · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Tartumaa ja 13. sajand · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Tartumaa ja 14. sajand · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Tartumaa ja 15. sajand · Näe rohkem »

1542

1542.

Uus!!: Tartumaa ja 1542 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Tartumaa ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Tartumaa ja 1583 · Näe rohkem »

1588

1588.

Uus!!: Tartumaa ja 1588 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Tartumaa ja 16. sajand · Näe rohkem »

1605

1605.

Uus!!: Tartumaa ja 1605 · Näe rohkem »

1620. aastad

1620.

Uus!!: Tartumaa ja 1620. aastad · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Tartumaa ja 1632 · Näe rohkem »

1648

1648.

Uus!!: Tartumaa ja 1648 · Näe rohkem »

1780. aastad

1780.

Uus!!: Tartumaa ja 1780. aastad · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Tartumaa ja 19. sajand · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Tartumaa ja 1920 · Näe rohkem »

1920. aastad

1920.

Uus!!: Tartumaa ja 1920. aastad · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Tartumaa ja 1939 · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: Tartumaa ja 1950 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Tartumaa ja 1959 · Näe rohkem »

1961

1961.

Uus!!: Tartumaa ja 1961 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Tartumaa ja 1962 · Näe rohkem »

1972

1972.

Uus!!: Tartumaa ja 1972 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Tartumaa ja 1990 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Tartumaa ja 20. sajand · Näe rohkem »

22. jaanuar

22.

Uus!!: Tartumaa ja 22. jaanuar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »