28 suhted: Aatom, Biomolekul, Elektron, Elektrostaatika, Ergastatud olek, Füüsika, Ferromagnetism, Funktsionaal, Gradient, Keemia, Kineetiline energia, Kvantkeemia, Kvantmehaanika, Lainefunktsioon, Materjaliteadus, Molekul, Molekulaardünaamika, Monte Carlo meetodid, Põhiolek, Polümeerid, Pooljuht, Schrödingeri võrrand, Spinn, Tahkis, Vahetusmõju, Van der Waalsi jõud, Väärisgaasid, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Aatom · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Biomolekul · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Elektron · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Füüsika · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Funktsionaal
Mittelineaarse funktsionaali näide. Joone pikkus on funktsionaal, mille lähtehulk on sirgestuvate joonte vektorruum (vektorruumi C(0,1,\mathbbR^3) alamruum) ja mille väärtused on mittenegatiivsed reaalarvud. Funktsionaal on operaator, mille väärtused on skalaarid.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Funktsionaal · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Gradient · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Keemia · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kvantkeemia
Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Kvantkeemia · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Materjaliteadus
Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Materjaliteadus · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Monte Carlo meetodid
Monte Carlo meetodid on rühm arvutialgoritme, mis kasutavad tulemuste arvutamiseks korduvat juhuslikku valimit.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Monte Carlo meetodid · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Põhiolek · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Polümeerid · Näe rohkem »
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Pooljuht · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Spinn · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Tahkis · Näe rohkem »
Vahetusmõju
Vahetusmõju ehk vahetusinteraktsioon (inglise keeles exchange interaction) on kvantmehaanikas vastastikmõju (interaktsioon), mis toimub ainult eristamatute (identsete) osakeste vahel.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Vahetusmõju · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Tihedusfunktsionaali teooria ja Vesinikside · Näe rohkem »