Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tsütokiinid

Index Tsütokiinid

Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.

53 suhted: Bakterid, Basofiil, Biotehnoloogia, Depressioon, Diferentseerumine, Emakas, Embrüogenees, Eosinofiilid, Fibroblast, Glükoproteiinid, Hüpertsütokineemia, Hematoentsefaalne barjäär, Immuunsüsteem, Immuunvastus, Interferoonid, Interleukiin-10, Kasvaja, Kemokiinid, Kesknärvisüsteem, Lämmastikoksiid, Lümfokiinid, Lümfotsüüt, Loode, Loomad, Makrofaagid, Maohammustus, Maolised, Meditsiinisõnastik, Monotsüüt, Närvirakkude kasvufaktor, Neuron, Neurotransmissioon, Neurotransmitter, Neutrofiil, Parasitism, Põletik, Peaaju, Prostaglandiinid, Rakk, Rakutuum, Retseptor (biokeemia), Reumatoidartriit, Rinnapiim, Roomajad, Serotoniin, Stanley Cohen, Staphylococcus aureus, Tüümus, Tüümuse stromaalne lümfopoetiin, Transformeeriv kasvutegur β, ..., Valgud, Veri, Viirused. Laienda indeks (3 rohkem) »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Tsütokiinid ja Bakterid · Näe rohkem »

Basofiil

Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Tsütokiinid ja Basofiil · Näe rohkem »

Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.

Uus!!: Tsütokiinid ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »

Depressioon

Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu.

Uus!!: Tsütokiinid ja Depressioon · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Tsütokiinid ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Uus!!: Tsütokiinid ja Emakas · Näe rohkem »

Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

Uus!!: Tsütokiinid ja Embrüogenees · Näe rohkem »

Eosinofiilid

Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Tsütokiinid ja Eosinofiilid · Näe rohkem »

Fibroblast

Fibroblast on ekstratsellulaarset maatriksit ja kollageeni sünteesiv rakk.

Uus!!: Tsütokiinid ja Fibroblast · Näe rohkem »

Glükoproteiinid

Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.

Uus!!: Tsütokiinid ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »

Hüpertsütokineemia

Hüpertsütokineemia (ladina hypercytokinaemia), ka tsütokiinitorm (inglise cytokine storm, hispaania tormenta de citocinas, vene цитокиновый шторм), on immuunsüsteemi massiivne, potentsiaalselt letaalne süsteemne põletikuline reaktsioon patogeenile, mis seisneb immuunrakkude aktiveerimises tsütokiinide poolt ja põletikukolde tekkimises ja levimises.

Uus!!: Tsütokiinid ja Hüpertsütokineemia · Näe rohkem »

Hematoentsefaalne barjäär

Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.

Uus!!: Tsütokiinid ja Hematoentsefaalne barjäär · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Tsütokiinid ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Immuunvastus

Immuunvastus on immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete faktorite koordineeritud aktsioon vastusena võõrast geneetilist informatsiooni sisaldavatele struktuuridele.

Uus!!: Tsütokiinid ja Immuunvastus · Näe rohkem »

Interferoonid

Interferoonideks (inglise keeles interferons, lühend IFN) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehas mitmesuguseid rakkude komplekteeritavaid ja vabastatavaid valke, mille ülesandeks on immuunvastus.

Uus!!: Tsütokiinid ja Interferoonid · Näe rohkem »

Interleukiin-10

Interleukiin-10 ehk IL-10 on paljude selgroogsete loomade mitmete lümfisüsteemi rakkude poolt teatud sündmuste korral vabastatavad endogeensed lühiajalised valgulised signaalmolekulid, mis vahendavad tõenäoliselt põletikuvastaseid jaimmunosupressiivseid toimeid (immuunvastuse pidurdamine) ning mis liigitatakse põletikuvastaste tsütokiinide hulka.

Uus!!: Tsütokiinid ja Interleukiin-10 · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Tsütokiinid ja Kasvaja · Näe rohkem »

Kemokiinid

Kemokiinid (ka kemotaktsed tsütokiinid; inglise keeles chemokines) on selgroogsete loomade mitmete tuumaga rakkude poolt (eosinofiilid, basofiilid, neutrofiilid, makrofaagid, endoteelirakud, keratinotsüüdid, fibroblastid jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike valkude perekond, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni seondudes G-valguga seotud retseptoreid omavate rakkude membraaniga ja aktiveerides ensüümi fosfolipaas C. Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud bakteritel ja viirustel.

Uus!!: Tsütokiinid ja Kemokiinid · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Tsütokiinid ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Tsütokiinid ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Lümfokiinid

Lümfokiinideks nimetatakse vahel selgroogsete loomade lümfisüsteemi T-lümfotsüütide poolt komplekteeritavaid ja vabastatavaid väikesemolekulilisi (~12–30 kDa) lahustuvaid valke.

Uus!!: Tsütokiinid ja Lümfokiinid · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Tsütokiinid ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Loode

Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.

Uus!!: Tsütokiinid ja Loode · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Tsütokiinid ja Loomad · Näe rohkem »

Makrofaagid

Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.

Uus!!: Tsütokiinid ja Makrofaagid · Näe rohkem »

Maohammustus

Maohammustus on vigastus (hammustus või muljumine), mis tekib, kui madu hammustab inimest või kodustatud loomi.

Uus!!: Tsütokiinid ja Maohammustus · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Tsütokiinid ja Maolised · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Tsütokiinid ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Monotsüüt

Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.

Uus!!: Tsütokiinid ja Monotsüüt · Näe rohkem »

Närvirakkude kasvufaktor

Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.

Uus!!: Tsütokiinid ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Tsütokiinid ja Neuron · Näe rohkem »

Neurotransmissioon

Neurotransmissiooniks ehk keemiliseks neurotransmissiooniks (ladina neurotransmissio) (ka sünaptiliseks ülekandeks) nimetatakse kahe neuroni vahel toimuva impulsi keemilise vahendamise protsessi.

Uus!!: Tsütokiinid ja Neurotransmissioon · Näe rohkem »

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Uus!!: Tsütokiinid ja Neurotransmitter · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Tsütokiinid ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Tsütokiinid ja Parasitism · Näe rohkem »

Põletik

Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).

Uus!!: Tsütokiinid ja Põletik · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Tsütokiinid ja Peaaju · Näe rohkem »

Prostaglandiinid

Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.

Uus!!: Tsütokiinid ja Prostaglandiinid · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Tsütokiinid ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Tsütokiinid ja Rakutuum · Näe rohkem »

Retseptor (biokeemia)

Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.

Uus!!: Tsütokiinid ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »

Reumatoidartriit

Reumatoidartriit (ladina keeles arthritis rheumatoides, (poly)arthritis rheumatica; lühend RA) on inimestel ja osadel loomadel seni veel ebaselge etioloogiaga krooniliselt kulgev hulgiliigesepõletik, mida iseloomustavad sümmeetriline erosiivne sünoviit ja veresoonte põletik ning millega võivad kaasneda ka liigeselähedaste kudede nagu limapaunade, kõõlustuppede, lihaste ning harvemini ka erinevate siseelundite kahjustused.

Uus!!: Tsütokiinid ja Reumatoidartriit · Näe rohkem »

Rinnapiim

Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.

Uus!!: Tsütokiinid ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Tsütokiinid ja Roomajad · Näe rohkem »

Serotoniin

Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.

Uus!!: Tsütokiinid ja Serotoniin · Näe rohkem »

Stanley Cohen

Stanley Cohen (17. november 1922 Brooklyn, New York – 5. veebruar 2020 Nashville, Tennessee) oli USA biokeemik.

Uus!!: Tsütokiinid ja Stanley Cohen · Näe rohkem »

Staphylococcus aureus

Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast.

Uus!!: Tsütokiinid ja Staphylococcus aureus · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Tsütokiinid ja Tüümus · Näe rohkem »

Tüümuse stromaalne lümfopoetiin

Tüümuse stromaalne lümfopoetiin (inglise thymic stromal lymphopoietin, lüh TSLP) on valk, mida ekspresseerivad ja eritavad mitmed loomarakud, interleukiin-7-sarnane tsütokiin, mis liigitatakse tsütokiinide hulka.

Uus!!: Tsütokiinid ja Tüümuse stromaalne lümfopoetiin · Näe rohkem »

Transformeeriv kasvutegur β

Kasvaja kasvutegur beeta (lüh TGFβ) (transforming growth factor beta) on paljude selgroogsete loomade mitmete (näiteks lümfisüsteemi) rakkude poolt teatud sündmuste korral, nagu näiteks rakkude paljunemine ja diferentseerumine, vabastatavad valgulised molekulid, mis vahendavad pinnaretseptoritega tõenäoliselt põletikuvastaseid ja immunosupressiivseid toimeid, osalevad mitmete elundite arengus ja liigitatakse tsütokiinide hulka.

Uus!!: Tsütokiinid ja Transformeeriv kasvutegur β · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Tsütokiinid ja Valgud · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Tsütokiinid ja Veri · Näe rohkem »

Viirused

Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.

Uus!!: Tsütokiinid ja Viirused · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tsütokiin.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »