Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Atmosfäär, Aurumasin, Auruturbiin, Carnot' tsükkel, Eesti entsüklopeedia, Energeetika, Gaas, Gaasiturbiin, Hõõre, James Watt, Masin, Mehaaniline töö, Newtoni seadused, Päike, Reaktiivmootor, Siseenergia, Sisepõlemismootor, Soojus, Soojuskadu, Soojusmasina kasutegur, Termodünaamika, Tuumaenergia, Vesi.
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Soojusmasin ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Aurumasin
James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast Aurumasin on soojusmootor, mis muudab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Soojusmasin ja Aurumasin · Näe rohkem »
Auruturbiin
Modernse auruturbiini rootor Auruturbiin on soojusjõumasin (labamasin), mis muundab kõrgsurve veeauru potentsiaalse energia kõigepealt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori võlli mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Soojusmasin ja Auruturbiin · Näe rohkem »
Carnot' tsükkel
Carnot' ringprotsessi kujutav rõhu ''p'' ja ruumala ''V'' diagramm: '''1-2''' gaas paisub isotermiliselt (muutumatul temperatuuril) ja soojeneb; '''2-3''' gaas paisub adiabaatiliselt (gaasi siseenergia ei muutu) ja jahtub; '''3-4''' isotermilisel kokkusurumisel annab gaas soojust ära; '''4-1''' adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi temperatuur tõuseb Carnot' tsükkel ehk Carnot' ringprotsess on pöörduv termodünaamiline protsess, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist: 1) isotermilisel paisumisel on töökeha (nt ideaalne gaas) kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1, ja saab sellelt soojushulga Q1; 2) adiabaatilisel paisumisel teeb töökeha oma siseenergia arvel tööd ning jahtub jahutaja temperatuurini T2; 3) isotermilisel kokkusurumisel annab töökeha temperatuuril T2 jahutajale soojushulga Q2; 4) adiabaatilisel kokkusurumisel keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini. Carnot' tsükkel on termodünaamiline ringprotsess, mida kirjeldas soojusmasina tööd analüüsides Nicolas Léonard Sadi Carnot' aastal 1824 ning laiendas Émile Clapeyron aastatel 1830 ja 1840. Carnot' ringprotsessi kasutegur \eta ei sõltu töökeha omadustest, vaid ainult soojusallika temperatuurist T_1 ja jahutaja temperatuurist T_2: See Carnot’ teoreemina tuntud seos määrab soojusjõumasina kasuteguri suurima teoreetiliselt võimaliku väärtuse. Mida suurem on erinevus soojusallika temperatuuri ja jahutaja temperatuuri vahel, seda kõrgem on kasutegur – seda suurem osa protsessi juhitud soojushulgast muudetakse ringprotsessis mehaaniliseks tööks ning seda väiksem soojushulk antakse üle jahutajale. Ringprotsessi juhitav soojushulk muutuks täielikult mehaaniliseks tööks ainult juhul, kui jahutaja temperatuur T_2 oleks 0 K, mis pole aga võimalik. Kui vaadeldav protsess toimub vastassuunas, nimetatakse seda pöördringprotsessiks. Sellel protsessil rajaneb mitmesuguste jahutus- ja külmutusseadmete ning soojuspumpade töö.
Uus!!: Soojusmasin ja Carnot' tsükkel · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Soojusmasin ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Energeetika
Energeetika (kreeka keeles energētikos, tegev) on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energiavarude hõlvamisega, muundamisega soovitud energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja selle edastamisega tarbijatele.
Uus!!: Soojusmasin ja Energeetika · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Soojusmasin ja Gaas · Näe rohkem »
Gaasiturbiin
Vaade tööstusliku gaasiturbiini rootorile Gaasiturbiin on soojusmootor, milles rõhu all oleva kõrgtetemperatuurilise gaasi potentsiaalne energia muundub esmalt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Soojusmasin ja Gaasiturbiin · Näe rohkem »
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Uus!!: Soojusmasin ja Hõõre · Näe rohkem »
James Watt
James Watt (19. jaanuar 1736 – 19. august 1819) oli šoti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18.
Uus!!: Soojusmasin ja James Watt · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Soojusmasin ja Masin · Näe rohkem »
Mehaaniline töö
Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha siirdevektori skalaarkorrutisega.
Uus!!: Soojusmasin ja Mehaaniline töö · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Soojusmasin ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Soojusmasin ja Päike · Näe rohkem »
Reaktiivmootor
Texases, USA-s 2014. aastal Reaktiivmootor on mootor, milles edasiviiv jõud on põhjustatud vastassuunas väljavoolava gaasi- või vedelikujoa kiirenemise vastumõjust.
Uus!!: Soojusmasin ja Reaktiivmootor · Näe rohkem »
Siseenergia
Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.
Uus!!: Soojusmasin ja Siseenergia · Näe rohkem »
Sisepõlemismootor
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Soojusmasin ja Sisepõlemismootor · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Soojusmasin ja Soojus · Näe rohkem »
Soojuskadu
Soojuskadu on ruumiõhust läbi välispiirete (seinad, lagi, põrand, aknad, uksed jne) väliskeskkonda kandunud soojushulk ajaühikus J/s.
Uus!!: Soojusmasin ja Soojuskadu · Näe rohkem »
Soojusmasina kasutegur
Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks.
Uus!!: Soojusmasin ja Soojusmasina kasutegur · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Soojusmasin ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Uus!!: Soojusmasin ja Tuumaenergia · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Soojusmasin ja Vesi · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Soojusmasinad, Soojusmootor, Termodünaamiline mootor.
