Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Toompea

Index Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W.S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867. Toompea on Tallinna vanalinnas Toompea pangal paiknev mägi.

58 suhted: Aadel, Anton thor Helle, Antsülusjärv, Ülemiste, Eesti Entsüklopeedia, Eesti keel, Eesti kohanimeraamat, Eesti rahvaluule, Eestimaa rüütelkond, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Haldus, Härjapea jõgi, Jalam, Jääaeg, Jelgava, Kahekroonine münt (1930), Kalev (mütoloogia), Kambrium, Kõvik, Kesklinna linnaosa, Kirill Teiter, Kruus, Ladina keel, Lasnamäe lade, Läänemeri, Liivakivi, Linda, Linnus, Litoriinameri, Lubjakivi, Mandrijää, Mägi, Neem, Ordoviitsium, Paekivi, Pakerordi lade, Põhja-Eesti pank, Saksa keel, Taani, Taani hindamisraamat, Tallinn, Tallinna toomkirik, Tallinna vanalinn, Tõnismäe, Tombolo, Toompea allasum, Toompea loss, Toompea paljand, Toompea pank, ..., Toompea Suur linnus, Toompea Väike linnus, 1327, 1372, 1486, 1732, 1867, 1878. Laienda indeks (8 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Toompea ja Aadel · Näe rohkem »

Anton thor Helle

Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees.

Uus!!: Toompea ja Anton thor Helle · Näe rohkem »

Antsülusjärv

Antsülusjärve oletatavad piirid Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv umbes 9300–8000 14C-aastat tagasi Autorite kollektiiv.

Uus!!: Toompea ja Antsülusjärv · Näe rohkem »

Ülemiste

Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Uus!!: Toompea ja Ülemiste · Näe rohkem »

Eesti Entsüklopeedia

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.

Uus!!: Toompea ja Eesti Entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Toompea ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti kohanimeraamat

Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.

Uus!!: Toompea ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »

Eesti rahvaluule

Põlva kihelkonnast kogutud regilaule. Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal"). Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.

Uus!!: Toompea ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Toompea ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Toompea ja Eestlased · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Toompea ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Haldus

Haldus ehk haldamine on kõige levinumas tähenduses riigi funktsioonide teostamise vorm (siinjuures kasutatakse ka terminit avalik haldus), s.o riigiasutustuste (näiteks ministeeriumid) tegevus seaduse alusel ja nende täitmiseks.

Uus!!: Toompea ja Haldus · Näe rohkem »

Härjapea jõgi

Vana-Kaarli kalmistule viiv sild üle Härjapea jõe, taamal Vana-Kaarli kalmistu kabel Härjapea jõe kunagine säng tänapäevasel kaardil. Härjapea jõgi on endine jõgi Tallinna Kesklinnas.

Uus!!: Toompea ja Härjapea jõgi · Näe rohkem »

Jalam

Jalam on positiivse pinnavormi – näiteks mäe, künka või seljaku – nõlva alaosa ja selle ümbrus.

Uus!!: Toompea ja Jalam · Näe rohkem »

Jääaeg

Jääaeg on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste, mis tähendab tänasest tunduvalt jahedamat kliimat, millega kaasnes ulatuslik liustike pealetung.

Uus!!: Toompea ja Jääaeg · Näe rohkem »

Jelgava

Linn linnulennult Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Toompea ja Jelgava · Näe rohkem »

Kahekroonine münt (1930)

1930.

Uus!!: Toompea ja Kahekroonine münt (1930) · Näe rohkem »

Kalev (mütoloogia)

Kalev on tegelane eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg".

Uus!!: Toompea ja Kalev (mütoloogia) · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Toompea ja Kambrium · Näe rohkem »

Kõvik

Kõvik on ümbrusega võrreldes vastupidavamaist, kõvemaist kivimeist koosnev positiivne pinnavorm.

Uus!!: Toompea ja Kõvik · Näe rohkem »

Kesklinna linnaosa

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Uus!!: Toompea ja Kesklinna linnaosa · Näe rohkem »

Kirill Teiter

Kirill I oma kroonimise XX juubelipidustustel 2012. aastal. Kirill Teiter (sündinud 25. augustil 1952) on Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist.

Uus!!: Toompea ja Kirill Teiter · Näe rohkem »

Kruus

Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.

Uus!!: Toompea ja Kruus · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Toompea ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lasnamäe lade

Kostivere karstialal on Jõelähtme jõgi lõikunud Lasnamäe lademe lubjakividesse. Lasnamäe lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade. Seda hakkas esimesena eristama Karl Orviku aastal 1940. Lademe stratotüübiks loetakse Lasnamäe paljandit, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Mäekalda paljand. Lasnamäe lade lamab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Aseri lademel ja sellel lasub Uhaku lade. Lademe vanus on 462,6...463 miljonit aastat. Koos Kukruse, Uhaku ja Aseri lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Väo kihistu Rebala ja Pae kihistikud, Lõuna-Eestis ka Stirnase kihistu. Lademe paksus Eestis on 2,5–8,5 m. Paljudes kohtades on lademe paksuse määramine raskendatud, kuna lademe ülemine piir ei ole selgelt kivimiliselt eristatud. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Seby, Skärlövi ja Folkeslunda kihistute lubjakivid. Lademe avamusala on Põhja-Eesti klindi ülaosas. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal. Lade paljandub Põhja-Eesti klindil Osmussaare ja Narva vahel. Lademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi, selle keskosas ka dolomiiti ja ülemises osas kiltkivi. Lõuna-Eestis on ladet moodustav lubjakivi ülemises osas hall, alumises aga punane. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.

Uus!!: Toompea ja Lasnamäe lade · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Toompea ja Läänemeri · Näe rohkem »

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb Devoni ajastul settinud liivast. Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis. Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Uus!!: Toompea ja Liivakivi · Näe rohkem »

Linda

Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg".

Uus!!: Toompea ja Linda · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Toompea ja Linnus · Näe rohkem »

Litoriinameri

Litoriinameri oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (umbes 7500–4000 aastat tagasi).

Uus!!: Toompea ja Litoriinameri · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Toompea ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Toompea ja Mandrijää · Näe rohkem »

Mägi

Matterhorn, 4478 m (Itaalia, Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Uus!!: Toompea ja Mägi · Näe rohkem »

Neem

Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.

Uus!!: Toompea ja Neem · Näe rohkem »

Ordoviitsium

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Toompea ja Ordoviitsium · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel. Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Toompea ja Paekivi · Näe rohkem »

Pakerordi lade

Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on Ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade. Lademe paksus on kuni 17 m. Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal 1916. Lademe stratotüübiks on määratud Pakerordi paljand, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Rannamõisa pank. Lademe piire määratlevaks stratotüübiks on Vihula paljand. Pakerordi lade lamab lademeteks jagamata Kambriumi kivimeil ja sellel lasub Varangu lade. Lademe vanus on 486,2...489,8 miljonit aastat. Koos Varangu lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Iru alamladestikku. Lademes on omakorda eristatud Karepa alamlade ja Vihula alamlade. Üleilmses standardis vastab sellele Tremadoci lade. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Kallavere kihistu Suurjõe kihistik, Türisalu kihistu ja Tosna kihistu, samuti ka Rannu, Katela ja Orasoja kihistikud. Lademe avamus on Põhja-Eesti klindi allosas. Lade paljandub nt Pakri pangal, Türisalus, Kadriorus Hundikuristikul. Lademe kivimkoosseisus on kvartsliivakivi, oobolusliivakivi, aleuroliiti, Türisalu kihistus ka diktüoneemaargilliiti. Põhja-Eestis markeerib lademe alumist piiri oobolusliivakivi all lasuv perekonna Obolus jäänuseid sisaldav konglomeraat.

Uus!!: Toompea ja Pakerordi lade · Näe rohkem »

Põhja-Eesti pank

Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.

Uus!!: Toompea ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Toompea ja Saksa keel · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Toompea ja Taani · Näe rohkem »

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.

Uus!!: Toompea ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Toompea ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik 2005. aastal Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp. Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas.

Uus!!: Toompea ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Uus!!: Toompea ja Tallinna vanalinn · Näe rohkem »

Tõnismäe

Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Toompea ja Tõnismäe · Näe rohkem »

Tombolo

Shetlandi saartel on palju tomboloid. Tombolo on maasäärekujuline rannakuhjevorm, mis ühendab mandrit selle lähedal oleva saarega, harvem kaht saart omavahel.

Uus!!: Toompea ja Tombolo · Näe rohkem »

Toompea allasum

Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal.

Uus!!: Toompea ja Toompea allasum · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament.

Uus!!: Toompea ja Toompea loss · Näe rohkem »

Toompea paljand

Toompea paljand Toompea paljand on paljand Harju maakonnas Tallinna Kesklinna linnaosas Toompea läänenõlvalEesti Looduse Infosüsteemi (EELISe) järgi: (vaadatud 04.05.2013).

Uus!!: Toompea ja Toompea paljand · Näe rohkem »

Toompea pank

Toompea pank (muinaseestlaste Härjänpää) on Põhja-Eesti klindi Tallinna klindilõigus asuv pank; halduslikult Tallinnas.

Uus!!: Toompea ja Toompea pank · Näe rohkem »

Toompea Suur linnus

Toompea Suur-Ordukindlus (ladina keeles castrum magnus või castrum maius) oli Mõõgavendade ordu kindlustatud asula, mida 1220. aastatel ehitati ja arendati Toompea paelava kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hilisem I Taani aja taanlaste linnus.

Uus!!: Toompea ja Toompea Suur linnus · Näe rohkem »

Toompea Väike linnus

Toompea Väikese kindluse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007. Toompea Väikese kindluse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011 Toompea Väike-Ordukindlus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul. Toompea Väikese kindluse rajas Mõõgavendade Ordu 1229.

Uus!!: Toompea ja Toompea Väike linnus · Näe rohkem »

1327

1327.

Uus!!: Toompea ja 1327 · Näe rohkem »

1372

1372.

Uus!!: Toompea ja 1372 · Näe rohkem »

1486

1486.

Uus!!: Toompea ja 1486 · Näe rohkem »

1732

1732.

Uus!!: Toompea ja 1732 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: Toompea ja 1867 · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: Toompea ja 1878 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Dom zu Reval, Toompea kõrgendik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »