Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Adramaa, Budberg, Ceumern, Fideikomiss, Gulbene piirkond, Gustav II Adolf, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Läti, Läti keel, Liivimaa, Luterlus, Mõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Tiesenhausen, Tirza, Tirza kihelkond, Tirza vald, Tirza vasallilinnus, Valga kreis, 1781.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Tirza mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Budberg
Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Tirza mõis ja Budberg · Näe rohkem »
Ceumern
Ceumern (ka Ceumern-Lindenstjerna) on Tüüringi Langensalzast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Tirza mõis ja Ceumern · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Tirza mõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Gulbene piirkond
Gulbene piirkond (läti keeles Gulbenes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.
Uus!!: Tirza mõis ja Gulbene piirkond · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Tirza mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Tirza mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Tirza mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Tirza mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Tirza mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Tirza mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Tirza mõis ja Luterlus · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Tirza mõis ja Mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Tirza mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tirza mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Tirza mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Tirza
left Tirza on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Tirza valla halduskeskus.
Uus!!: Tirza mõis ja Tirza · Näe rohkem »
Tirza kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Tirza kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Tirsen, läti keeles Tirzas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Tirza mõis ja Tirza kihelkond · Näe rohkem »
Tirza vald
Endine Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee Tirza vald (läti keeles Tirzas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas.
Uus!!: Tirza mõis ja Tirza vald · Näe rohkem »
Tirza vasallilinnus
Tirza vasallilinnus (eesti Tõrsa või Tirseni, saksa Tirsen) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Kulna (Gulbene) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Kulna (Gulbene) piirkonnas, Tirza vallas (Tirzas pagasts), Tirza asulas, Tirza (Tõrsa) jõe vasakkalda ja Tirzast Kulnasse mineva maantee vahel, endise mõisa keskuses ning Tirza luteri kirikust 500 m idaloodes.
Uus!!: Tirza mõis ja Tirza vasallilinnus · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Tirza mõis ja Valga kreis · Näe rohkem »
1781
1781.
Uus!!: Tirza mõis ja 1781 · Näe rohkem »
