46 suhted: Aksioom, Aristoteles, Armastus, Arutlus, Asi, Definitsioon, Diagonaal, Dialektika, Eeldus, Eitus, Entümeem, Fakt, Hüpotees, Induktsioon, Järeldus, Kesktermin, Kolmnurk, Konsekvent, Kujund, Kvantiteet, Matemaatika, Meeled, Nurk, Olemine, Paarisarv, Põhjus, Predikaat, Retoorika, Ruut, Süllogism, Sõna, Sofistid, Subjekt (loogika), Tähendus, Täisnurk, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Termin (loogika), Vastand, Vastuolulisus, Võrdsus, Veenmine, 1994, 2004, 2007.
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Teine analüütika ja Aksioom · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Teine analüütika ja Aristoteles · Näe rohkem »
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.
Uus!!: Teine analüütika ja Armastus · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Teine analüütika ja Arutlus · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Teine analüütika ja Asi · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Teine analüütika ja Definitsioon · Näe rohkem »
Diagonaal
Hulknurga diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama külje otspunktid.
Uus!!: Teine analüütika ja Diagonaal · Näe rohkem »
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Uus!!: Teine analüütika ja Dialektika · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Teine analüütika ja Eeldus · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Teine analüütika ja Eitus · Näe rohkem »
Entümeem
Entümeem (kreeka enthymema 'mõte') on arutlus (nt süllogism), mille mõni eeldus või järeldus ei ole sõnastatud.
Uus!!: Teine analüütika ja Entümeem · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Teine analüütika ja Fakt · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Teine analüütika ja Hüpotees · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Teine analüütika ja Induktsioon · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Teine analüütika ja Järeldus · Näe rohkem »
Kesktermin
Kesktermin on süllogismi termin, mis järelduses ei esine.
Uus!!: Teine analüütika ja Kesktermin · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Teine analüütika ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Konsekvent
Konsekvent (inglise consequent) on hüpoteetilise propositsiooni ehk otsustuse teine pool (esimest poolt nimetatakse antetsedendiks).
Uus!!: Teine analüütika ja Konsekvent · Näe rohkem »
Kujund
Kujund ehk figuur tähendab elementaargeomeetrias punktihulka tasandil või ruumis.
Uus!!: Teine analüütika ja Kujund · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Teine analüütika ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Teine analüütika ja Matemaatika · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Teine analüütika ja Meeled · Näe rohkem »
Nurk
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.
Uus!!: Teine analüütika ja Nurk · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Teine analüütika ja Olemine · Näe rohkem »
Paarisarv
Paarisarv on täisarv, mille kahega jagamisel on tulemuseks täisarv.
Uus!!: Teine analüütika ja Paarisarv · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Teine analüütika ja Põhjus · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Teine analüütika ja Predikaat · Näe rohkem »
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Uus!!: Teine analüütika ja Retoorika · Näe rohkem »
Ruut
Ruut küljepikkusega ''a'' ja diagonaaliga ''d'' Ruut on geomeetrias (planimeetrias) võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk.
Uus!!: Teine analüütika ja Ruut · Näe rohkem »
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Uus!!: Teine analüütika ja Süllogism · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Teine analüütika ja Sõna · Näe rohkem »
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Uus!!: Teine analüütika ja Sofistid · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Teine analüütika ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Teine analüütika ja Tähendus · Näe rohkem »
Täisnurk
pisi Täisnurk on sirgnurga poolitamisel saadud nurk.
Uus!!: Teine analüütika ja Täisnurk · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Teine analüütika ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Teine analüütika ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Teine analüütika ja Teadmine · Näe rohkem »
Termin (loogika)
Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhiosa.
Uus!!: Teine analüütika ja Termin (loogika) · Näe rohkem »
Vastand
Vastandid (vanakreeka keeles enantia, ainsuses enantion) on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad.
Uus!!: Teine analüütika ja Vastand · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Teine analüütika ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Uus!!: Teine analüütika ja Võrdsus · Näe rohkem »
Veenmine
Veenmine on tegevus, millel on avalik eesmärk ületada kellegi kahtlus või kõhklus.
Uus!!: Teine analüütika ja Veenmine · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Teine analüütika ja 1994 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Teine analüütika ja 2004 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Teine analüütika ja 2007 · Näe rohkem »