Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Arhivaar, Baltisakslased, Berliin, Berliini Humboldti Ülikool, Grobiņa, Jelgava, Juliuse kalender, Kuraator, Kuramaa, Landesuniversität Dorpat, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tallinn, Tartu Ülikool, Uusaeg, Varauusaeg, Võlv, Viljandi ordulinnus, Wilhelm II, 17. juuli, 1847, 1858, 1867, 1868, 1872, 1883, 1921, 26. jaanuar.
Arhivaar
Arhivaar arhiivis Arhivaar teadusliku ettevalmistusega arhiivitöötaja; arhiivitöötaja ametiasutuses.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Arhivaar · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Theodor Schiemann ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini Humboldti Ülikool
Humboldti Ülikooli peahoone Berliini Humboldti Ülikool (saksa keeles Humboldt-Universität zu Berlin) on Berliini vanim ülikool, asutatud 1810.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Berliini Humboldti Ülikool · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Grobiņa · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Jelgava · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Theodor Schiemann ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kuraator
Kuraator on kunstinäituse koostajahttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Kuraator · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Kuramaa · Näe rohkem »
Landesuniversität Dorpat
Landesuniversität Dorpat ('Tartu Provintsiaalülikool') oli 1918.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Landesuniversität Dorpat · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Uusaeg · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Võlv · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Theodor Schiemann ja Wilhelm II · Näe rohkem »
17. juuli
17.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 17. juuli · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 1847 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 1858 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 1867 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 1868 · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 1872 · Näe rohkem »
1883
1883.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 1883 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 1921 · Näe rohkem »
26. jaanuar
26.
Uus!!: Theodor Schiemann ja 26. jaanuar · Näe rohkem »
