Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Teadmine

Index Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

50 suhted: Aksioom, Aposterioorne teadmine, Aprioorne teadmine, Arutlus, Arvamus, Autoriteet, Definitsioon, Duncan Pritchard, Eksperiment, Epistemoloogia, Fakt, Gettieri probleem, Hüpotees, Illusioon, Inglise keel, Intuitsioon, Keeleteadus, Kehtivus, Kirik (institutsioon), Kirjeldus, Kogemus, Mõiste, Mõistus, Meeled, Oskus, Parajasti siis, kui, Piisav tingimus, Printsiip, Propositsioon, Protseduur, Riik, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Subjekt, Tarvilik tingimus, Tõesus, Tõlgendus, Teadmine, Teadus, Teaduslik meetod, Tegelikkus, Teooria, Traditsioon, Uskumine, Uskumus, Vaatlus, Vaikiv teadmine, Väärus, Viga, 2005, 2006.

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Teadmine ja Aksioom · Näe rohkem »

Aposterioorne teadmine

Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Uus!!: Teadmine ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Teadmine ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Arutlus

Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.

Uus!!: Teadmine ja Arutlus · Näe rohkem »

Arvamus

Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.

Uus!!: Teadmine ja Arvamus · Näe rohkem »

Autoriteet

Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.

Uus!!: Teadmine ja Autoriteet · Näe rohkem »

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Uus!!: Teadmine ja Definitsioon · Näe rohkem »

Duncan Pritchard

Duncan Pritchard on filosoof, kes tegeleb epistemoloogiaga.

Uus!!: Teadmine ja Duncan Pritchard · Näe rohkem »

Eksperiment

Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.

Uus!!: Teadmine ja Eksperiment · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Uus!!: Teadmine ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.

Uus!!: Teadmine ja Fakt · Näe rohkem »

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.

Uus!!: Teadmine ja Gettieri probleem · Näe rohkem »

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Uus!!: Teadmine ja Hüpotees · Näe rohkem »

Illusioon

Optilise illusiooni ketas, mis keerutamisel jätab mulje, et pall kukub mehe käest konna suhu. Osa 1830. aastal välja antud 12-kettalisest komplektist "''McLean’s Optical Illusions or Magic Panorama''" Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.

Uus!!: Teadmine ja Illusioon · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Teadmine ja Inglise keel · Näe rohkem »

Intuitsioon

Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.

Uus!!: Teadmine ja Intuitsioon · Näe rohkem »

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.

Uus!!: Teadmine ja Keeleteadus · Näe rohkem »

Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Uus!!: Teadmine ja Kehtivus · Näe rohkem »

Kirik (institutsioon)

Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.

Uus!!: Teadmine ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »

Kirjeldus

Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine.

Uus!!: Teadmine ja Kirjeldus · Näe rohkem »

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Uus!!: Teadmine ja Kogemus · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Teadmine ja Mõiste · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Uus!!: Teadmine ja Mõistus · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Uus!!: Teadmine ja Meeled · Näe rohkem »

Oskus

Oskus on õpitud võime saada soovitud tulemusi.

Uus!!: Teadmine ja Oskus · Näe rohkem »

Parajasti siis, kui

"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.

Uus!!: Teadmine ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »

Piisav tingimus

„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).

Uus!!: Teadmine ja Piisav tingimus · Näe rohkem »

Printsiip

Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.

Uus!!: Teadmine ja Printsiip · Näe rohkem »

Propositsioon

Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Uus!!: Teadmine ja Propositsioon · Näe rohkem »

Protseduur

Protseduur on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Teadmine ja Protseduur · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Uus!!: Teadmine ja Riik · Näe rohkem »

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.

Uus!!: Teadmine ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »

Subjekt

"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Teadmine ja Subjekt · Näe rohkem »

Tarvilik tingimus

„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.

Uus!!: Teadmine ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Teadmine ja Tõesus · Näe rohkem »

Tõlgendus

Tõlgendus on tähistajatele tähenduse või hinnangu andmine.

Uus!!: Teadmine ja Tõlgendus · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Uus!!: Teadmine ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Teadmine ja Teadus · Näe rohkem »

Teaduslik meetod

Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.

Uus!!: Teadmine ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).

Uus!!: Teadmine ja Tegelikkus · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Teadmine ja Teooria · Näe rohkem »

Traditsioon

Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.

Uus!!: Teadmine ja Traditsioon · Näe rohkem »

Uskumine

Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).

Uus!!: Teadmine ja Uskumine · Näe rohkem »

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Uus!!: Teadmine ja Uskumus · Näe rohkem »

Vaatlus

Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.

Uus!!: Teadmine ja Vaatlus · Näe rohkem »

Vaikiv teadmine

Vaikiv teadmine (tacit knowledge) on teadvustamata teadmine.

Uus!!: Teadmine ja Vaikiv teadmine · Näe rohkem »

Väärus

Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Teadmine ja Väärus · Näe rohkem »

Viga

Viga (ehk eksimus) on miski mis on juhtunud mittevastavalt soovitule.

Uus!!: Teadmine ja Viga · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Teadmine ja 2005 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Teadmine ja 2006 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Teadmised.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »