Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tsüaan

Index Tsüaan

Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

52 suhted: Aatom, Atsetüleen, CAS-i registreerimisnumber, Dietüüleeter, Elektrilahendus, Etanool, Gaas, Halley komeet, Halogeenid, Hapnik, Kaaliumhüdroksiid, Kaaliumtsüaniid, Katalüsaator, Keemiline aine, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Kloor, Kolmikside, Kovalentne side, Kriitiline punkt, Lämmastik, Leelis, Maa, Mitokonder, Molaarmass, Molekul, Nitrotselluloosid, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Oksendamine, Orgaaniline süntees, Pürolüüs, Peavalu, Ränidioksiid, Süsinik, Silm, Sinihape, Soolad, Spektroskoopia, Sulamistemperatuur, Surm, Tihedus, Toatemperatuur, Tsüaansinine, Vask, Vasksulfaat, Väetis, 19. mai, ..., 19. sajand, 1910. Laienda indeks (2 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Tsüaan ja Aatom · Näe rohkem »

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Uus!!: Tsüaan ja Atsetüleen · Näe rohkem »

CAS-i registreerimisnumber

CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on omistatud Chemical Abstracts Service poolt.

Uus!!: Tsüaan ja CAS-i registreerimisnumber · Näe rohkem »

Dietüüleeter

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.

Uus!!: Tsüaan ja Dietüüleeter · Näe rohkem »

Elektrilahendus

Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.

Uus!!: Tsüaan ja Elektrilahendus · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Tsüaan ja Etanool · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Tsüaan ja Gaas · Näe rohkem »

Halley komeet

Halley komeet on tuntuim lühikese perioodiga komeet.

Uus!!: Tsüaan ja Halley komeet · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Tsüaan ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Tsüaan ja Hapnik · Näe rohkem »

Kaaliumhüdroksiid

Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine.

Uus!!: Tsüaan ja Kaaliumhüdroksiid · Näe rohkem »

Kaaliumtsüaniid

Kaaliumtsüaniid (keemilise valemiga KCN; kõnekeeles ka tsüaankaalium) on värvuseta, vees väga hästi lahustuv (41,7%, 25 °C) kristalne aine.

Uus!!: Tsüaan ja Kaaliumtsüaniid · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Tsüaan ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Tsüaan ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Tsüaan ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Tsüaan ja Keemiline süntees · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Tsüaan ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Tsüaan ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Tsüaan ja Kloor · Näe rohkem »

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.

Uus!!: Tsüaan ja Kolmikside · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Tsüaan ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kriitiline punkt

Kriitiline punkt on füüsikalises keemias, termodünaamikas ja tahkiseteoorias aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab olemast faaside erinevus.

Uus!!: Tsüaan ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Tsüaan ja Lämmastik · Näe rohkem »

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Uus!!: Tsüaan ja Leelis · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Tsüaan ja Maa · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Tsüaan ja Mitokonder · Näe rohkem »

Molaarmass

Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aineosakeste mass grammides.

Uus!!: Tsüaan ja Molaarmass · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Tsüaan ja Molekul · Näe rohkem »

Nitrotselluloosid

Trinitrotselluloos. Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega. Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.

Uus!!: Tsüaan ja Nitrotselluloosid · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Tsüaan ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Tsüaan ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksendamine

Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.

Uus!!: Tsüaan ja Oksendamine · Näe rohkem »

Orgaaniline süntees

Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Tsüaan ja Orgaaniline süntees · Näe rohkem »

Pürolüüs

Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).

Uus!!: Tsüaan ja Pürolüüs · Näe rohkem »

Peavalu

Peavalu on valu peapiirkonnas.

Uus!!: Tsüaan ja Peavalu · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Tsüaan ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Tsüaan ja Süsinik · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Tsüaan ja Silm · Näe rohkem »

Sinihape

Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.

Uus!!: Tsüaan ja Sinihape · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Tsüaan ja Soolad · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Tsüaan ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Tsüaan ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Uus!!: Tsüaan ja Surm · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Tsüaan ja Tihedus · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Uus!!: Tsüaan ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Tsüaansinine

Tsüaansinine ehk tsüaan on rohekassinine värvus, mis on üks kolmest põhivärvusest subtraktiivses CMYK värvisüsteemis.

Uus!!: Tsüaan ja Tsüaansinine · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Tsüaan ja Vask · Näe rohkem »

Vasksulfaat

Vask(II)sulfaat on helerohelise või hallikasvalge värvusega tahke sool, mille molekul koosneb vase (Cu+) katioonist ja sulfaadi (SO4-) anioonist.

Uus!!: Tsüaan ja Vasksulfaat · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte. Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu.

Uus!!: Tsüaan ja Väetis · Näe rohkem »

19. mai

19.

Uus!!: Tsüaan ja 19. mai · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Tsüaan ja 19. sajand · Näe rohkem »

1910

1910.

Uus!!: Tsüaan ja 1910 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Etaandinitriil.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »