Kiiremini kui brauser!
9 suhted: Jõhvi kihelkond, Kalmistu, Narva lahing (1944), Oskar Ruut, Sinimägede lahing, Teine maailmasõda, Toila, Toila vald, 1944.
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »
Kalmistu
Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Kalmistu · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Oskar Ruut
Oskar Ruut (sünninimega Oskar Rosenstock; 24. aprill 1916 Valga – 4. august 1944 Sinimäed, Eesti) oli Eesti (lipnik) ja Saksa sõjaväelane (Hauptsturmführer) ning jurist.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Oskar Ruut · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Toila
Toila on alevik Ida-Viru maakonnas, Toila valla keskus.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Toila · Näe rohkem »
Toila vald
Toila vald on vald Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja Toila vald · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Toila Saksa sõdurite kalmistu ja 1944 · Näe rohkem »
