Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Architeuthoidea, Bilateraalne sümmeetria, Cranchioidea, Iminapp, Kahelõpusesed, Kümnehaarmelised, Kombits, Limused, Loomad, Peajalgsed, Selgrootud, Selts (bioloogia), World Register of Marine Species.
Architeuthoidea
Architeuthoidea on peajalgsete ülemsugukond kalmaariliste seltsist.
Uus!!: Kalmaarilised ja Architeuthoidea · Näe rohkem »
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.
Uus!!: Kalmaarilised ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »
Cranchioidea
Cranchioidea on peajalgsete ülemsugukond kalmaariliste seltsist.
Uus!!: Kalmaarilised ja Cranchioidea · Näe rohkem »
Iminapp
Iminapp on seade, mille abil on võimalik erinevaid sileda pinnaga kehasid vaakumit kasutades omavahel siduda.
Uus!!: Kalmaarilised ja Iminapp · Näe rohkem »
Kahelõpusesed
Kahelõpusesed (Coleoidea; varem Dibranchia) on peajalgsete alamklass.
Uus!!: Kalmaarilised ja Kahelõpusesed · Näe rohkem »
Kümnehaarmelised
Kümnehaarmelised (Decapodiformes) on peajalgsete ülemselts.
Uus!!: Kalmaarilised ja Kümnehaarmelised · Näe rohkem »
Kombits
Kombitsad ehk tentaaklid on paljudel selgrootutel esinevad suu ligidal asetsevad kompimiselundid.
Uus!!: Kalmaarilised ja Kombits · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Kalmaarilised ja Limused · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kalmaarilised ja Loomad · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Kalmaarilised ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Kalmaarilised ja Selgrootud · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Kalmaarilised ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
World Register of Marine Species
World Register of Marine Species (inglise keelest 'mereliikide maailmaregister'; akronüüm WoRMS) on mereorganismide taksonoomiline andmebaas.
Uus!!: Kalmaarilised ja World Register of Marine Species · Näe rohkem »
