Kiiremini kui brauser!
95 suhted: Adenosiintrifosfaat, Adrenaliin, Adrenokortikotroopne hormoon, Aju, Ajutüvi, Allergeen, Aminohapped, Anaeroobne glükolüüs, Antiikaeg, Arteriool, Auskultatsioon, Bakterieemia, Beetablokaatorid, Diagnoos, Dopamiin, Elektrokardiogramm, Elektrolüüt, Endokriinsüsteem, Energia, Ensüüm, Eristusdiagnoos, Fosfor, Glükoos, Haigus, Hapnik, Hüpoksia, Hüpotalamus, Hüpotüreoos, Hemoglobiin, Higistamine, Hormoonid, Infarkt, Isheemia, Kaalium, Kapillaar, Kapillaar (anatoomia), Kapillaarpäsmake, Kägiveen, Ketoatsidoos, Kolloid, Kolloidsüsteem, Kopsualveool, Kude, Liiter, Lipiidid, Luukude, Luumurd, Müokardi infarkt, Mürgistus, Mürk, ..., Meditsiinisõnastik, Metabolism, Molekul, Mool, NAD, Närvikude, Närvisüsteem, Neerupealis, Noradrenaliin, Oksendamine, Organism, Põletik, Peaaju, Piimhape, Prantsuse keel, Prognoos (meditsiin), Protsess, Rakk, Rasvkude, Rästikuhammustus, Röntgen, Süda, Südame rütmihäired, Südamehaigused, Südamepuudulikkus, Sündroom, Süsihappegaas, Seljaaju, Sepsis, Sisenõrenäärmed, Stetoskoop, Surm, Tartu Ülikooli Kliinikum, Täiskasvanu, Trauma, Tsitraaditsükkel, Ultraheli, Valgud, Valu, Vere hüübimine, Vererõhk, Vereringe, Veresoon, Veri, Vesinikeksponent. Laienda indeks (45 rohkem) »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Šokk ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Adrenaliin
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.
Uus!!: Šokk ja Adrenaliin · Näe rohkem »
Adrenokortikotroopne hormoon
Adrenokortikotroopne hormoon (ka ACTH, adrenokortikotropiin ja kortikotropiin) on ajuripatsi eessagaras sünteesitav peptiidhormoon.
Uus!!: Šokk ja Adrenokortikotroopne hormoon · Näe rohkem »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Šokk ja Aju · Näe rohkem »
Ajutüvi
Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.
Uus!!: Šokk ja Ajutüvi · Näe rohkem »
Allergeen
Allergeen on allergiat tekitav aine.
Uus!!: Šokk ja Allergeen · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Šokk ja Aminohapped · Näe rohkem »
Anaeroobne glükolüüs
Anaeroobne glükolüüs on anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat.
Uus!!: Šokk ja Anaeroobne glükolüüs · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Šokk ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Uus!!: Šokk ja Arteriool · Näe rohkem »
Auskultatsioon
Auskultatsioon (ladina auscultare 'kuulama') ehk kuulatlusuuring on patsiendi uurimise meetod, mis seisneb patsiendi eri kehapiirkondadest kostvate helide kuulamises – kuulatlemises.
Uus!!: Šokk ja Auskultatsioon · Näe rohkem »
Bakterieemia
Bakterieemia ehk bakterveresus (ka baktereemia) on elujõuliste bakterite esinemine veres.
Uus!!: Šokk ja Bakterieemia · Näe rohkem »
Beetablokaatorid
Beetablokaatorid ehk β-blokaatorid ehk beetablokkerid ehk beetaretseptoriblokaatorid ehk beetaretseptori blokaatorid on rühm sarnase toimega ravimeid, mis seovad end organismis beetaretseptoritega, blokeerivad need ja nõnda pärsivad konkureeriva blokaadi alusel adrenaliini ja noradrenaliini toimet.
Uus!!: Šokk ja Beetablokaatorid · Näe rohkem »
Diagnoos
Diagnoos meditsiinis on arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta.
Uus!!: Šokk ja Diagnoos · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Šokk ja Dopamiin · Näe rohkem »
Elektrokardiogramm
Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis.
