Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Theodosius I

Index Theodosius I

Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.

58 suhted: Aafrika (Rooma provints), Adrianoopoli lahing (378), Ajalugu, Alemannid, Arcadius, Augustus (lisanimi), Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Britannia, Daakia, Doonau, Frigiduse lahing, Gallia, Goodid, Hispaania, Honorius, Illüüria, Konstantinoopol, Kristlus, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Mediolanum, Milano, Nikaia I kirikukogu, Paganlus, Pannoonia, Pürenee poolsaar, Residents, Riigireetmine, Rooma, Rooma keiser, Sarmaadid, Senat, Sirmium, Stilicho, Tetrarhia, Thessaloníki, Traakia, Valens, Valentinianus I, Vana-Makedoonia, 11. jaanuar, 17. jaanuar, 19. jaanuar, 347, 368, 369, 370, 372, 373, ..., 374, 376, 377, 378, 379, 382, 383, 395. Laienda indeks (8 rohkem) »

Aafrika (Rooma provints)

Aafrika provints Rooma keisririigis Africa Proconsularis oli Rooma provints Aafrika looderannikul, mis loodi aastal 146 eKr pärast Kartaago kaotust Kolmandas Puunia sõjas.

Uus!!: Theodosius I ja Aafrika (Rooma provints) · Näe rohkem »

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Uus!!: Theodosius I ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Theodosius I ja Ajalugu · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Theodosius I ja Alemannid · Näe rohkem »

Arcadius

Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.

Uus!!: Theodosius I ja Arcadius · Näe rohkem »

Augustus (lisanimi)

Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.

Uus!!: Theodosius I ja Augustus (lisanimi) · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Theodosius I ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Theodosius I ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Britannia

Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.

Uus!!: Theodosius I ja Britannia · Näe rohkem »

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Uus!!: Theodosius I ja Daakia · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Theodosius I ja Doonau · Näe rohkem »

Frigiduse lahing

Frigiduse lahing oli lahing Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse ja Ida-Rooma keisri Theodosius I vahel.

Uus!!: Theodosius I ja Frigiduse lahing · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Theodosius I ja Gallia · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Theodosius I ja Goodid · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Theodosius I ja Hispaania · Näe rohkem »

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Uus!!: Theodosius I ja Honorius · Näe rohkem »

Illüüria

Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.

Uus!!: Theodosius I ja Illüüria · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Theodosius I ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Theodosius I ja Kristlus · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Theodosius I ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Theodosius I ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Mediolanum

Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.

Uus!!: Theodosius I ja Mediolanum · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Theodosius I ja Milano · Näe rohkem »

Nikaia I kirikukogu

Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.

Uus!!: Theodosius I ja Nikaia I kirikukogu · Näe rohkem »

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Theodosius I ja Paganlus · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Theodosius I ja Pannoonia · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Uus!!: Theodosius I ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Residents

Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.

Uus!!: Theodosius I ja Residents · Näe rohkem »

Riigireetmine

Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.

Uus!!: Theodosius I ja Riigireetmine · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Theodosius I ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma keiser

Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.

Uus!!: Theodosius I ja Rooma keiser · Näe rohkem »

Sarmaadid

Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.

Uus!!: Theodosius I ja Sarmaadid · Näe rohkem »

Senat

Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.

Uus!!: Theodosius I ja Senat · Näe rohkem »

Sirmium

Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.

Uus!!: Theodosius I ja Sirmium · Näe rohkem »

Stilicho

Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.

Uus!!: Theodosius I ja Stilicho · Näe rohkem »

Tetrarhia

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.

Uus!!: Theodosius I ja Tetrarhia · Näe rohkem »

Thessaloníki

Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Theodosius I ja Thessaloníki · Näe rohkem »

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Uus!!: Theodosius I ja Traakia · Näe rohkem »

Valens

Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.

Uus!!: Theodosius I ja Valens · Näe rohkem »

Valentinianus I

Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.

Uus!!: Theodosius I ja Valentinianus I · Näe rohkem »

Vana-Makedoonia

Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Uus!!: Theodosius I ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »

11. jaanuar

11.

Uus!!: Theodosius I ja 11. jaanuar · Näe rohkem »

17. jaanuar

17.

Uus!!: Theodosius I ja 17. jaanuar · Näe rohkem »

19. jaanuar

19.

Uus!!: Theodosius I ja 19. jaanuar · Näe rohkem »

347

347.

Uus!!: Theodosius I ja 347 · Näe rohkem »

368

368.

Uus!!: Theodosius I ja 368 · Näe rohkem »

369

369.

Uus!!: Theodosius I ja 369 · Näe rohkem »

370

370.

Uus!!: Theodosius I ja 370 · Näe rohkem »

372

372.

Uus!!: Theodosius I ja 372 · Näe rohkem »

373

373.

Uus!!: Theodosius I ja 373 · Näe rohkem »

374

374.

Uus!!: Theodosius I ja 374 · Näe rohkem »

376

376.

Uus!!: Theodosius I ja 376 · Näe rohkem »

377

377.

Uus!!: Theodosius I ja 377 · Näe rohkem »

378

378.

Uus!!: Theodosius I ja 378 · Näe rohkem »

379

379.

Uus!!: Theodosius I ja 379 · Näe rohkem »

382

382.

Uus!!: Theodosius I ja 382 · Näe rohkem »

383

383.

Uus!!: Theodosius I ja 383 · Näe rohkem »

395

395.

Uus!!: Theodosius I ja 395 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »