Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tugevusõpetuse mõisteid

Index Tugevusõpetuse mõisteid

Siin on loetletud tugevusõpetuse mõisteid.

114 suhted: Algkõverus, Algpinge, Algpragu, Amplituudpinge, Arvutuslik koormus, Arvutuslik tugevus, Arvutuspinge, Asümmeetriatundlikkuse tegur, Bauschingeri efekt, Bernoulli hüpotees, Dünaamiline kõvadus, Dünaamiline koormus, Dünaamiline pinge, Deformatsioonide võrdsuse tingimus, Deformatsioonivõrrand, Deplaneerumine, Efektiivne kontsentratsioonitegur, Elastne järelmõju, Elastsusmoodul, Elastsuspiir, Erisurve, Hertzi pinge, Indentor, Iseloomulik lõige, Jäikus, Joonpingus, Kalestumine, Katkevenivus, Keha (tugevusõpetus), Kestustugevus, Konsool (tugevusõpetus), Koorik (tugevusõpetus), Koormislõik, Koormusliigitegur, Lüdersi jooned, Lenkimine, Liigvarras, Massiiv (tugevusõpetus), Mastaabitegur, Materjal (tugevusõpetus), Membraaniteooria, Mineri reegel, Muutuv pinge, Nihkedeformatsioon, Nihkeelastsusmoodul, Nihkepingete paarsuse seadus, Normaalelastsusmoodul, Normaalpinge, Nullist pulseeriv pinge, Nulljoon, ..., Ohtlik punkt, Paindekatse, Paine, Paljutsükliline väsimus, Pöördemoment, Põikpind, Põikpinna telginertsmoment, Peapind, Peapinge, Peatelg, Piiramplituuddiagramm, Piiratud väsimuspiir, Piirpingevahemik, Pike, Pikkepinge, Pine, Pinge (mehaanika), Pingekontsentratsioon, Pingering, Pingeteooria, Pingetsükkel, Pingus, Pinnakaredustegur, Pinnatugevustegur, Pinus, Poissoni tegur, Polaarinertsimoment, Positiivne sisepind, Pulseeriv pinge (tugevusõpetus), Raugepinge, Relaksatsioon, Ristraam, Roomavus, Ruumpingus, Sisejõu epüür, Staatikaga määramatu skeem, Staatikaga määramatud ülesanded, Staatikaga määratav skeem, Staatikaga määratavad ülesanded, Stabiilsuse kadu, Survetugevus, Tala (tugevusõpetus), Tangentsiaalpinge, Tasapingus, Tõmbetugevus, Temperatuuritegur (tugevusõpetus), Termiline väsimus, Tinglik voolavuspinge, Tsüklite baasarv, Tsentraaltelg, Tugevus, Tugevusõpetus, Tugevuspiir, Tugevustingimus, Varda tööseisund, Varras, Varutegur, Väändeprinkus, Vääne, Väsimuspiir, Väsimuspiirkoormus, Väsimustugevus, Voolamine (tugevusõpetus), Voolavuspinge. Laienda indeks (64 rohkem) »

Algkõverus

Algkõverus on tugevusõpetuses nõtkele töötava varda sirgjoonelisuse hälve enne jõu rakendumist.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Algkõverus · Näe rohkem »

Algpinge

Algpinge on tugevusõpetuses pinge, mis oli detailis juba enna töökoormuse rakendamist.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Algpinge · Näe rohkem »

Algpragu

Algpragu on tugevusõpetuses esmane väsimuspragu ristlõikes, mis oli detailis juba enne väliskoormuse rakendumist ning, mille arenemine võib viia detaili purunemiseni.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Algpragu · Näe rohkem »

Amplituudpinge

Amplituudpinge ehk pingeamplituud on füüsikas ja tugevusõpetuses pingetsükli maksimaalse pinge ja keskmise pinge vahe absoluutväärtus või minimaalse pinge ja keskmise pinge vahe absoluutväärtus.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Amplituudpinge · Näe rohkem »

Arvutuslik koormus

Arvutuslik koormus on tugevusõpetuses koormuse arvväärtus, mille konstruktor on valinud konstruktsiooni või selle elemendi tugevus- ja jäikusarvutuste aluseks.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Arvutuslik koormus · Näe rohkem »

Arvutuslik tugevus

Arvutuslik tugevus on tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi või detaili tugevus arvutuse järgi.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Arvutuslik tugevus · Näe rohkem »

Arvutuspinge

Arvutuspingeks nimetatakse tugevusõpetuses ohtlikus punktis tekivat pinget.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Arvutuspinge · Näe rohkem »

Asümmeetriatundlikkuse tegur

Asümmeetriatundlikkuse tegur (inglise asymmetrical cycle factor) on tugevusõpetuses tegur, mis iseloomustab materjali tundlikkust tsükli asümmeetria suhtes.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Asümmeetriatundlikkuse tegur · Näe rohkem »

Bauschingeri efekt

Bauschingeri efekt on mõiste tugevusõpetusest, milleks nimetatakse plastse metalli voolavuspinge vähenemist vastassuunalisel plastsel eeldeformeerimisel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Bauschingeri efekt · Näe rohkem »

Bernoulli hüpotees

Bernoulli hüpoteesi ehk põikpindade tasandilisuse hüpotees on tugevusõpetuses kasutatav eeldus, mille järgi põikpinnad, mis enne varda pikideformeerumist olid tasandilised ja teljega risti, jäävad ka peale varda pikideformeerumist tasandilisteks ja teljega risti.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Bernoulli hüpotees · Näe rohkem »

Dünaamiline kõvadus

Dünaamiline kõvadus (inglise keeles dynamic hardness) on keha muutuval ehk dünaamilisel koormamisel määratav kõvadus.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Dünaamiline kõvadus · Näe rohkem »

Dünaamiline koormus

Dünaamiline koormus on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab suure kiirusega muutuvat koormust.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Dünaamiline koormus · Näe rohkem »

Dünaamiline pinge

Dünaamiline pinge (inglise dynamic stress) on tugevusõpetuses dünaamilisest koormusest või vibratsioonist tingitud pinge.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Dünaamiline pinge · Näe rohkem »

Deformatsioonide võrdsuse tingimus

Deformatsioonide võrdsuse tingimus on meetod staatikaga määramatute ja deformatsiooniülesannete lahendamiseks, mis lähtub kahe või mitme koos deformeeruva detaili (või varda vasak- ja parempoolse osa) siirete võrdsusest nende ühispunktis.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Deformatsioonide võrdsuse tingimus · Näe rohkem »

Deformatsioonivõrrand

Deformatsioonivõrrand on tugevusõpetuses kasutatav lisavõrrand, mille koostamiseks kujutatakse konstruktsioon deformeerunult ja määratakse jooniselt konstruktsiooni üksikute osade (varraste) deformatsioonide vahekord.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Deformatsioonivõrrand · Näe rohkem »

Deplaneerumine

Deplaneerumiseks nimetatakse tugevusõpetuses mitteümarate varraste kõverdumist väändel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Deplaneerumine · Näe rohkem »

Efektiivne kontsentratsioonitegur

Efektiivne kontsentratsioonitegur on mõiste tugevusõpetusest, mis näitab mingi detaili tugevuse alanemist pingekontsentraatori tõttu.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Efektiivne kontsentratsioonitegur · Näe rohkem »

Elastne järelmõju

Elastne järelmõju on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab elastse deformatsiooni muutumist ajas.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Elastne järelmõju · Näe rohkem »

Elastsusmoodul

Elastsusmoodul (tähis sageli E) on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Elastsusmoodul · Näe rohkem »

Elastsuspiir

Elastsuspiiriks nimetatakse tugevusõpetuses ja materjaliteaduses suurimat pinget, mille saavutamiseni ei teki kehas olulisi jääkdeformatsioone.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Elastsuspiir · Näe rohkem »

Erisurve

Erisurve näitab tugevusõpetuses pinnaühikule toimivat jõudu.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Erisurve · Näe rohkem »

Hertzi pinge

Hertzi pinge ka Hertzi kontaktpinge on analüütiliselt arvutatav survepinge laotus Hertzi kontaktis, kontaktpinge erijuht.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Hertzi pinge · Näe rohkem »

Indentor

pisi Indentor on detaili või katsekeha pinnakihti sissetungiv kõvast materjalist keha.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Indentor · Näe rohkem »

Iseloomulik lõige

Iseloomulik lõige on tugevusõpetuses keha mõtteline lõige, mis ühtib koormislõigu piiriga (rajaga) ning kuhu on rakendatud koondkoormis või kus algab või lõpeb lauskoormis.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Iseloomulik lõige · Näe rohkem »

Jäikus

Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Jäikus · Näe rohkem »

Joonpingus

Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis (pingesihis) ning on ainult üks peapinge.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Joonpingus · Näe rohkem »

