Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Tsükliinisõltuvad kinaasid

Index Tsükliinisõltuvad kinaasid

Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.

50 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aktiivtsenter, Aminohapped, Arginiin, DNA replikatsioon, Embrüo, Eukarüoodid, Fenotüüp, Fosfaadid, Fosforüülumine, Hüdrofoobsus, Heeliks, Hiir, Imetajad, Infertiilsus, Inhibiitor, Inhibitsioon, Inimene, Interaktsioon, Jagunemine, Katalüüs, Katioon, Keemiline afiinsus, Keemiline reaktsioon, Konformatsioon, Kude, Lüsiin, Leutsiin, Loomarakk, Mitoos, Närvikude, Pagaripärm, Proliin, Proteiinkinaasid, Rakk, Rakutsükkel, Regulatsioon, Sünd, Selgroogsed, Seriin, Substraat (biokeemia), Suhkurtõbi, Tagasiside, Türosiin, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Treoniin, Tsükliinid, Ubikvitiin, Valgud.

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Aktiivtsenter

Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Aminohapped · Näe rohkem »

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Arginiin · Näe rohkem »

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Embrüo · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Fenotüüp

Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Fenotüüp · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Fosforüülumine

Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Fosforüülumine · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Heeliks

Vasakpidise heeliksi kujuline köitraag taimel Heeliks (kreeka keeles helix spiraal, keerd) on kruvijoonekujuline struktuur, näiteks bioloogias ja kunstis.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Heeliks · Näe rohkem »

Hiir

Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Hiir · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Imetajad · Näe rohkem »

Infertiilsus

Infertiilsuse all mõistetakse meditsiinis laiemas mõttes mehe sigimisvõimetust (impotentia generandi) või naise võimetust rasestuda (impotentia concipiendi) või võimetust rasedust lõpuni kanda (impotentia generandi), kitsamas mõttes ainult viimast.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Infertiilsus · Näe rohkem »

Inhibiitor

Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Inhibiitor · Näe rohkem »

Inhibitsioon

Inhibitsioon ehk pärssimine ehk inhibeerimine on mingi protsessi vm aeglustamine, peatamine.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Inhibitsioon · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Inimene · Näe rohkem »

Interaktsioon

Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Interaktsioon · Näe rohkem »

Jagunemine

Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Jagunemine · Näe rohkem »

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Katalüüs · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Katioon · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Konformatsioon

Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Konformatsioon · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Kude · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Lüsiin · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Leutsiin · Näe rohkem »

Loomarakk

Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Loomarakk · Näe rohkem »

Mitoos

Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Mitoos · Näe rohkem »

Närvikude

Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Närvikude · Näe rohkem »

Pagaripärm

Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Pagaripärm · Näe rohkem »

Proliin

zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Proliin · Näe rohkem »

Proteiinkinaasid

Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutsükkel

Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Rakutsükkel · Näe rohkem »

Regulatsioon

Regulatsioon ehk reguleerimine on millegi korraldamine, kordaseadmine, korrastamine, täpsustamine.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Regulatsioon · Näe rohkem »

Sünd

Vesikirp sünnitamas Lehm sünnitamas Sünni ehk sünnijuhu all mõistetakse organismi järeltulija ilmaletulekut ehk prenataalse arengu üleminekut postnataalseks.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Sünd · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Seriin · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »

Suhkurtõbi

Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet ehk diabeet (kõnekeeles suhkruhaigus; ladina keeles diabetes mellitus) on koondnimetus mitmetel selgroogsetel loomadel ja inimestel eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem vere glükoosisisaldus (krooniline liigsuhkruveresus), häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, tugev janu ning rohke kuseeritus.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Suhkurtõbi · Näe rohkem »

Tagasiside

Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Tagasiside · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Türosiin · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Translatsioon

tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Translatsioon · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Treoniin · Näe rohkem »

Tsükliinid

Veise A3 tsükliini struktuur Tsükliinid on rühm valke, mis kontrollivad raku arengut läbi rakutsükli, aktiveerides tsükliinsõltuvaid kinaase (CDK – ingl cyclin-dependent kinase).

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Tsükliinid · Näe rohkem »

Ubikvitiin

'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Ubikvitiin · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Valgud · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

CDK, Tsükliin-sõltuvad kinaasid, Tsükliinisõltuv kinaas.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »