Sisukord
84 suhted: Allikasoo, Antarktika, Argentina, Šoti viski, Bassein, Biotsönoos, Bonsai, Brasiilia, Carl von Linné, Edmund August Friedrich Russow, Eesti, Eesti looduskaitse, Eesti punane raamat, Eos, Epiderm, Esimene maailmasõda, Euroopa, Eutrofeerumine, Eutroofsus, Farm, Gametofüüt, Haav, Haustor, Hõimkond, Helsingi Ülikool, Island, Juhtkude, Juur, Käpalised, Kõdunemine, Kõrb, Kloroplast, Kosmopoliidid (bioloogia), Kuivendus, Kuumaveeallikas, Lõunapoolkera, Leht, Leib, Liik (bioloogia), Liivia Laasimer, Lindbergi turbasammal, Loigu-turbasammal, Luup, Madalsoo, Manner, Mikroskoop, Nele Ingerpuu, Norra, Oligotroofsus, Otto Christoph Heinrich Girgensohn, ... Laienda indeks (34 rohkem) »
- Sood
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Vaata Turbasammal ja Allikasoo
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Turbasammal ja Antarktika
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Vaata Turbasammal ja Argentina
Šoti viski
Erinevad Šoti viskid Šoti viski (inglise keeles Scotch whisky) on Šotimaal valmistatud linnase- või teraviljaviski.
Vaata Turbasammal ja Šoti viski
Bassein
Müller’sches Volksbad) Katsebassein Bassein on suur lahtine veemahuti, tehisveekogu (nt ujumisbassein, katsebassein) või ehitistega piiratud loodusliku veekogu osa (nt sadamabassein).
Vaata Turbasammal ja Bassein
Biotsönoos
Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Vaata Turbasammal ja Biotsönoos
Bonsai
Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.
Vaata Turbasammal ja Bonsai
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Vaata Turbasammal ja Brasiilia
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Turbasammal ja Carl von Linné
Edmund August Friedrich Russow
Edmund August Friedrich Russow 1890. aastatel Edmund August Friedrich Russow (24. veebruar/8. märts 1841 Tallinn – 11/23. aprill 1897 Tartu) oli baltisaksa botaanik.
Vaata Turbasammal ja Edmund August Friedrich Russow
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Turbasammal ja Eesti
Eesti looduskaitse
Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil.
Vaata Turbasammal ja Eesti looduskaitse
Eesti punane raamat
Eesti punane raamat ehk punane nimestik on Eesti riigi territooriumil leitud looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele.
Vaata Turbasammal ja Eesti punane raamat
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Vaata Turbasammal ja Eos
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Vaata Turbasammal ja Epiderm
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Turbasammal ja Esimene maailmasõda
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Turbasammal ja Euroopa
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Vaata Turbasammal ja Eutrofeerumine
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Vaata Turbasammal ja Eutroofsus
Farm
Farm on maamajand, kitsamalt ka talu.
Vaata Turbasammal ja Farm
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Vaata Turbasammal ja Gametofüüt
Haav
Väike lõikehaav sõrmel Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, mille puhul pind suhteliselt kiiresti rebeneb, lõigatakse või torgatakse läbi (lahtine haav), samuti kui kahjustatakse naha all asuvaid kudesid või elundeid (muljumishaav).
Vaata Turbasammal ja Haav
Haustor
Haustor (.
Vaata Turbasammal ja Haustor
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Turbasammal ja Hõimkond
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Vaata Turbasammal ja Helsingi Ülikool
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Turbasammal ja Island
Juhtkude
Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.
Vaata Turbasammal ja Juhtkude
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Turbasammal ja Juur
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Vaata Turbasammal ja Käpalised
Kõdunemine
Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.
Vaata Turbasammal ja Kõdunemine
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Vaata Turbasammal ja Kõrb
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Vaata Turbasammal ja Kloroplast
Kosmopoliidid (bioloogia)
Kosmopoliidid on väga laia levikuga liigid, kes on levinud peaaegu kõikjal maailmas.
Vaata Turbasammal ja Kosmopoliidid (bioloogia)
Kuivendus
Kuivendus (ka kuivendamine) on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaažiga).
Vaata Turbasammal ja Kuivendus
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Vaata Turbasammal ja Kuumaveeallikas
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Vaata Turbasammal ja Lõunapoolkera
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Turbasammal ja Leht
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Vaata Turbasammal ja Leib
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Turbasammal ja Liik (bioloogia)
Liivia Laasimer
Liivia-Maria Laasimer (aastani 1935 Reinberg, aastatel 1935–1943 Reinomägi; 21. juuni 1918 Tartu – 26. veebruar 1988 Tartu) oli eesti botaanik (geobotaanik) ja taimesüstemaatik, bioloogiadoktor (1965).
Vaata Turbasammal ja Liivia Laasimer
Lindbergi turbasammal
Lindbergi turbasammal Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Turbasammal ja Lindbergi turbasammal
Loigu-turbasammal
pisi Loigu-turbasammal (Sphagnum inundatum) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Turbasammal ja Loigu-turbasammal
Luup
Luubi suurendava toime selgituseks. Ülemisel skeemil vaadatakse eset (püstnoolt) ilma luubita ja see paistab nurga \varphi_0 all. Mida kaugemalt vaadata, seda väiksem on nurkAlumisel skeemil vaadatakse sama eset läbi luubi. Kui luubi kaugus esemest on võrdne fookuskaugusega f, väljuvad luubist paralleelsed kiired ja seega on kujutise nurk \varphi vaatekaugusest sõltumatu.
Vaata Turbasammal ja Luup
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Vaata Turbasammal ja Madalsoo
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Vaata Turbasammal ja Manner
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Vaata Turbasammal ja Mikroskoop
Nele Ingerpuu
Nele Ingerpuu (sünninimi Nele Laasimer; sündinud 29. märtsil 1954) on eesti brüoloog (sammalde uurija).
Vaata Turbasammal ja Nele Ingerpuu
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Turbasammal ja Norra
Oligotroofsus
Oligotroofsus ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon.
Vaata Turbasammal ja Oligotroofsus
Otto Christoph Heinrich Girgensohn
Otto Christoph Heinrich Girgensohn (12. detsember/24. detsember 1796 Jaunpiebalga – 23. november/5. detsember 1869 Tallinn) oli Läti ja Eesti vaimulik ning teoloog.
Vaata Turbasammal ja Otto Christoph Heinrich Girgensohn
Palkmaja
Saksamaal tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja Baieris Püstpalkmaja Pärnus, Vingi tänaval. 2021. aasta aprill Käsitsi palgi koorimise vahendid: pika varrega koorija ja liimeister Palkmaja on saematerjaliks töötlemata palgist valmistatud hoone.
Vaata Turbasammal ja Palkmaja
Parenhüüm
Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.
Vaata Turbasammal ja Parenhüüm
Põhikude
Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.
Vaata Turbasammal ja Põhikude
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Turbasammal ja Põhjapoolkera
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Turbasammal ja Perekond (bioloogia)
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Turbasammal ja Pung
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Turbasammal ja Raba
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Turbasammal ja Rakk
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Turbasammal ja Rõhk
Risoid
Risoidid riktsial Risoid on eellehel juurt asendav niitjas väljakasv näiteks sammaltaimedel.
Vaata Turbasammal ja Risoid
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Turbasammal ja Sammaltaimed
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Vaata Turbasammal ja Sügoot
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Vaata Turbasammal ja Siirdesoo
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Turbasammal ja Soo
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Vaata Turbasammal ja Sporofüüt
Svalbard
496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Turbasammal ja Svalbard
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Turbasammal ja Taimed
Tasmaania
Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik.
Vaata Turbasammal ja Tasmaania
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Vaata Turbasammal ja Tšiili
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Turbasammal ja Toitained
Tugikude
Tugikude ehk mehaaniline kude on kude, mis annab taime koorele tugevuse ja painduvuse ning hoiab teda murdumise ja rebenemise eest.
Vaata Turbasammal ja Tugikude
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Vaata Turbasammal ja Tundra
Turbasamblalised
Turbasamblalised (Sphagnaceae) on turbasammalde ainus sugukond, kuhu kuulub üks elusolevate liikidega perekond – turbasammal (Sphagnum).
Vaata Turbasammal ja Turbasamblalised
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Turbasammal ja Turvas
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Turbasammal ja Uus-Meremaa
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Turbasammal ja Vars
Võsu (botaanika)
Hariliku männi noor võsu Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega.
Vaata Turbasammal ja Võsu (botaanika)
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Vaata Turbasammal ja Veerežiim
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Vaata Turbasammal ja Vegetatiivne sigimine
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Turbasammal ja Vesi
Viierealine turbasammal
Viierealine turbasammal Viierealine turbasammal (Sphagnum quinquefarium) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Turbasammal ja Viierealine turbasammal
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Turbasammal ja Viikingid
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Turbasammal ja Viljastumine
Wulfi turbasammal
Wulfi turbasammal Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum Girgensohn) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim, mis kuulub ainsa liigina sektsiooni PolycladaMerli Nagel 2008.
Vaata Turbasammal ja Wulfi turbasammal
Vaata ka
Sood
Tuntud ka kui Sfagnum, Sphagnum.