Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Toulouse'i krahvkond

Index Toulouse'i krahvkond

Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.

70 suhted: Akvitaania, Akvitaania kuningriik, Albi (Prantsusmaa), Aragón, ‘Abd ar-Raḩmān III, Baieri, Barcelona, Baskid, Bütsants, Bordeaux, Córdoba kalifaat, Charles II Paljaspea, Feodalism, Garonne, Gregorius VII, Hispaania mark, Hugues Capet, Inkvisitsioon, Kapetingid, Karl Suur, Karlmann (Frangi kuningas), Karolingid, Kataloonia, Katarid, Katoliiklus, Krahv, Languedoc, Läänegootide kuningriik, Lüürika, Lombardia, Lothar I (Frangi keiser), Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Louis IV, Louis IX, Louis V, Louis VII, Louis VIII, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Mark (territoorium), Merovingid, Monarhia, Narbonne, Navarra, Nîmes, Oksitaania, Püreneed, Philippe III, Pippin Lühike, ..., Prantsusmaa, Provence, Rhône, Ristisõjad, Saja-aastane sõda, Saksa-Rooma riik, Septimaania, Toulouse, Toulouse'i ülikool, Toulouse'i krahv, Trubaduur, Ungarlased, Urbanus II, Verduni leping, Viikingid, Worms, 1271, 13. sajand, 778, 801. Laienda indeks (20 rohkem) »

Akvitaania

Akvitaania on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi edelaosas Biskaia lahe kaldal.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Akvitaania · Näe rohkem »

Akvitaania kuningriik

Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »

Albi (Prantsusmaa)

Albi (hääldus albi) on linn Prantsusmaal Tarni departemangus.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Albi (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Aragón

Aragón (hispaania ja aragoni keeles Aragón, katalaani keeles Aragó või) on 1. järgu haldusüksus Hispaania kirdeosas keskaegse Aragóni kuningriigi alal.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Aragón · Näe rohkem »

‘Abd ar-Raḩmān III

‘Abd ar-Raḩmān III (araabia keeles عبد الرحمن لثالث) ehk ‘Abd ar-Raḩmān ibn Muḩammad ibn ‘Abd Allāh (889 või 891 – 15. oktoober 961 Córdoba) oli Omaijaadide dünastiast kaheksas Córdoba emiir 912–929 ja esimene Córdoba kaliif 929–961.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja ‘Abd ar-Raḩmān III · Näe rohkem »

Baieri

Baieri on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Baieri · Näe rohkem »

Barcelona

Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Barcelona · Näe rohkem »

Baskid

Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Baskid · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Bütsants · Näe rohkem »

Bordeaux

Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Akvitaania-Limousin-Poitou-Charentesi piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Bordeaux · Näe rohkem »

Córdoba kalifaat

Córdoba kalifaat oli islamiriik Pürenee poolsaarel tänapäeva Hispaania ja Portugali aladel aastatel 929-1031.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Córdoba kalifaat · Näe rohkem »

Charles II Paljaspea

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl Paljaspea; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »

Feodalism

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Feodalism · Näe rohkem »

Garonne

Garonne on jõgi Edela-Prantsusmaal.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Garonne · Näe rohkem »

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst 1073–1085.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Gregorius VII · Näe rohkem »

Hispaania mark

Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Hispaania mark · Näe rohkem »

Hugues Capet

Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Hugues Capet · Näe rohkem »

Inkvisitsioon

Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Inkvisitsioon · Näe rohkem »

Kapetingid

Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Kapetingid · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karlmann (Frangi kuningas)

Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Karolingid · Näe rohkem »

Kataloonia

Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Kataloonia · Näe rohkem »

Katarid

Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Katarid · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Krahv · Näe rohkem »

Languedoc

Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Languedoc · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Lüürika

Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Lüürika · Näe rohkem »

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Lombardia · Näe rohkem »

Lothar I (Frangi keiser)

Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »

Louis II (Lääne-Frangi kuningas)

Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Louis III (Lääne-Frangi kuningas)

Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; umbes 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Louis IV

See lehekülg räägib Lääne-Frangi kuningast, samanimelise Condé printsi kohta vaata: Louis IV (Condé prints) ---- Louis IV (920 – 10. september 954) oli Lääne-Frangi kuningas 936–954.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Louis IV · Näe rohkem »

Louis IX

Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 1215 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Louis IX · Näe rohkem »

Louis V

Louis V (umbes 967 – 21. mai 987) oli Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas aastail 986–987.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Louis V · Näe rohkem »

Louis VII

Louis VII Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Louis VII · Näe rohkem »

Louis VIII

Louis VIII Louis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Louis VIII · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Merovingid

Merovingid on 5.-8.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Merovingid · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Monarhia · Näe rohkem »

Narbonne

Narbonne on linn Prantsusmaal Languedoc-Roussillon'i piirkonnas.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Narbonne · Näe rohkem »

Navarra

Navarra on Hispaania autonoomne piirkond, osa ajaloolisest Baskimaast.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Navarra · Näe rohkem »

Nîmes

Vaade kesklinnale õhust Amfiteater Nîmes (hääldus: niim) on linn Prantsusmaal, Languedoc-Roussilloni piirkonnas, Gardi departemangus.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Nîmes · Näe rohkem »

Oksitaania

Lipu versioon, mida sagedamini kasutavad oksitaani aktivistid. Oksitaania keeltekaart. Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Oksitaania · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Püreneed · Näe rohkem »

Philippe III

Kroonimine Philippe III Julge (30. aprill 1245 – 5. oktoober 1285) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1270–1285.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Philippe III · Näe rohkem »

Pippin Lühike

Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Pippin Lühike · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, külgnedes Itaaliaga.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Provence · Näe rohkem »

Rhône

Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa Rhone; valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Rhône · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Saja-aastane sõda

Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Saja-aastane sõda · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensis läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale, Theoderich II-le.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Septimaania · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse'i raekoda Toulouse on linn Prantsusmaal, Midi–Pyrénées' pealinn ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Toulouse · Näe rohkem »

Toulouse'i ülikool

Toulouse'i Ülikool (Université Fédérale Toulouse Midi-Pyrénées; lühend UFTMP) on avalik-õiguslik ülikool Prantsusmaal.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Toulouse'i ülikool · Näe rohkem »

Toulouse'i krahv

Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Trubaduur

fiidlit Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Trubaduur · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Ungarlased · Näe rohkem »

Urbanus II

Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst 1088–1099.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Urbanus II · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843. Euroopa enne Karolingide kodusõda (840-843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal. Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Verduni leping · Näe rohkem »

Viikingid

Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Viikingid · Näe rohkem »

Worms

Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja Worms · Näe rohkem »

1271

1271.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja 1271 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja 13. sajand · Näe rohkem »

778

778.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja 778 · Näe rohkem »

801

Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 796 797 798 799 800 - 801 - 802 803 804 805 806.

Uus!!: Toulouse'i krahvkond ja 801 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »