58 suhted: Aafrika (Rooma provints), Adrianoopoli lahing (378), Ajalugu, Alemannid, Arcadius, Augustus (lisanimi), Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Britannia, Daakia, Doonau, Frigiduse lahing, Gallia, Goodid, Hispaania, Honorius, Illüüria, Konstantinoopol, Kristlus, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Mediolanum, Milano, Nikaia I kirikukogu, Paganlus, Pannoonia, Pürenee poolsaar, Residents, Riigireetmine, Rooma, Rooma keiser, Sarmaadid, Senat, Sirmium, Stilicho, Tetrarhia, Thessaloníki, Traakia, Valens, Valentinianus I, Vana-Makedoonia, 11. jaanuar, 17. jaanuar, 19. jaanuar, 347, 368, 369, 370, 372, 373, ..., 374, 376, 377, 378, 379, 382, 383, 395. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aafrika (Rooma provints)
Aafrika provints Rooma keisririigis Africa Proconsularis oli Rooma provints Aafrika looderannikul, mis loodi aastal 146 eKr pärast Kartaago kaotust Kolmandas Puunia sõjas.
Uus!!: Theodosius I ja Aafrika (Rooma provints) · Näe rohkem »
Adrianoopoli lahing (378)
Adrianoopoli lahing peeti 378.
Uus!!: Theodosius I ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Theodosius I ja Ajalugu · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Theodosius I ja Alemannid · Näe rohkem »
Arcadius
Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.
Uus!!: Theodosius I ja Arcadius · Näe rohkem »
Augustus (lisanimi)
Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.
Uus!!: Theodosius I ja Augustus (lisanimi) · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Theodosius I ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Theodosius I ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Britannia
Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.
Uus!!: Theodosius I ja Britannia · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: Theodosius I ja Daakia · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Theodosius I ja Doonau · Näe rohkem »
Frigiduse lahing
Frigiduse lahing oli lahing Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse ja Ida-Rooma keisri Theodosius I vahel.
Uus!!: Theodosius I ja Frigiduse lahing · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Theodosius I ja Gallia · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Theodosius I ja Goodid · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Theodosius I ja Hispaania · Näe rohkem »
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Uus!!: Theodosius I ja Honorius · Näe rohkem »
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Uus!!: Theodosius I ja Illüüria · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Theodosius I ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Theodosius I ja Kristlus · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Theodosius I ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Theodosius I ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Uus!!: Theodosius I ja Mediolanum · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Theodosius I ja Milano · Näe rohkem »
Nikaia I kirikukogu
Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.
Uus!!: Theodosius I ja Nikaia I kirikukogu · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Theodosius I ja Paganlus · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Theodosius I ja Pannoonia · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Theodosius I ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Uus!!: Theodosius I ja Residents · Näe rohkem »
Riigireetmine
Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.
Uus!!: Theodosius I ja Riigireetmine · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Theodosius I ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Theodosius I ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: Theodosius I ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Uus!!: Theodosius I ja Senat · Näe rohkem »
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Uus!!: Theodosius I ja Sirmium · Näe rohkem »
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Uus!!: Theodosius I ja Stilicho · Näe rohkem »
Tetrarhia
Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.
Uus!!: Theodosius I ja Tetrarhia · Näe rohkem »
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Uus!!: Theodosius I ja Thessaloníki · Näe rohkem »
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Uus!!: Theodosius I ja Traakia · Näe rohkem »
Valens
Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.
Uus!!: Theodosius I ja Valens · Näe rohkem »
Valentinianus I
Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.
Uus!!: Theodosius I ja Valentinianus I · Näe rohkem »
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Uus!!: Theodosius I ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »
11. jaanuar
11.
Uus!!: Theodosius I ja 11. jaanuar · Näe rohkem »
17. jaanuar
17.
Uus!!: Theodosius I ja 17. jaanuar · Näe rohkem »
19. jaanuar
19.
Uus!!: Theodosius I ja 19. jaanuar · Näe rohkem »
347
347.
Uus!!: Theodosius I ja 347 · Näe rohkem »
368
368.
Uus!!: Theodosius I ja 368 · Näe rohkem »
369
369.
Uus!!: Theodosius I ja 369 · Näe rohkem »
370
370.
Uus!!: Theodosius I ja 370 · Näe rohkem »
372
372.
Uus!!: Theodosius I ja 372 · Näe rohkem »
373
373.
Uus!!: Theodosius I ja 373 · Näe rohkem »
374
374.
Uus!!: Theodosius I ja 374 · Näe rohkem »
376
376.
Uus!!: Theodosius I ja 376 · Näe rohkem »
377
377.
Uus!!: Theodosius I ja 377 · Näe rohkem »
378
378.
Uus!!: Theodosius I ja 378 · Näe rohkem »
379
379.
Uus!!: Theodosius I ja 379 · Näe rohkem »
382
382.
Uus!!: Theodosius I ja 382 · Näe rohkem »
383
383.
Uus!!: Theodosius I ja 383 · Näe rohkem »
395
395.
Uus!!: Theodosius I ja 395 · Näe rohkem »