Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Alūksne, Beverini linnus, Cesvaine, Gotthard Kettler, Grobiņa, Henriku Liivimaa kroonika, Jam-Zapolski vaherahu, Johann Christoph Brotze, Kandava, Karl von Löwis of Menar, Katariina I, Kuldīga, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Riia peapiiskopkond, Smiltene, Smiltene piiskopilinnus, Talibald, Tālava, Trikāta, Trikāta (ajalooline piirkond), Trikāta mõis, Trikāta vald, Venno, Ventspils, Vilnius, Volmari ordulinnus, Wilhelm Modenast, Zygmunt II August, 1207, 1208, 1224, 1225, 1281, 1284, 13. sajand, 1342, 1429, 1472, 1501, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1577, 1582, 16. sajand, 1600, 1607, ..., 1622, 1641, 1688, 1725, 18. sajand, 1830, 1889. Laienda indeks (7 rohkem) »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Alūksne · Näe rohkem »
Beverini linnus
Beverini linnus oli üks 13.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Beverini linnus · Näe rohkem »
Cesvaine
Cesvaine (saksa Seßwegen) on linn Lätis Madona piirkonnas.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Cesvaine · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Grobiņa · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Kandava
Kandava (liivi keeles Kāndav) on linn Lätis Kurzemes Tukumsi piirkonnas Abava jõe ääres.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Kandava · Näe rohkem »
Karl von Löwis of Menar
Löwis of Menari aadlivapp Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Karl von Löwis of Menar · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Katariina I · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Kuldīga · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Smiltene · Näe rohkem »
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Talibald · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Tālava · Näe rohkem »
Trikāta
Trikāta on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas Abulsi jõe kaldal, Trikāta valla ja kihelkonna keskus.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Trikāta · Näe rohkem »
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Trikāta mõis
Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Trikāta mõis · Näe rohkem »
Trikāta vald
Trikāta vald (läti keeles Trikātas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Trikāta vald · Näe rohkem »
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Venno · Näe rohkem »
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Ventspils · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Vilnius · Näe rohkem »
Volmari ordulinnus
Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1207
1207.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1207 · Näe rohkem »
1208
1208.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1208 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »
1225
1225.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1225 · Näe rohkem »
1281
1281.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1281 · Näe rohkem »
1284
1284.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1284 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 13. sajand · Näe rohkem »
1342
1342.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1342 · Näe rohkem »
1429
1429.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1429 · Näe rohkem »
1472
1472.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1472 · Näe rohkem »
1501
1501.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1501 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 16. sajand · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1600 · Näe rohkem »
1607
1607.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1607 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1641 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1688 · Näe rohkem »
1725
1725.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1725 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 18. sajand · Näe rohkem »
1830
1830.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1830 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Trikāta ordulinnus ja 1889 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Trikata linnus, Trikata ordulinnus.