Kalestumine

Kalestumiseks nimetatakse tugevusõpetuses materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Kalestumine · Näe rohkem »

Katkevenivus

Katkevenivus on protsentides ilma ühikuta suurus materjali plastsuse iseloomustamiseks, mis näitab, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Katkevenivus · Näe rohkem »

Keha (tugevusõpetus)

Keha on üksteisele piiramatult lähedal olevatest osakestest moodustunud materiaalne kogum.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Keha (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Kestustugevus

Kestustugevuseks nimetatakse pinget, mis teatud temperatuuri juures viib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul katsekeha purunemiseni.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Kestustugevus · Näe rohkem »

Konsool (tugevusõpetus)

Konsooltala põhimõtteline skeem Konsool on ainult ühe otsaga kinnitatud jäik konstruktsioonielement, nt tala või sõrestik.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Konsool (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Koorik (tugevusõpetus)

Koorik on tugevusõpetuses keha, mille üks mõõde (paksus) on kahest ülejäänust oluliselt väiksem.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Koorik (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Koormislõik

Koormislõik on tugevusõpetuses varda selline piirkond, mille ulatuses mõjuvad sisejõud ühe ja sama seaduspära järgi.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Koormislõik · Näe rohkem »

Koormusliigitegur

Koormusliigitegur on tegur tugevusõpetusest, mis arvestab väsimuspiiride erinevusi vahelduval tõmbel, survel, pöörleval paindel, vahelduval väändel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Koormusliigitegur · Näe rohkem »

Lüdersi jooned

Lüdersi jooned ehk nihkejooned on plastsest metallist tõmbekatsekeha poleeritud pinnale voolavuspiiri saavutamisel ilmuvad kaldjooned, mis näitavad plastsete nihete teket.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Lüdersi jooned · Näe rohkem »

Lenkimine

Lenkimine on tugevusõpetuses saleda varda, kõie või trossi stabiilsuse kaotus väändel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Lenkimine · Näe rohkem »

Liigvarras

Liigvarras on tugevusõpetuses varras või side, mis muudab konstruktsiooni (võrestiku, raami) staatikaga määramatuks.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Liigvarras · Näe rohkem »

Massiiv (tugevusõpetus)

Massiiv on keha, mille kõik kolm mõõdet on sama suurusjärku.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Massiiv (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Mastaabitegur

Mastaabitegur on tegur väsimusarvutustes, mis arvestab ristlõike mõõtmete mõju väsimuspiirile.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Mastaabitegur · Näe rohkem »

Materjal (tugevusõpetus)

Materjal on pidev keskkond, mis täidab keha ruumala.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Materjal (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Membraaniteooria

Membraaniteooria on anumate ja katelde tugevusarvutustes kasutatav teooria, mille kohaselt õhukeses seinas või kiles (näiteks õhupallis või seebimullis) ei kutsu pindkoormused esile paindepinget, samas aga normaalpinged (mõnikord nimetatakse neid ka membraanpingeteks) jaotuvad seinapaksuse ulatuses ühtlaselt.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Membraaniteooria · Näe rohkem »

Mineri reegel

Mineri reegel on meetod tugevusõpetuses, mis põhineb vigastuste summeerimise printsiibil arvesse võtmaks astmelist koormusrežiimi väsimusarvutustes.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Mineri reegel · Näe rohkem »

Muutuv pinge

Muutuv pinge ehk muutlik pinge on tugevusõpetuses pinge, mis muutub ajas suuruselt või suunalt.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Muutuv pinge · Näe rohkem »

Nihkedeformatsioon

Nihkedeformatsioon on keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nihkedeformatsioon · Näe rohkem »

Nihkeelastsusmoodul

Nihkeelastsusmooduliks ehk nihkemooduliks nimetatakse tugevusõpetuses võrdetegurit, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nihkeelastsusmoodul · Näe rohkem »

Nihkepingete paarsuse seadus

Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetusest, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nihkepingete paarsuse seadus · Näe rohkem »

Normaalelastsusmoodul

Normaalelastsusmoodul ehk pikielastsusmoodul on mõiste tugevusõpetusest, mis iseloomustab materjali jäikust.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Normaalelastsusmoodul · Näe rohkem »

Normaalpinge

Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Normaalpinge · Näe rohkem »

Nullist pulseeriv pinge

Nullist pulseeriv pinge tähendab tugevusõpetuses pingetsüklit, mille üks piirpinge võrdub nulliga.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nullist pulseeriv pinge · Näe rohkem »

Nulljoon

Nulljooneks nimetatakse paindel neutraalkihi ja ristlõike lõikejoont.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Nulljoon · Näe rohkem »

Ohtlik punkt

Ohtlikuks punktiks nimetatakse tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi punkti, milles tekivad suurimad pinged σmax.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Ohtlik punkt · Näe rohkem »

Paindekatse

Paindekatse on katse konstruktsiooni või selle elemendi paindejäikuse määramiseks ja deformatsioonide mõõtmiseks etteantud koormusel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Paindekatse · Näe rohkem »

Paine

Paindeks nimetatakse tugevusõpetuses varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Paine · Näe rohkem »

Paljutsükliline väsimus

Paljutsükliline väsimus on tugevusõpetuses detaili väsimus, mis on tingitud peamiselt korduvdeformatsioonidest elastsuspiirkonnas.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Paljutsükliline väsimus · Näe rohkem »

Pöördemoment

Pöördemoment on jõudude kogumi momentide geomeetriline summa, kui jõudude resultant on null.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pöördemoment · Näe rohkem »

Põikpind

Põikpind ehk ristlõikepind on mõiste tugevusõpetusest ja tähendab pinda, mis ilmub nähtavale ristlõike sooritamisel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Põikpind · Näe rohkem »

Põikpinna telginertsmoment

Põikpinna telginertsmomendiks nimetatakse tugevusõpetuses teise astme pinnamomenti, milleks on y-telje suhtes põikpinna geomeetriline karakteristik, mis on määratud integraaliga I_y.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Põikpinna telginertsmoment · Näe rohkem »

Peapind

Peapind on pind, kus nihkepinged puuduvad ja mõjuvad vaid normaalpinged.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Peapind · Näe rohkem »

Peapinge

Peapingeks nimetatakse tugevusõpetuses peapinnal mõjuvat normaalpinget.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Peapinge · Näe rohkem »

Peatelg

Peateljeks nimetatakse tugevusõpetuses telge, mille suhtes tsentrifugaalmoment on null.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Peatelg · Näe rohkem »

Piiramplituuddiagramm

Piiramplituuddiagramm ehk Haighi diagramm on tugevusõpetuses diagramm, millelt saab leida igale suvaliselt valitud tsükli keskpingele vastava piiramplituudi.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Piiramplituuddiagramm · Näe rohkem »

Piiratud väsimuspiir

Piiratud väsimuspiir näitab tugevusõpetuses suurimat pinget, mida materjal talub purunemata etteantud baasarvust väiksema arvu pingetsüklite vältel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Piiratud väsimuspiir · Näe rohkem »

Piirpingevahemik

Piirpingevahemik näitab tugevusõpetuses väsimuspiirini ulatuvat tsükli piirpingete vahet.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Piirpingevahemik · Näe rohkem »

Pike

Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pike · Näe rohkem »

Pikkepinge

Pikkepingeks nimetatakse tugevusõpetuses varda telje sihilist normaalpinget.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pikkepinge · Näe rohkem »

Pine

Pine on vastaspindade suhteline paigutuse muut keha deformeerimisel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pine · Näe rohkem »

Pinge (mehaanika)

Pinge ehk mehaanilise pinge all mõistetakse tugevusõpetuses sisejõu intensiivsust mõttelisel pinnal ehk see iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pindalaühiku kohta.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »

Pingekontsentratsioon

Pingekontsentraator esineb võllidel järskude ülemineku kohtadel. Selle vältimiseks tuleb järsud üleminekud faasida või ümardada. Pingekontsentratsioon on tugevusõpetuses, pingete ebasoodus ümberjaotumine ristlõikes koos kohalike maksimumide tekkega, mis on tingitud pingekontsentraatorite (avade, teravapõhjaliste soonte, keerme, ristlõike järskude üleminekute jms.) mõjust.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingekontsentratsioon · Näe rohkem »

Pingering

Pingering ehk Mohri ring iseloomustab pingust ning võimaldab määrata erinevatel pindadel ühes tasandis mõjuvaid pingeid.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingering · Näe rohkem »

Pingeteooria

Pingeteooria on tugevusõpetuse teooria, mis kirjeldab seoseid mingis punktis erinevatel pindadel mõjuvate pingete vahel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingeteooria · Näe rohkem »

Pingetsükkel

Pingetsükkel (inglise stress cycle) on tugevusõpetuses teatava seaduspära järgi perioodiliselt muutuva pinge ühekordne muutumine algväärtusest algväärtuseni.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingetsükkel · Näe rohkem »

Pingus

Pinguseks nimetatakse tugevusõpetuses mingis punktis esinevate pingete koguhulka, mis esineb seda punkti läbivatel pindadel nende kõikvõimalikes asendites.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pingus · Näe rohkem »

Pinnakaredustegur

Pinnakaredusteguriks (surface-finish factor) nimetatakse tugevusõpetuses antud pinnakaredusega katsekehade väsimuspiiri ja poleeritud katsekehade väsimuspiiri jagatist.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinnakaredustegur · Näe rohkem »

Pinnatugevustegur

Pinnatugevustegur (surface hardening factor) on tugevusõpetuses kalestatud, pindkarastatud, nitreeritud või muul viisil tugevdatud pinnaga katsekehade väsimuspiiri ja tugevdamata katsekehade väsimuspiiri jagatis.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinnatugevustegur · Näe rohkem »

Pinus

Pinus näitab keha pinetatust mingis punktis.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pinus · Näe rohkem »

Poissoni tegur

Poissoni tegur näitab keha deformeerumist põiksuunas ehk kui palju muutub keha laius ühikulise pikkus muutuse kohta. Poissoni tegur ehk põikdeformatsioonitegur on tegur tugevusõpetuses, mis iseloomustab materjali kalduvust deformeeruda põiksuunas.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Poissoni tegur · Näe rohkem »

Polaarinertsimoment

Polaarinertsimoment näitab keha inertsi väändel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Polaarinertsimoment · Näe rohkem »

Positiivne sisepind

Positiivne sisepind on mõiste tugevusõpetusest, milleks nimetatakse pinda, kui ta välisnormaali suund ühtib koordinaattelje positiivse suunaga.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Positiivne sisepind · Näe rohkem »

Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)

Pulseeriv pinge (fluctuating stress) on tugevusõpetuses pinge, mis muutub ajas suuruselt, kuid jääb suunalt muutumatuks.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Pulseeriv pinge (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Raugepinge

Raugepinge on pinguse iseloomulik pinge materjali tugevuse raugemisel (vähenemisel).

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Raugepinge · Näe rohkem »

Relaksatsioon

Relaksatsioon ehk pingete relaksatsioon on mõiste tugevusõpetusest, mis seisneb keha elastse deformatsiooni muutumisel plastseks deformatsiooniks pika aja jooksul.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Relaksatsioon · Näe rohkem »

Ristraam

Ristraam on tugevusõpetuses kahest ristuvast talast moodustatud raam.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Ristraam · Näe rohkem »

Roomavus

Roomavus on tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Roomavus · Näe rohkem »

Ruumpingus

Ruumpingus ehk kolmemõõtmeline pingus on olukord, milles pinged mõjuvad kõikidel pindadel erinevates sihtides ning peapinged on kolmes suunas.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Ruumpingus · Näe rohkem »

Sisejõu epüür

Sisejõu epüür on tugevusõpetuses graafik (epüür), mis näitab sisejõu muutust piki deformeeritava objekti telge.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Sisejõu epüür · Näe rohkem »

Staatikaga määramatu skeem

Staatikaga määramatu skeem on arvutusskeem kus välis- ja sisejõudude määramiseks ei piisa tasakaalutingimustest ning tuleb täiendavalt kasutada skeemi deformatsiooni või paigutiste tingimusi.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Staatikaga määramatu skeem · Näe rohkem »

Staatikaga määramatud ülesanded

Staatikaga määramatud ülesanded on tugevusõpetuse ülesanded, kus tundmatute arv ületab tasakaaluvõrrandite arvu.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Staatikaga määramatud ülesanded · Näe rohkem »

Staatikaga määratav skeem

Staatikaga määratav skeem on skeem, kus välis- ja sisejõudude määramiseks piisab tasakaalutingimustest.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Staatikaga määratav skeem · Näe rohkem »

Staatikaga määratavad ülesanded

Staatikaga määratavad ülesanded on tugevusõpetuse ülesanded, mis on lahendatavad tasakaaluvõrrandite abil.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Staatikaga määratavad ülesanded · Näe rohkem »

Stabiilsuse kadu

Stabiilsuse kadu on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab survejõu teatud suuruse juures sirge varda kõverdumist.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Stabiilsuse kadu · Näe rohkem »

Survetugevus

Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Survetugevus · Näe rohkem »

Tala (tugevusõpetus)

Ühtlaselt jaotunud raskuse all painduv staatliselt määratlemata tala Talaks nimetatakse tugevusõpetuses painutatud varrast.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tala (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Tangentsiaalpinge

Tangentsiaalpinge ehk puutepinge ehk nihkepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tangentsiaalpinge · Näe rohkem »

Tasapingus

Tasandpingus on olukord kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes tasandis ning peapingeid on kaks.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tasapingus · Näe rohkem »

Tõmbetugevus

Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tõmbetugevus · Näe rohkem »

Temperatuuritegur (tugevusõpetus)

Temperatuuritegur on tugevusõpetuses tegur, mis arvestab väsimustugevuse langust kõrgetel temperatuuridel ja madalatel temperatuuridel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Temperatuuritegur (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Termiline väsimus

Termiline väsimus ehk termoväsimus on tugevusõpetuses materjali väsimus paljukordsete kuumutus- jahutustsüklite vältel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Termiline väsimus · Näe rohkem »

Tinglik voolavuspinge

Tinglikuks voolavuspingeks nimetatakse pinget, millele vastab jäävpike 0,2%.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tinglik voolavuspinge · Näe rohkem »

Tsüklite baasarv

Tsüklite baasarv (limiting number of load cycles) on väsimusteimil pingetsüklite ettevalitud arv, mille saavutamisel teimi enam ei jätkata, sest katsekeha purunemist pole edaspidi vaja enam karta.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tsüklite baasarv · Näe rohkem »

Tsentraaltelg

Tsentraaltelg on tugevusõpetuses telg, mille suhtes tasakujundi (näiteks varda ristlõikepinna) staatiline moment võrdub nulliga.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tsentraaltelg · Näe rohkem »

Tugevus

Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevus · Näe rohkem »

Tugevusõpetus

Tugevusõpetus on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb arvutusmeetodeid tüüpiliste konstruktsioonielementide piisava tugevuse ja jäikuse saavutamiseks võimalikult ökonoomsel viisil.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevusõpetus · Näe rohkem »

Tugevuspiir

Tugevuspiir on suurim pinge, mida materjal on võimeline purunemata taluma.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevuspiir · Näe rohkem »

Tugevustingimus

Tugevustingimuseks loetakse tugevusõpetuses tingimust, mille kohaselt konstruktsioonielemendi tugevus on piisav, kui arvutuslik varutegur on suurem normatiivides antud nõutavast varutegurist.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Tugevustingimus · Näe rohkem »

Varda tööseisund

Varda tööseisund on mõiste tugevusõpetusest, mis kujutab endast vardas esinevate sisejõudude ja neile vastavate deformatsioonide hulka.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Varda tööseisund · Näe rohkem »

Varras

Varras on tugevusõpetuses ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Varras · Näe rohkem »

Varutegur

Varutegur on mõiste tehnikast ja tugevusõpetusest, mis tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest (raugepingetest) võrdeliselt varuteguriga.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Varutegur · Näe rohkem »

Väändeprinkus

Väändeprinkus (inglise angular twist per unit length) näitab tugevusõpetuses väändedeformatsiooni intensiivsust ehk väändenurka pikkusühiku kohta.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väändeprinkus · Näe rohkem »

Vääne

Vääne on tugevusõpetuses varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Vääne · Näe rohkem »

Väsimuspiir

Väsimuspiir on tugevusõpetuses suurim pinge, mida materjal talub purunemata kuitahes paljude tsüklite vältel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väsimuspiir · Näe rohkem »

Väsimuspiirkoormus

Väsimuspiirkoormus (inglise fatigue load limit) on tugevusõpetuses suurim koormus, mis ei kutsu detailis esile väsimuspiiri ületavaid pingeid.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väsimuspiirkoormus · Näe rohkem »

Väsimustugevus

Väsimustugevuseks nimetatakse materjali võimet vastu panna vahelduvast koormusest tingitud purunemisele.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Väsimustugevus · Näe rohkem »

Voolamine (tugevusõpetus)

Voolamine on tugevusõpetuses materjali suhteliselt kiire plastne deformeerumine voolavuspiiri ületavatel pingetel.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Voolamine (tugevusõpetus) · Näe rohkem »

Voolavuspinge

Voolavuspingeks nimetatakse pinget, mille juures deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta.

Uus!!: Tugevusõpetuse mõisteid ja Voolavuspinge · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »