Kiiremini kui brauser!
6 suhted: Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Lõunaeesti keeled, Põhjaeesti murded, Peerg, Pilak.
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Pilakujalg ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Pilakujalg ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Pilakujalg ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Pilakujalg ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Peerg
Peerg, tuntud ka kui pird või piird (lõunaeesti murdes) ning piirg (saarte murdes ja läänemurdes), on pikk õhuke puulaast (männi- või kasepuidust), mida kasutati tulehakatuseks ja ajalooliselt ruumi valgustamiseks.
Uus!!: Pilakujalg ja Peerg · Näe rohkem »
Pilak
Pilak (ka tulekäpp, tuleraud (läänemurdes ja keskmurdes); peerupiht (Pärnumaal ja Viljandimaal); piiruraud (saarte murdes) oli rauast, harvemini puust klamber põlevate peergude hoidmiseks. Oli tuntud igal pool, kus kasutati peeruvalgustust.
Uus!!: Pilakujalg ja Pilak · Näe rohkem »
