Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tegevusfilosoofia

Index Tegevusfilosoofia

Tegevusfilosoofia ehk teofilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.

51 suhted: Aju, Analüütiline filosoofia, Aristoteles, Carl Hempel, David Velleman, Donald Davidson, Eesmärk, Eetika, Fakt, Füüsika, Füsikalism, Filosoofia, Filosoofilised uurimused, G. E. M. Anscombe, Georg Henrik von Wright, Gilbert Ryle, Intention, Introspektsioon, John Langshaw Austin, Juura, Kavatsus, Kavatsuslikkus, Käitumine, Keemia, Loodusseadus, Ludwig Wittgenstein, Michael Bratman, Motiiv, Nauding, Nikomachose eetika, Põhjend, Põhjus, Põhjuslikkus, Sündmus, Seisund, Seletus, Sisu, Soov, Tahe, Tavakeelefilosoofia, Tegu, Thomas Reid, Uskumus, Vaim (mens), Vaimuseisund, Vihkamine, 1788, 1949, 1953, 1963, ..., 2011. Laienda indeks (1 rohkem) »

Aju

Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Aju · Näe rohkem »

Analüütiline filosoofia

Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Aristoteles · Näe rohkem »

Carl Hempel

Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Carl Hempel · Näe rohkem »

David Velleman

James David Velleman (sündinud 1952) on USA filosoof.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja David Velleman · Näe rohkem »

Donald Davidson

Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Donald Davidson · Näe rohkem »

Eesmärk

Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Eesmärk · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Eetika · Näe rohkem »

Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Fakt · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Füüsika · Näe rohkem »

Füsikalism

Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Füsikalism · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofilised uurimused

"Filosoofilised uurimused" ("Philosophische Untersuchungen") on üks Ludwig Wittgensteini kahest tähtsamast teosest kõrvuti "Loogilis-filosoofiline traktaadiga".

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Filosoofilised uurimused · Näe rohkem »

G. E. M. Anscombe

pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »

Georg Henrik von Wright

Georg Henrik von Wright (14. juuni 1916 Helsingi – 16. juuni 2003 Helsingi) oli Soome filosoof.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Georg Henrik von Wright · Näe rohkem »

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »

Intention

"Intention" ("Kavatsus") on Elizabeth Anscombe'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Intention · Näe rohkem »

Introspektsioon

Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Introspektsioon · Näe rohkem »

John Langshaw Austin

John Langshaw Austin (26. märts 1911 – 8. veebruar 1960) oli inglise filosoof.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja John Langshaw Austin · Näe rohkem »

Juura

* Õigusteadus ehk juura on teadusharu.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Juura · Näe rohkem »

Kavatsus

Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Kavatsus · Näe rohkem »

Kavatsuslikkus

Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Kavatsuslikkus · Näe rohkem »

Käitumine

Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Käitumine · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Keemia · Näe rohkem »

Loodusseadus

Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Loodusseadus · Näe rohkem »

Ludwig Wittgenstein

Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »

Michael Bratman

Michael E. Bratman (sündinud 25. juulil 1945) on USA filosoof.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Michael Bratman · Näe rohkem »

Motiiv

Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus, ajend.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Motiiv · Näe rohkem »

Nauding

Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Nauding · Näe rohkem »

Nikomachose eetika

1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »

Põhjend

Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Põhjend · Näe rohkem »

Põhjus

Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Põhjus · Näe rohkem »

Põhjuslikkus

Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »

Sündmus

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Sündmus · Näe rohkem »

Seisund

Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Seisund · Näe rohkem »

Seletus

Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Seletus · Näe rohkem »

Sisu

Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Sisu · Näe rohkem »

Soov

Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Soov · Näe rohkem »

Tahe

Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Tahe · Näe rohkem »

Tavakeelefilosoofia

Tavakeelefilosoofia on keelefilosoofia haru, mis näeb traditsiooniliste filosoofiliste probleemide alusena väärarusaamu, mis filosoofidel on tekkinud tänu sellele, et nad kas moonutavad või on ära unustanud sõnade igapäevase tähenduse.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Tavakeelefilosoofia · Näe rohkem »

Tegu

Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Tegu · Näe rohkem »

Thomas Reid

Thomas Reid (7. mai 1710 – 7. oktoober 1796 Glasgow) oli religioosse taustaga šoti filosoof, kel oli Šoti valgustusajastus oluline roll.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Thomas Reid · Näe rohkem »

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Uskumus · Näe rohkem »

Vaim (mens)

Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Vaim (mens) · Näe rohkem »

Vaimuseisund

Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Vaimuseisund · Näe rohkem »

Vihkamine

Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja Vihkamine · Näe rohkem »

1788

1788.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja 1788 · Näe rohkem »

1949

1949.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja 1949 · Näe rohkem »

1953

1953.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja 1953 · Näe rohkem »

1963

1963.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja 1963 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Tegevusfilosoofia ja 2011 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Teofilosoofia.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »