Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tsüanogeensed glükosiidid

Index Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.

45 suhted: Aminohapped, Aprikoos, Bakterid, Fenüülalaniin, Harilik aeduba, Harilik jugapuu, Harilik kikerhernes, Harilik lina, Harilik papaia, Harilik sorgo, Herbivoor, Inimene, Kaer, Kanada leeder, Kannatuslillelised, Kõrrelised, Kirss, Korvõielised, Lämmastik, Lehm, Leutsiin, Liblikõielised, Linalised, Mais, Must leeder, Nektariin, Piimalillelised, Ploom, Roosõielised, Roosilõhnaline kuldjuur, Rukis, Seened, Sinihape, Sugukond (bioloogia), Taimed, Taimerakk, Türosiin, Urmas Kokassaar, Vakuool, Valge ristik, Valiin, Väetis, Võhalised, Vesi, Virsik.

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Aminohapped · Näe rohkem »

Aprikoos

Aprikoosid on aprikoosipuu viljad Terve ja läbilõigatud aprikoos Aprikoos on aprikoosipuu vili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Aprikoos · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Bakterid · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »

Harilik aeduba

Harilik aeduba ehk türgi uba on liblikõieliste sugukonna aedoa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Harilik aeduba · Näe rohkem »

Harilik jugapuu

Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »

Harilik kikerhernes

Kikerherned Harilik kikerhernes ehk nuut ehk põishernes (Cicer arietinum) on Lähis-Idast pärit, liblikõieliste sugukonda kuuluv kaunvili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Harilik kikerhernes · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harilik papaia

Harilik papaia (Carica papaya) on papaialiste sugukonda (Caricaceae) kuuluv rohttaim.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Harilik papaia · Näe rohkem »

Harilik sorgo

Harilik sorgo (Sorghum bicolor) on liik kõrreliste sugukonnast sorgo perekonnast.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Harilik sorgo · Näe rohkem »

Herbivoor

Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Herbivoor · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Inimene · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Kaer · Näe rohkem »

Kanada leeder

Kanada leeder (Sambucus nigra subsp. canadensis) on muskuslilleliste sugukonda kuuluva musta leedri alamliik.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Kanada leeder · Näe rohkem »

Kannatuslillelised

Kannatuslillelised (Passifloraceae) on õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Kannatuslillelised · Näe rohkem »

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Kõrrelised · Näe rohkem »

Kirss

Kirsid Kirss on kirsipuu alamperekonda kuuluva viljapuu vili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Kirss · Näe rohkem »

Korvõielised

Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Korvõielised · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lehm

Lehm Väiketaluniku lehmakari Lõuna-Soomes Lehm Eesti Maaülikooli laudas. Lehm on vähemalt korra poeginud emane koduveis.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Lehm · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Leutsiin · Näe rohkem »

Liblikõielised

Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Liblikõielised · Näe rohkem »

Linalised

Linalised (Linaceae) on taimede sugukond. Linaliste sugukonda kuulub kaks alamsugukonda.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Linalised · Näe rohkem »

Mais

''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Mais · Näe rohkem »

Must leeder

Must leeder (Sambucus nigra) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv 4–10 meetri kõrgune põõsas.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Must leeder · Näe rohkem »

Nektariin

Nektariinid puul Terve ja lahtilõigatud nektariin Nektariin on nektariinipuu (Prunus persica var. nucipersica) vili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Nektariin · Näe rohkem »

Piimalillelised

Piimalillelised (Euphorbiaceae) on õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Piimalillelised · Näe rohkem »

Ploom

Anne Vallayer-Coster, "Ploomikorv" (1769) Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Ploom · Näe rohkem »

Roosõielised

Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Roosõielised · Näe rohkem »

Roosilõhnaline kuldjuur

Roosilõhnaline kuldjuur Roosilõhnaline kuldjuur Roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea) on paksuleheliste sugukonda kuldjuure perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Roosilõhnaline kuldjuur · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Rukis · Näe rohkem »

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Seened · Näe rohkem »

Sinihape

Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Sinihape · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Taimed · Näe rohkem »

Taimerakk

Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Taimerakk · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Türosiin · Näe rohkem »

Urmas Kokassaar

Urmas Kokassaar (5. jaanuar 1963 – 5. jaanuar 2013) oli eesti bioloog.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Urmas Kokassaar · Näe rohkem »

Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Vakuool · Näe rohkem »

Valge ristik

Valge ristik (Trifolium repens) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Valge ristik · Näe rohkem »

Valiin

Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Valiin · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Väetis · Näe rohkem »

Võhalised

Võhalised (Araceae) on sugukond üheiduleheliste klassist konnarohulaadsete seltsist.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Võhalised · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Vesi · Näe rohkem »

Virsik

Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili.

Uus!!: Tsüanogeensed glükosiidid ja Virsik · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tsüanogeensed glükosiidid taimedes.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »