Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Aadel, Anton thor Helle, Antsülusjärv, Ülemiste, Eesti entsüklopeedia, Eesti keel, Eesti kohanimeraamat, Eesti rahvaluule, Eestimaa rüütelkond, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Haldus, Härjapea jõgi, Jalam, Jääaeg, Jelgava, Kahekroonine münt (1930), Kalev (mütoloogia), Kambrium, Kõvik, Kesklinna linnaosa, Kirill Teiter, Kruus, Ladina keel, Lasnamäe lade, Läänemeri, Liivakivi, Linda, Linnus, Litoriinameri, Lubjakivi, Mandrijää, Neem, Ordoviitsium, Paekivi, Pakerordi lade, Põhja-Eesti pank, Saksa keel, Taani, Taani hindamisraamat, Tallinna toomkirik, Tallinna vanalinn, Tõnismäe, Tombolo, Toompea (perekonnanimi), Toompea allasum, Toompea loss, Toompea paljand, Toompea pank, Toompea Suur linnus, ..., Toompea tugimüür, Toompea Väike linnus, 1327, 1372, 1486, 1732, 1867, 1878. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Toompea ja Aadel · Näe rohkem »
Anton thor Helle
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.
Uus!!: Toompea ja Anton thor Helle · Näe rohkem »
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Uus!!: Toompea ja Antsülusjärv · Näe rohkem »
Ülemiste
Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Uus!!: Toompea ja Ülemiste · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Toompea ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Toompea ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Uus!!: Toompea ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvaluule
Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Uus!!: Toompea ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Toompea ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Toompea ja Eestlased · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Toompea ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Haldus
Haldus ehk haldamine on kõige levinumas tähenduses riigi funktsioonide teostamise vorm (siinjuures kasutatakse ka terminit "avalik haldus"), s.o riigiasutustuste (näiteks ministeeriumid) tegevus seaduse alusel ja nende täitmiseks.
Uus!!: Toompea ja Haldus · Näe rohkem »
Härjapea jõgi
Vana-Kaarli kalmistule viiv sild üle Härjapea jõe, taamal Vana-Kaarli kalmistu kabel (1889) Härjapea jõe kunagine säng tänapäevasel kaardil Härjapea jõgi on endine jõgi Tallinna Kesklinnas.
Uus!!: Toompea ja Härjapea jõgi · Näe rohkem »
Jalam
Jalam on positiivse pinnavormi – näiteks mäe, künka või seljaku – nõlva alaosa ja selle ümbrus.
Uus!!: Toompea ja Jalam · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Toompea ja Jääaeg · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Toompea ja Jelgava · Näe rohkem »
Kahekroonine münt (1930)
1930.
Uus!!: Toompea ja Kahekroonine münt (1930) · Näe rohkem »
Kalev (mütoloogia)
"Kalev kotka seljas". Oskar Kallise maal Kalev on tegelane eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Toompea ja Kalev (mütoloogia) · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Toompea ja Kambrium · Näe rohkem »
Kõvik
Kõvik on ümbrusega võrreldes vastupidavamaist, kõvemaist kivimeist koosnev positiivne pinnavorm.
Uus!!: Toompea ja Kõvik · Näe rohkem »
Kesklinna linnaosa
Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.
Uus!!: Toompea ja Kesklinna linnaosa · Näe rohkem »
Kirill Teiter
Kirill I oma kroonimise XX juubelipidustustel 2012. aastal Kirill Teiter (25. august 1952 – 20. mai 2022) oli Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist.
Uus!!: Toompea ja Kirill Teiter · Näe rohkem »
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Uus!!: Toompea ja Kruus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Toompea ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lasnamäe lade
Kostivere karstialal on Jõelähtme jõgi lõikunud Lasnamäe lademe lubjakividesse. Lasnamäe lade on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Toompea ja Lasnamäe lade · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Toompea ja Läänemeri · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Toompea ja Liivakivi · Näe rohkem »
Linda
Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Toompea ja Linda · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Toompea ja Linnus · Näe rohkem »
Litoriinameri
Litoriinameri oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (umbes 7500–4000 aastat tagasi).
Uus!!: Toompea ja Litoriinameri · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Toompea ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Toompea ja Mandrijää · Näe rohkem »
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Uus!!: Toompea ja Neem · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Toompea ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Toompea ja Paekivi · Näe rohkem »
Pakerordi lade
Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Uus!!: Toompea ja Pakerordi lade · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Toompea ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Toompea ja Saksa keel · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Toompea ja Taani · Näe rohkem »
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Uus!!: Toompea ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Toompea ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Tallinna vanalinn
Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.
Uus!!: Toompea ja Tallinna vanalinn · Näe rohkem »
Tõnismäe
Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Toompea ja Tõnismäe · Näe rohkem »
Tombolo
Shetlandi saartel on palju tomboloid Tombolo on maasäärekujuline rannakuhjevorm, mis ühendab mandrit selle lähedal oleva saarega, harvem kaht saart omavahel.
Uus!!: Toompea ja Tombolo · Näe rohkem »
Toompea (perekonnanimi)
Toompea on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Toompea ja Toompea (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Toompea allasum
Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal.
Uus!!: Toompea ja Toompea allasum · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Toompea ja Toompea loss · Näe rohkem »
Toompea paljand
Toompea paljand Toompea paljand on paljand Harju maakonnas Tallinna Kesklinna linnaosas Toompea läänenõlval (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Toompea ja Toompea paljand · Näe rohkem »
Toompea pank
Toompea pank (muinaseestlaste Härjänpää) on Põhja-Eesti klindi Tallinna klindilõigus asuv pank; halduslikult Tallinnas.
Uus!!: Toompea ja Toompea pank · Näe rohkem »
Toompea Suur linnus
Toompea Suur linnus (ladina keeles castrum magnus või castrum maius) oli Mõõgavendade ordu kindlustatud asula, mida 1220. aastatel ehitati ja arendati Toompea paelava kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hiljem I Taani aja taanlaste linnus.
Uus!!: Toompea ja Toompea Suur linnus · Näe rohkem »
Toompea tugimüür
Toompea tugimüüri lõik pseudogooti teravkaarelise orvaga. Toompea tugimüür (paremal). Toompea tugimüür on Toompea panka väljastpoolt toetav müür, mis on rajatud 1860.–1930.
Uus!!: Toompea ja Toompea tugimüür · Näe rohkem »
Toompea Väike linnus
Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007 Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011 Toompea Väike linnus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.
Uus!!: Toompea ja Toompea Väike linnus · Näe rohkem »
1327
1327.
Uus!!: Toompea ja 1327 · Näe rohkem »
1372
1372.
Uus!!: Toompea ja 1372 · Näe rohkem »
1486
1486.
Uus!!: Toompea ja 1486 · Näe rohkem »
1732
1732.
Uus!!: Toompea ja 1732 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Toompea ja 1867 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Toompea ja 1878 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Dom zu Reval, Toompea kõrgendik, Toompää.
