Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Aadria meri, Alamliik, Alethinophidia, Antikýthira, Aragatsotni maakond, Ararati maakond, Armeenia, Aserbaidžaan, Širaki maakond, Beež, Bulgaaria, Colubridae, Colubrinae, Colubroidea, Ees-Aasia, Egeuse meri, Euroopa, Gávdos, Gruusia, Hall (värvus), Harilik rästik, Hämarik, Iisrael, Iraan, Itaalia, Jerevan, Jordaania, Kass, Kassmadu (perekond), Kaukaasia, Küpros, Keelikloomad, Kefalloniá, Kollane, Kotajkhi maakond, Kreeka, Kreeta, Liibanon, Liik (bioloogia), Linnastumine, Loomad, Malta, Maolised, Muna, Nastiklased, Põhja-Makedoonia, Põllumajandus, Perekond (bioloogia), Poolkõrb, Pruun, ..., Punane raamat, Rand, Rhodose saar, Rohesisalik, Roomajad, Roosa, Süüria, Sõidutee, Seljakilbis, Sentimeeter, Silmaava, Sisalikulised, Sjunikhi maakond, Soomuselised, Soomussisalikud, Stepp, Sugukond (bioloogia), Suu, Türgi, Vahemeri, Vajotsh Dzori maakond, Valge, Venemaa, 1831. Laienda indeks (24 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Kassmadu ja Aadria meri · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Kassmadu ja Alamliik · Näe rohkem »
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Uus!!: Kassmadu ja Alethinophidia · Näe rohkem »
Antikýthira
Antikýthira (Vana-Kreeka kontekstis Antikythera; uuskreeka Αντικύθηρα) on üks Joonia saartest.
Uus!!: Kassmadu ja Antikýthira · Näe rohkem »
Aragatsotni maakond
Aragatsotni maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Kassmadu ja Aragatsotni maakond · Näe rohkem »
Ararati maakond
Ararati maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Kassmadu ja Ararati maakond · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kassmadu ja Armeenia · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Kassmadu ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Širaki maakond
Širaki maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Kassmadu ja Širaki maakond · Näe rohkem »
Beež
Beež on hele pruunide värvitoonide hulka loetav värvus, mida kirjeldatakse hallikas- kuni pruunikaskollasena või hallika, kollaka või roosaka helepruunina.
Uus!!: Kassmadu ja Beež · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Kassmadu ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Uus!!: Kassmadu ja Colubridae · Näe rohkem »
Colubrinae
Colubrinae on madude alamsugukond.
Uus!!: Kassmadu ja Colubrinae · Näe rohkem »
Colubroidea
Colubroidea on madude ülemsugukond.
Uus!!: Kassmadu ja Colubroidea · Näe rohkem »
Ees-Aasia
Ees-Aasia ehk Lääne-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Iraanini.
Uus!!: Kassmadu ja Ees-Aasia · Näe rohkem »
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Uus!!: Kassmadu ja Egeuse meri · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kassmadu ja Euroopa · Näe rohkem »
Gávdos
Gávdos on saar Vahemeres.
Uus!!: Kassmadu ja Gávdos · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Kassmadu ja Gruusia · Näe rohkem »
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Uus!!: Kassmadu ja Hall (värvus) · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Kassmadu ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Hämarik
Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.
Uus!!: Kassmadu ja Hämarik · Näe rohkem »
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Uus!!: Kassmadu ja Iisrael · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Kassmadu ja Iraan · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Kassmadu ja Itaalia · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Kassmadu ja Jerevan · Näe rohkem »
Jordaania
Jordaania on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Kassmadu ja Jordaania · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Kassmadu ja Kass · Näe rohkem »
Kassmadu (perekond)
Kassmadu (Telescopus) on maoperekond.
Uus!!: Kassmadu ja Kassmadu (perekond) · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Kassmadu ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Uus!!: Kassmadu ja Küpros · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Kassmadu ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kefalloniá
Kefalloniá (ka Kefallinía; kreeka Κεφαλονιά, Κεφαλλονιά, Κεφαλληνία) on Kreekale kuuluv saar, suurim Joonia saartest.
Uus!!: Kassmadu ja Kefalloniá · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Kassmadu ja Kollane · Näe rohkem »
Kotajkhi maakond
Kotajkhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Kassmadu ja Kotajkhi maakond · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Kassmadu ja Kreeka · Näe rohkem »
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Uus!!: Kassmadu ja Kreeta · Näe rohkem »
Liibanon
Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Kassmadu ja Liibanon · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Kassmadu ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Uus!!: Kassmadu ja Linnastumine · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kassmadu ja Loomad · Näe rohkem »
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Uus!!: Kassmadu ja Malta · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Kassmadu ja Maolised · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Kassmadu ja Muna · Näe rohkem »
Nastiklased
Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond.
Uus!!: Kassmadu ja Nastiklased · Näe rohkem »
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Kassmadu ja Põhja-Makedoonia · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Kassmadu ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kassmadu ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Poolkõrb
Poolkõrb Poolkõrb on bioom, mis kujuneb parasvöötmes rohtla ja kõrbe vahel ning troopikavöötmes savanni ja kõrbe vahel, kus esinevad mõlema bioomi mullad, taimed ja loomad.
Uus!!: Kassmadu ja Poolkõrb · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Kassmadu ja Pruun · Näe rohkem »
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Uus!!: Kassmadu ja Punane raamat · Näe rohkem »
Rand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.
Uus!!: Kassmadu ja Rand · Näe rohkem »
Rhodose saar
Rhodos (vanakreeka keeles ῾Ρόδος, uuskreeka keeles Ρόδος 'rooside saar') on suur Kreekale kuuluv saar Egeuse meres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal.
Uus!!: Kassmadu ja Rhodose saar · Näe rohkem »
Rohesisalik
Rohesisalik (Lacerta viridis) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomaja.
Uus!!: Kassmadu ja Rohesisalik · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Kassmadu ja Roomajad · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Kassmadu ja Roosa · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Kassmadu ja Süüria · Näe rohkem »
Sõidutee
Sõidutee on ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa.
Uus!!: Kassmadu ja Sõidutee · Näe rohkem »
Seljakilbis
Seljakilbis (ladina scutum dorsale, mitm scuta dorsalia; dorsale) on paljudel soomuselistel keha seljapoolt katva naha soomus.
Uus!!: Kassmadu ja Seljakilbis · Näe rohkem »
Sentimeeter
Sentimeeter (tähis cm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub sajandiku meetriga ehk 10 millimeetriga: Sentimeeter on pikkuse põhiühik CGS-süsteemis.
Uus!!: Kassmadu ja Sentimeeter · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Kassmadu ja Silmaava · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Kassmadu ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Sjunikhi maakond
Sjunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Kassmadu ja Sjunikhi maakond · Näe rohkem »
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Uus!!: Kassmadu ja Soomuselised · Näe rohkem »
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Uus!!: Kassmadu ja Soomussisalikud · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Kassmadu ja Stepp · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kassmadu ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Kassmadu ja Suu · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Kassmadu ja Türgi · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Kassmadu ja Vahemeri · Näe rohkem »
Vajotsh Dzori maakond
Vajotsh Dzori maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Kassmadu ja Vajotsh Dzori maakond · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Kassmadu ja Valge · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kassmadu ja Venemaa · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Kassmadu ja 1831 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Coluber vivax, Tarbophis fallax, Tarbophis vivax var. syriaca, Telescopus fallax, Trigonophis iberus.
