Tsink (muusikainstrument)

Kolm erinevat tsinki Tsink (saksa keeles Zink, itaalia keeles cornetto, inglise keeles cornett) on puhkpill, mis oli tavaline keskaja, renessansi ja baroki muusikas, eriti aastatel 1500–1650.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 10 suhted: Elevandiluu, Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus, Inglise keel, Itaalia keel, Kornet, Puhkpillid, Puit, Saksa keel, Trompet, Vaskpuhkpillid.

2. Ajaloolised pillid

Elevandiluu

Näide elevandiluu kasutamisest kunstis. Diptühhon stseenidega neitsi Maarja elust. XIV sajand. Louvre'i muuseum Pariisis Elevandiluu ehk vandel on elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, mida kasutatakse vääris- või kultusesemete, ehete või nipsasjakeste tootmiseks.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Elevandiluu

Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus

Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus on saksa etnomusikoloogide Erich Moritz von Hornbosteli ja Curt Sachsi loodud muusikainstrumentide liigitamise süsteem, mille kohaselt muusikainstrumendid on liigitatud heli tekitamise viisi järgi.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Inglise keel

Itaalia keel

Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Itaalia keel

Kornet

Postisarv Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Kornet

Puhkpillid

Erke Puhkpillid ehk aerofonid on laiemas tähenduses muusikainstrumendid, mille heli tekib õhusamba võnkumisel.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Puhkpillid

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Puit

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Saksa keel

Trompet

Saksa trompet Trompet on kõrgeima registriga vaskpuhkpill.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Trompet

Vaskpuhkpillid

pisi Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimise toimel.

Vaata Tsink (muusikainstrument) ja Vaskpuhkpillid

Vaata ka

Ajaloolised pillid

• Fiidel
• Gittern
• Kamm
• Kanuun
• Kinnor
• Klavessiin
• Klavikord
• Lüüra
• Naqara
• Okariin
• Organistrum
• Paaniflööt
• Parmupill
• Plokkflööt
• Positiivorel
• Rataslüüra
• Ravanahatha
• Rebekk
• Serpent
• Spinett
• Surnaa
• Taldrikud
• Triangel
• Tsink (muusikainstrument)
• Uud
• Vilepill

Tuntud ka kui Kornett, Tsink (muusika).

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika