Kiiremini kui brauser!
102 suhted: Aeg, Ajalugu ja loodusteadus, Alan Chalmers, Alusteadused, Andrus Tool, Aristoteles, Arv, Ühing Teadus, Bioloogia, Eesti mõttelugu, Eesti Teadusagentuur, Eesti teaduse tippkeskused, Eesti Teadusinfosüsteem, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Vabariigi teaduspreemia, Eksperimentaalarendus, Enn Kasak, Filosoofia, Heinrich Rickert, Humanitaarteadused, Ilmamaa, Imre Lakatos, Inglise keel, Inimgeograafia, Institutsioon, Kalle Hein, Karl Popper, Keeleteadus, Kristjan Piirimäe, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Logik der Forschung, Loodusgeograafia, Loodusteadus, Loodusteadused, Loomus, Marju Luts-Sootak, Matemaatika, Max Planck, Mütoloogia, Meetod, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Naised teaduses, Nobeli auhind, Noore teadlase preemia, Objektiivsus, Paul Feyerabend, Piret Kuusk, Politoloogia, Prototeadus, Pseudoteadus, ..., Rahvusteadused, Rakendusteadused, Rakendusuuringud, Reaalteadused, Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks, Ruth Lias, Saksa keel, Soolõime teaduses, Sotsiaalteadused, Tartu, Täppisteadused, Teadlane, Teadmine, Teadus- ja arendusasutus, Teadus- ja arendustegevus, Teadusajakirjandus, Teadusandmed, Teaduse ühtsus, Teaduseetika, Teadusfilosoofia, Teadusharu, Teaduskeel, Teaduskirjanik, Teaduskollektsioon, Teaduskommunikatsioon, Teaduslik meetod, Teaduslik uurimistöö, Teadustaristu, Teaduste klassifikatsioon, Teadustekst, Teine analüütika, Teoloogia, Thomas Kuhn, Toivo Maimets, Usk, Wilhelm Windelband, 1837, 1894, 1899, 1934, 1937, 1959, 1962, 1974, 1975, 1976, 1994, 1998, 2002, 2011, 2012, 2016. Laienda indeks (52 rohkem) »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Teadus ja Aeg · Näe rohkem »
Ajalugu ja loodusteadus
"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.
Uus!!: Teadus ja Ajalugu ja loodusteadus · Näe rohkem »
Alan Chalmers
Alan Francis Chalmers (sündinud 1939 Bristolis) on inglise päritolu Austraalia teadusfilosoof.
Uus!!: Teadus ja Alan Chalmers · Näe rohkem »
Alusteadused
Alusteadused ehk fundamentaalteadused ehk baasteadused (inglise keeles basic research, fundamental research, pure research) on teadusliku uurimistöö suunad, mille peamiseks eesmärgiks on saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita (erinevalt rakendusteadustest).
Uus!!: Teadus ja Alusteadused · Näe rohkem »
Andrus Tool
Andrus Tool 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andrus Tool (sündinud 5. detsembril 1960) on eesti filosoof ja tõlkija.
Uus!!: Teadus ja Andrus Tool · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Teadus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Teadus ja Arv · Näe rohkem »
Ühing Teadus
Ühing Teadus oli Eesti NSV ajal tegutsenud organisatsioon (ühing).
Uus!!: Teadus ja Ühing Teadus · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Teadus ja Bioloogia · Näe rohkem »
Eesti mõttelugu
Hando Runnel 2002. aastal "Eesti mõtteloo" raamatutega "Eesti mõttelugu" on kirjastuse Ilmamaa alates 1995.
Uus!!: Teadus ja Eesti mõttelugu · Näe rohkem »
Eesti Teadusagentuur
Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson esinemas 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (lühend ETAg; inglise keeles Estonian Research Council) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev Eesti sihtasutus.
Uus!!: Teadus ja Eesti Teadusagentuur · Näe rohkem »
Eesti teaduse tippkeskused
Eesti teaduse tippkeskused (inglise Centres of Excellence in Research) on Haridus- ja Teadusministeeriumi otsustega moodustatud uurimiskeskused (konsortsiumid), mis koosnevad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmadest, mis töötavad ühise juhtimise all ja omavad selgelt määratletud ühiseid eesmärke.
Uus!!: Teadus ja Eesti teaduse tippkeskused · Näe rohkem »
Eesti Teadusinfosüsteem
Eesti Teadusinfosüsteem (lühend ETIS; inglise Estonian Research Information System) on Eesti infosüsteem (riiklik register), kuhu on koondatud info Eesti teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning teadustegevuse tulemuste kohtahttps://www.etis.ee/Portal/News/Index (vaadatud 16.08.2017).
Uus!!: Teadus ja Eesti Teadusinfosüsteem · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Teadus ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi teaduspreemia
Riigi teaduspreemiate kätteandmine 2021. aastal Eesti Teaduste Akadeemia saalis Eesti Vabariigi teaduspreemia, ka Riigi teaduspreemia, algtähiseks on 20.
Uus!!: Teadus ja Eesti Vabariigi teaduspreemia · Näe rohkem »
Eksperimentaalarendus
Eksperimentaalarendus (ka katse- ja arendustööd) (ingl experimental development) on süstemaatiline töö, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse.
Uus!!: Teadus ja Eksperimentaalarendus · Näe rohkem »
Enn Kasak
Enn Kasak (2002) Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis (2008) Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja astrofüüsik.
Uus!!: Teadus ja Enn Kasak · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Teadus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Heinrich Rickert
thumb Heinrich John Rickert (25. märts 1863 Danzig – 28. juuli 1936 Heidelberg) oli saksa filosoof, uuskantiaanluse Badeni koolkonna juhtfiguur Wilhelm Windelbandi kõrval.
Uus!!: Teadus ja Heinrich Rickert · Näe rohkem »
Humanitaarteadused
Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.
Uus!!: Teadus ja Humanitaarteadused · Näe rohkem »
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Uus!!: Teadus ja Ilmamaa · Näe rohkem »
Imre Lakatos
Imre Lakatos Imre Lakatos (9. november 1922 Debrecen – 2. veebruar 1974 London) oli teadusfilosoof.
Uus!!: Teadus ja Imre Lakatos · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Teadus ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inimgeograafia
A-hepatiidi levik maailmas. MeditsiinigeograafiaInimgeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul, regionaalsel ja maailma tasandil ruumis ja ajas.
Uus!!: Teadus ja Inimgeograafia · Näe rohkem »
Institutsioon
Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks.
Uus!!: Teadus ja Institutsioon · Näe rohkem »
Kalle Hein
Kalle Hein (sündinud 1963) on eesti tõlkija ja toimetaja.
Uus!!: Teadus ja Kalle Hein · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Teadus ja Karl Popper · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Teadus ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Kristjan Piirimäe
Kristjan Piirimäe (sündinud 13. juunil 1975 Tartus) on Eesti hüdrobioloog.
Uus!!: Teadus ja Kristjan Piirimäe · Näe rohkem »
Kultuuriteadus ja loodusteadus
"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.
Uus!!: Teadus ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »
Logik der Forschung
"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.
Uus!!: Teadus ja Logik der Forschung · Näe rohkem »
Loodusgeograafia
Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.
Uus!!: Teadus ja Loodusgeograafia · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Teadus ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Teadus ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Uus!!: Teadus ja Loomus · Näe rohkem »
Marju Luts-Sootak
Marju Luts-Sootak (kuni 2007 Marju Luts; sündinud 3. märtsil 1966 Rakveres) on eesti õigusajaloolane, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo õppetooli juhataja, professor.
Uus!!: Teadus ja Marju Luts-Sootak · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Teadus ja Matemaatika · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Teadus ja Max Planck · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Teadus ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Uus!!: Teadus ja Meetod · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Teadus ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Naised teaduses
Karin Kogermann pälvis 2018. aastal meditsiiniteaduskonna farmaatsia instituudi dotsendi ja juhtivteadurina Naised teaduses stipendiumi Botaanik ja ökoloog Mari Moora on mitmel aastal olnud maailma mõjukamate teadlaste nimekirjas Naised on teadustöös osalenud teadusajaloo algusest peale ning andnud sellesse olulise panuse.
Uus!!: Teadus ja Naised teaduses · Näe rohkem »
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Uus!!: Teadus ja Nobeli auhind · Näe rohkem »
Noore teadlase preemia
Peeter Lauale 2011. aastal Noore teadlase preemia on sihtasutuse Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt noortele Eesti teadlastele antav preemia.
Uus!!: Teadus ja Noore teadlase preemia · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Teadus ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Paul Feyerabend
Paul Karl Feyerabend (13. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.
Uus!!: Teadus ja Paul Feyerabend · Näe rohkem »
Piret Kuusk
Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Teadus ja Piret Kuusk · Näe rohkem »
Politoloogia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.
Uus!!: Teadus ja Politoloogia · Näe rohkem »
Prototeadus
Prototeadus ehk eelteadus (inglise protoscience) on mingi uus teadus, mis püüab saavutada teaduslikkust (inglise legitimacy) aga pole veel seda saavutanud.
Uus!!: Teadus ja Prototeadus · Näe rohkem »
Pseudoteadus
Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu (teaduslikkuse kriteeriumid võivad seejuures olla erinevad).
Uus!!: Teadus ja Pseudoteadus · Näe rohkem »
Rahvusteadused
Rahvusteadusteks nimetatakse Eestis Eesti ajaloo, eesti rahvaluule, eesti keele, Eesti kunsti (sealhulgas muusika, teatri ja kirjanduse) uurimist ning muid Eesti rahvuskultuuriga seotud uurimisvaldkondi, mille tulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning mis sellega aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti.
Uus!!: Teadus ja Rahvusteadused · Näe rohkem »
Rakendusteadused
Rakendusteadused (inglise keeles applied research) on teadusliku uurimistöö suunad, mille peamiseks eesmärgiks on leida alusuuringute leidudele võimalikke kasutusalasid või teha kindlaks uusi meetodeid või võimalusi varem määratletud eesmärkide saavutamiseks.
Uus!!: Teadus ja Rakendusteadused · Näe rohkem »
Rakendusuuringud
Rakendusuuringud (ka rakendusteadused) (inglise applied research) on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks, kuid need on suunatud eeskätt kindlale praktilisele eesmärgile.
Uus!!: Teadus ja Rakendusuuringud · Näe rohkem »
Reaalteadused
Reaalteaduste all on mõistetud selliseid fundamentaalteadusi, mis kogemusele tuginedes uurivad mingit kindlat reaalsuse valdkonda.
Uus!!: Teadus ja Reaalteadused · Näe rohkem »
Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks
Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks (rootsi keeles: Sveriges Riksbanks pris i ekonomisk vetenskap till Alfred Nobels minne), sageli nimetatakse seda ka Nobeli majandusauhinnaks, erineb Nobeli auhindadest selle poolest, et see auhind ei ole loodud Alfred Nobeli tahte avaldusena.
Uus!!: Teadus ja Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks · Näe rohkem »
Ruth Lias
Ruth Lias (26. juuli 1926 Tartu – 6. mai 2023) oli eesti füüsik ja tõlkija.
Uus!!: Teadus ja Ruth Lias · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Teadus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Soolõime teaduses
Soolõime teaduses (inglise keeles gender mainstreaming in science) tähendab, et erinevate teadust puudutavate poliitikate, meetmete, tegevuskavade ja otsuste planeerimisel ning rakendamisel arvestatakse regulaarselt nende mõjudega nii meestele kui ka naistele.
Uus!!: Teadus ja Soolõime teaduses · Näe rohkem »
Sotsiaalteadused
Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
Uus!!: Teadus ja Sotsiaalteadused · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Teadus ja Tartu · Näe rohkem »
Täppisteadused
Täppisteadused ehk eksaktteadused on teadused, milles on võimalik kvantitatiivsetel uurimismeetoditel põhinev täpne kvantitatiivne teooria.
Uus!!: Teadus ja Täppisteadused · Näe rohkem »
Teadlane
John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.
Uus!!: Teadus ja Teadlane · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Teadus ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus- ja arendusasutus
Teadus- ja arendusasutus (lüh TA-asutus; inglise research and development institution, lüh R&D institution) on juriidiline isik, kelle (üheks) põhitegevuseks on vähemalt üks teadus- ja arendustegevuse kolmest komponendist: alusuuringud, rakendusuuringud või eksperimentaalarendus.
Uus!!: Teadus ja Teadus- ja arendusasutus · Näe rohkem »
Teadus- ja arendustegevus
Teadus- ja arendustegevus (TA) (inglise research and development, R&D) hõlmab süstemaatilist loomingulist tegevust selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks.
Uus!!: Teadus ja Teadus- ja arendustegevus · Näe rohkem »
Teadusajakirjandus
Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmunud üldpopulaarteaduslik ajakiri Teadusajakirjandus ehk aimeajakirjandus on teadusest kõnelev ajakirjandus.
Uus!!: Teadus ja Teadusajakirjandus · Näe rohkem »
Teadusandmed
Teadusandmete (inglise research data) all mõistetakse (mis iganes vormis või meediumis) talletatud teavet, mis on vajalik uurimisprojekti jooksul tehtud tähelepanekute ja saadud tulemuste või väljundite kinnitamiseks või tõendamiseks.
Uus!!: Teadus ja Teadusandmed · Näe rohkem »
Teaduse ühtsus
Teaduse ühtsus on hüpoteetiline olukord, milles kõik teadusharud on ühendatud ühise ainega, ühise meetodiga, ühise eesmärgiga või muul viisil, nii et nad moodustavad terviku.
Uus!!: Teadus ja Teaduse ühtsus · Näe rohkem »
Teaduseetika
Teaduseetika (ingl research ethics; research integrity) on kõigi teadustööd tegevate ja rahastavate osapoolte (teadlased, teadus- ja arendusasutused, teadust rahastavad asutused) kohustumus lähtuda vastutustundliku teadustöö tegemiseks vältimatult vajalikest eetilistest põhimõtetest ja kõrgetest professionaalsetest standarditest.
Uus!!: Teadus ja Teaduseetika · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Teadus ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Teadus ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teaduskeel
Teaduskeel on teaduses kasutatav keel.
Uus!!: Teadus ja Teaduskeel · Näe rohkem »
Teaduskirjanik
Teaduskirjanik või aimekirjanik või teadusajakirjanik (ingl. science writer või science journalist) on teaduslikest arusaamadest populaarteaduslikus stiilis kirjutav ajakirjanik või teadlane, tihti teadusajakirjandusele spetsialiseerunud inimene.
Uus!!: Teadus ja Teaduskirjanik · Näe rohkem »
Teaduskollektsioon
Teaduskollektsioon (inglise scientific collection) on püsivat teaduslikku väärtust omav ja peamiselt teadustegevuse eesmärgil kasutatav süstematiseeritud, säiliku tasandil kataloogitud või säilikuna dokumenteeritud artefaktide või looduslike objektide ning infokandjate kogu.
Uus!!: Teadus ja Teaduskollektsioon · Näe rohkem »
Teaduskommunikatsioon
Teaduskommunikatsioon on suhtlus teadusega seotud teemal, mille eesmärk on tutvustada teadust ühiskonnale ja luua eeldusi selle tihedamaks lõimumiseks ühiskonda.
Uus!!: Teadus ja Teaduskommunikatsioon · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Teadus ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Teaduslik uurimistöö
Teaduslik uurimistöö (inglise scientific research) on metoodiline, süstemaatiline ja loominguline tegevus uute teadmiste saamiseks ning nendele teadmistele uute rakendusalade leidmiseks.
Uus!!: Teadus ja Teaduslik uurimistöö · Näe rohkem »
Teadustaristu
Teadustaristud ehk teaduse infrastruktuurid (inglise research infrastructures) on vahendid (laborid, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks.
Uus!!: Teadus ja Teadustaristu · Näe rohkem »
Teaduste klassifikatsioon
Teaduste klassifikatsioon (inglise research classification, ka classification of R&D) on teaduste liigitamine ehk klassifitseerimine erinevate kriteeriumide alusel.
Uus!!: Teadus ja Teaduste klassifikatsioon · Näe rohkem »
Teadustekst
Teadustekst on teaduses tekst, mis esitab uurimistöö tulemusi ja teaduslikke arusaamu.
Uus!!: Teadus ja Teadustekst · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Teadus ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Teadus ja Teoloogia · Näe rohkem »
Thomas Kuhn
Thomas Samuel Kuhn (18. juuli 1922 – 17. juuni 1996) oli ameerika teadusloolane ja teadusfilosoof.
Uus!!: Teadus ja Thomas Kuhn · Näe rohkem »
Toivo Maimets
Toivo Maimets (sündinud 29. detsembril 1957 Tartus) on eesti bioloog ja haridustegelane, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ja Tartu Ülikooli nõukogu liige.
Uus!!: Teadus ja Toivo Maimets · Näe rohkem »
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Uus!!: Teadus ja Usk · Näe rohkem »
Wilhelm Windelband
Wilhelm Windelband (enne 1905. aastat) Wilhelm Windelband (11. mai 1848 Potsdam – 22. oktoober 1915 Heidelberg) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa filosoofiaajaloolasi, uuskantiaanluse Badeni koolkonna rajaja.
Uus!!: Teadus ja Wilhelm Windelband · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: Teadus ja 1837 · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Teadus ja 1894 · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Teadus ja 1899 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Teadus ja 1934 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Teadus ja 1937 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Teadus ja 1959 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Teadus ja 1962 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Teadus ja 1974 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Teadus ja 1975 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Teadus ja 1976 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Teadus ja 1994 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Teadus ja 1998 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Teadus ja 2002 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Teadus ja 2011 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Teadus ja 2012 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Teadus ja 2016 · Näe rohkem »