Uus!!: Šokk ja Elektrokardiogramm · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Šokk ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Uus!!: Šokk ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Šokk ja Energia · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Šokk ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eristusdiagnoos
Eristusdiagnoos ehk diferentsiaaldiagnoos (ingl differential diagnosis) on meditsiiniteaduses kasutatav haiguslike seisundite, klassifikaatorite ja laboratoorsete analüüside täpsustamise ja tõlgendamise protsess.
Uus!!: Šokk ja Eristusdiagnoos · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Šokk ja Fosfor · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Šokk ja Glükoos · Näe rohkem »
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Uus!!: Šokk ja Haigus · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Šokk ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüpoksia
Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.
Uus!!: Šokk ja Hüpoksia · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Šokk ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Hüpotüreoos
Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on kilpnäärme haigusseisund, mille endokrinoloogiliseks tunnuseks on nimetatud näärme vaegtalitlust.
Uus!!: Šokk ja Hüpotüreoos · Näe rohkem »
Hemoglobiin
Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Uus!!: Šokk ja Hemoglobiin · Näe rohkem »
Higistamine
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.
Uus!!: Šokk ja Higistamine · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Šokk ja Hormoonid · Näe rohkem »
Infarkt
Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis on tingitud piisava verevoolu lakkamisest antud anatamoomilisse piirkonda.
Uus!!: Šokk ja Infarkt · Näe rohkem »
Isheemia
Isheemias varbad Isheemia on kehaosa vere juurdevoolu vähenemine, mis on tekkinud veresoonte ahenemise või blokeerumise tagajärjel.
Uus!!: Šokk ja Isheemia · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Šokk ja Kaalium · Näe rohkem »
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Uus!!: Šokk ja Kapillaar · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Šokk ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Kapillaarpäsmake
pisi Kapillaarpäsmake ehk veresoontepäsmake ehk neerupäsmake ehk glomerulus ehk glomeerul (ladina glomerulus renalis, ains glomerulus, mitm glomeruli) on paljude selgroogsete loomade neerudes paiknevate nefronite neerukehakeste põhiosa.
Uus!!: Šokk ja Kapillaarpäsmake · Näe rohkem »
Kägiveen
Kägiveenid (vena jugularis) on veresooned, mis juhivad venoosset verd peast südamesse ülemise õõnesveeni kaudu.
Uus!!: Šokk ja Kägiveen · Näe rohkem »
Ketoatsidoos
Ketoatsidoos on ainevahetushäire, mida iseloomustab ketokehade suurenenud sisaldus veres ja metaboolne atsidoos.
Uus!!: Šokk ja Ketoatsidoos · Näe rohkem »
Kolloid
Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine.
Uus!!: Šokk ja Kolloid · Näe rohkem »
Kolloidsüsteem
Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka.
Uus!!: Šokk ja Kolloidsüsteem · Näe rohkem »
Kopsualveool
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.
Uus!!: Šokk ja Kopsualveool · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Šokk ja Kude · Näe rohkem »
Liiter
Ühe liitri suurust iseloomustav joonis Liiter (lühend l, rahvusvahelises kasutuses ka L) on meetermõõdustiku ruumalaühik, mis ei ole ametlik SI-ühik, kuid on selles süsteemis mainitud ja mõeldud kasutamiseks koos süsteemi ühikutega.
Uus!!: Šokk ja Liiter · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Šokk ja Lipiidid · Näe rohkem »
Luukude
Luukude (lad. k. textus osseus) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.
Uus!!: Šokk ja Luukude · Näe rohkem »
Luumurd
Käeluude murd röntgenipildil Luumurd ehk fraktuur (ladina keeles fractura) on vigastus, mille korral luu murdub või on murdunud.
Uus!!: Šokk ja Luumurd · Näe rohkem »
Müokardi infarkt
Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu.
Uus!!: Šokk ja Müokardi infarkt · Näe rohkem »
Mürgistus
Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.
Uus!!: Šokk ja Mürgistus · Näe rohkem »
Mürk
Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.
Uus!!: Šokk ja Mürk · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Šokk ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Šokk ja Metabolism · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Šokk ja Molekul · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Šokk ja Mool · Näe rohkem »
NAD
NAD⁺ (oksüdeeritud vorm) ja NADH (redutseeritud vorm) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ehk NAD on kõigis elusates rakkudes levinud koensüüm.
Uus!!: Šokk ja NAD · Näe rohkem »
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Uus!!: Šokk ja Närvikude · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Šokk ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Uus!!: Šokk ja Neerupealis · Näe rohkem »
Noradrenaliin
Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Uus!!: Šokk ja Noradrenaliin · Näe rohkem »
Oksendamine
Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.
Uus!!: Šokk ja Oksendamine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Šokk ja Organism · Näe rohkem »
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Uus!!: Šokk ja Põletik · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Šokk ja Peaaju · Näe rohkem »
Piimhape
L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.
Uus!!: Šokk ja Piimhape · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Šokk ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prognoos (meditsiin)
Prognoos (kreeka keeles πρόγνωσις prognōsis 'etteteadmine, ettenägemine') on meditsiinis haiguse kulu ja haige seisundi muutumise ennustus.
Uus!!: Šokk ja Prognoos (meditsiin) · Näe rohkem »
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Uus!!: Šokk ja Protsess · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Šokk ja Rakk · Näe rohkem »
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Uus!!: Šokk ja Rasvkude · Näe rohkem »
Rästikuhammustus
Rästikuhammustuseks nimetatakse rästiklaste hammustuse tagajärjel inimesel või loomadel tekkinud vigastust (hammustus – kas ühe või ka kahe ehk mitmekordse hambajälje näol või muljumine).
Uus!!: Šokk ja Rästikuhammustus · Näe rohkem »
Röntgen
Röntgen (tähis R) on gammakiirguse ja röntgenikiirguse ioondoosi mittesüsteemne mõõtühik.
Uus!!: Šokk ja Röntgen · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Šokk ja Süda · Näe rohkem »
Südame rütmihäired
Südame rütmihäireteks nimetatakse haiguste rühma, mille ühiseks jooneks on südame elektrilise aktiivsuse kõrvalekalle normist.
Uus!!: Šokk ja Südame rütmihäired · Näe rohkem »
Südamehaigused
Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.
Uus!!: Šokk ja Südamehaigused · Näe rohkem »
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Uus!!: Šokk ja Südamepuudulikkus · Näe rohkem »
Sündroom
Sündroomiks (ladina keeles syndrome) nimetatakse haigustunnuste kogumit või mitme haigustunnuse tüüpilist koosesinemist.
Uus!!: Šokk ja Sündroom · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Šokk ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Šokk ja Seljaaju · Näe rohkem »
Sepsis
Sepsis (/sɛpsɨs /; kreeka: σῆψις "mädanemine, kõdunemine") ehk veremürgistus on potentsiaalselt eluohtlik kogu keha põletik (süsteemne põletikulise reaktsiooni sündroom – systemic inflammatory response syndrome ehk SIRS), mida põhjustab raske infektsioon.
Uus!!: Šokk ja Sepsis · Näe rohkem »
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Uus!!: Šokk ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »
Stetoskoop
Stetoskoop on meditsiinis akustiline seade, mis võimaldab inimese või loomade kehasiseseid hääli kuulata.
Uus!!: Šokk ja Stetoskoop · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Šokk ja Surm · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kliinikum
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.
Uus!!: Šokk ja Tartu Ülikooli Kliinikum · Näe rohkem »
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Uus!!: Šokk ja Täiskasvanu · Näe rohkem »
Trauma
Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus.
Uus!!: Šokk ja Trauma · Näe rohkem »
Tsitraaditsükkel
Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Uus!!: Šokk ja Tsitraaditsükkel · Näe rohkem »
Ultraheli
Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.
Uus!!: Šokk ja Ultraheli · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Šokk ja Valgud · Näe rohkem »
Valu
Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.
Uus!!: Šokk ja Valu · Näe rohkem »
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Uus!!: Šokk ja Vere hüübimine · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Šokk ja Vererõhk · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Šokk ja Vereringe · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Šokk ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Šokk ja Veri · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Šokk ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Distributiivne šokk, Endokriinne šokk, Hüpovoleemiline šokk, Kardiogeenne šokk, Neurogeenne šokk, Obstruktiivne šokk, Tsirkulatoorne kollaps.
