Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Bindali vald, Brandenburg, Budism, Danelaw, Džäss, Demokraatia, Fredriksten, Harald Hallmantel, Harald Sinihammas, Islam, Jarl, Karl X Gustav, Karl XII, Karoliinid (sõdurid), Karoliinide surmamarss, Kopenhaageni rahu, Kristlus, Lõpukadu, Møre og Romsdali maakond, Nord-Trøndelagi maakond, Norra, Norra ajaloolised piirkonnad, Norra kuningas, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Parlament, Põhjasõda, Poola, Puskar, Rokkmuusika, Romsdal, Rootsi, Rootsi aeg, Roskilde rahu, Sør-Trøndelagi maakond, Svend Harkhabe, Svolderi merelahing, Taani kuningas, Taani-Norra, Täishäälik, Tüvi (keeleteadus), Ting, Trondheim, Trondheimi fjord, Vanainglise keel, Vanapõhja keel, Vasall, 1000, 1012, 1015, ..., 1030, 1658, 1660, 1718, 1804, 19. sajand, 1954, 2010, 995. Laienda indeks (9 rohkem) »
Bindali vald
Bindali vald on vald Norras Nordlandi maakonna edelaosas.
Uus!!: Trøndelag ja Bindali vald · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Trøndelag ja Brandenburg · Näe rohkem »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Trøndelag ja Budism · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: Trøndelag ja Danelaw · Näe rohkem »
Džäss
Džäss (inglise keeles jazz) ehk džässmuusika, tsitaatsõnana jazz, argikeeles ka jats, on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel.
Uus!!: Trøndelag ja Džäss · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Trøndelag ja Demokraatia · Näe rohkem »
Fredriksten
Fredriksten on kindlus Norras Haldenis (varem kandis linn Fredrikshaldi nime).
Uus!!: Trøndelag ja Fredriksten · Näe rohkem »
Harald Hallmantel
Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.
Uus!!: Trøndelag ja Harald Hallmantel · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Trøndelag ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Trøndelag ja Islam · Näe rohkem »
Jarl
Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.
Uus!!: Trøndelag ja Jarl · Näe rohkem »
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Uus!!: Trøndelag ja Karl X Gustav · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Trøndelag ja Karl XII · Näe rohkem »
Karoliinid (sõdurid)
Karoliinid (rootsi keeles karoliner) olid Rootsi kuningate Karl XI ja Karl XII sõdurid, kes oma tähelepanuväärse taktika poolest erinesid teiste selleaegsete Lääne-Euroopa riikide sõduritest.
Uus!!: Trøndelag ja Karoliinid (sõdurid) · Näe rohkem »
Karoliinide surmamarss
vana kalendri järgi. Karoliinide surmamarss (rootsi keeles karolinernas dödsmarsch) ehk Øyfjelleti katastroof tähistab Rootsi sõjaväe (karoliinide) katastroofiliste tagajärgedega taganemist Trøndelagis üle Tydali mäeaheliku (aastate 1718 ja 1719 vahetumisel).
Uus!!: Trøndelag ja Karoliinide surmamarss · Näe rohkem »
Kopenhaageni rahu
Kollane: Rootsi, Taani-Norra: punane. Rootsi pidi loovutama Trøndelagi ja Bornholmi (roheline). Kopenhaageni rahu (taani keeles Freden i København) oli 6. juunil 1660 (ukj) Taani ja Rootsi vahel Kopenhaagenis sõlmitud rahuleping.
Uus!!: Trøndelag ja Kopenhaageni rahu · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Trøndelag ja Kristlus · Näe rohkem »
Lõpukadu
Lõpukadu ehk apokoop on keele ajaloos toimunud hääliku või häälikute kadumine sõna lõpust.
Uus!!: Trøndelag ja Lõpukadu · Näe rohkem »
Møre og Romsdali maakond
Møre og Romsdali maakond on Lääne-Norra kõige põhjapoolseim maakond.
Uus!!: Trøndelag ja Møre og Romsdali maakond · Näe rohkem »
Nord-Trøndelagi maakond
Nord-Trøndelagi maakond oli 1.
Uus!!: Trøndelag ja Nord-Trøndelagi maakond · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Trøndelag ja Norra · Näe rohkem »
Norra ajaloolised piirkonnad
Norra jaotatakse viieks ajalooliseks piirkonnaks (landsdeler), mis hõlmavad maakondi järgmiselt (sulgudes endised maakonnad).
Uus!!: Trøndelag ja Norra ajaloolised piirkonnad · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Trøndelag ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Uus!!: Trøndelag ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Uus!!: Trøndelag ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Uus!!: Trøndelag ja Parlament · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Trøndelag ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Trøndelag ja Poola · Näe rohkem »
Puskar
Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholi käärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.
Uus!!: Trøndelag ja Puskar · Näe rohkem »
Rokkmuusika
Rokkmuusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles meloodilist vokaali saadavad enamasti kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr.
Uus!!: Trøndelag ja Rokkmuusika · Näe rohkem »
Romsdal
Romsdal tähistatud punasega Romsdal on org ja ajalooline piirkond Norra maakonnas Møre og Romsdal.
Uus!!: Trøndelag ja Romsdal · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Trøndelag ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Trøndelag ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Roskilde rahu
Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.
Uus!!: Trøndelag ja Roskilde rahu · Näe rohkem »
Sør-Trøndelagi maakond
Kjeungskjæri majakas Sør-Trøndelagis, Ørlandeti lähistel 2016. aastal Sør-Trøndelagi maakond oli 1.
Uus!!: Trøndelag ja Sør-Trøndelagi maakond · Näe rohkem »
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Uus!!: Trøndelag ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Uus!!: Trøndelag ja Svolderi merelahing · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Trøndelag ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Uus!!: Trøndelag ja Taani-Norra · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Trøndelag ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Trøndelag ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Ting
Västmanlandis, viikingiaegne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad kivilaevad ja ruunikivi Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Uus!!: Trøndelag ja Ting · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Trøndelag ja Trondheim · Näe rohkem »
Trondheimi fjord
thumb Trondheimi fjord (Trondheimsfjorden) on fjord Skandinaavia poolsaare loodekaldal.
Uus!!: Trøndelag ja Trondheimi fjord · Näe rohkem »
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Uus!!: Trøndelag ja Vanainglise keel · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Trøndelag ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Trøndelag ja Vasall · Näe rohkem »
1000
1000.
Uus!!: Trøndelag ja 1000 · Näe rohkem »
1012
1012.
Uus!!: Trøndelag ja 1012 · Näe rohkem »
1015
1015.
Uus!!: Trøndelag ja 1015 · Näe rohkem »
1030
1030.
Uus!!: Trøndelag ja 1030 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Trøndelag ja 1658 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Trøndelag ja 1660 · Näe rohkem »
1718
1718.
Uus!!: Trøndelag ja 1718 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Trøndelag ja 1804 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Trøndelag ja 19. sajand · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Trøndelag ja 1954 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Trøndelag ja 2010 · Näe rohkem »
995
995.
Uus!!: Trøndelag ja 995 · Näe rohkem »
