Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Tuumaenergia

Index Tuumaenergia

Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.

46 suhted: Aatomituum, Ameriitsium, Elektrienergia, Elektrigeneraator, Elementaarosakesed, Endel Risthein, Energeetika, Energia, Füüsika, Fukushima I AEJ tuumaõnnetus, Gammakiirgus, Grafiit, Isotoop, Jood, Kasvuhoonegaasid, Kütus, Kõštõmi plahvatus, Kiirgus, Kiiritus, Kilovatt-tund, Neutron, Plutoonium, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivsus, Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur, Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala, Rootor (elektrotehnika), Süsihappegaas, Semej, Seoseenergia, Siivert, Soojusvaheti, Strontsium, Taastuv energiaressurss, Tšornobõli katastroof, Tseesium, Turbiin, Tuumaelektrijaam, Tuumaenergia, Tuumaenergiast loobumine, Tuumareaktor, Tuumareaktsioon, Tuumarelv, Tuumavabad piirkonnad, Tuumavastane liikumine, Uraan.

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Tuumaenergia ja Aatomituum · Näe rohkem »

Ameriitsium

Ameriitsium on keemiline element järjenumbriga 95.

Uus!!: Tuumaenergia ja Ameriitsium · Näe rohkem »

Elektrienergia

Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.

Uus!!: Tuumaenergia ja Elektrienergia · Näe rohkem »

Elektrigeneraator

Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks.

Uus!!: Tuumaenergia ja Elektrigeneraator · Näe rohkem »

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Uus!!: Tuumaenergia ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »

Endel Risthein

Endel Risthein (aastani 1936 Endel Grenzstein; sündinud 31. juulil 1926 Koluvere vallas Läänemaal) on eesti elektrotehnikateadlane.

Uus!!: Tuumaenergia ja Endel Risthein · Näe rohkem »

Energeetika

Energeetika (kreeka keeles energētikos, tegev) on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energiavarude hõlvamisega, muundamisega soovitud energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja selle edastamisega tarbijatele.

Uus!!: Tuumaenergia ja Energeetika · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Tuumaenergia ja Energia · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Tuumaenergia ja Füüsika · Näe rohkem »

Fukushima I AEJ tuumaõnnetus

Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11.

Uus!!: Tuumaenergia ja Fukushima I AEJ tuumaõnnetus · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Tuumaenergia ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Tuumaenergia ja Grafiit · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Tuumaenergia ja Isotoop · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Tuumaenergia ja Jood · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.

Uus!!: Tuumaenergia ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Uus!!: Tuumaenergia ja Kütus · Näe rohkem »

Kõštõmi plahvatus

Kõštõmi plahvatusena tuntakse 29. septembril 1957 Tšeljabinski oblasti keemiakombinaadi Majak radioaktiivsete jäätmete hoidla plahvatust.

Uus!!: Tuumaenergia ja Kõštõmi plahvatus · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Tuumaenergia ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kiiritus

Kiiritus on protsess, mille kaudu objekt puutub kokku kiirgusega.

Uus!!: Tuumaenergia ja Kiiritus · Näe rohkem »

Kilovatt-tund

Kilovatt-tund (tähis kWh) on energia ühik, mida kasutatakse peamiselt elektri- ja soojusenergeetikas.

Uus!!: Tuumaenergia ja Kilovatt-tund · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Tuumaenergia ja Neutron · Näe rohkem »

Plutoonium

Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.

Uus!!: Tuumaenergia ja Plutoonium · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Tuumaenergia ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Tuumaenergia ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri lipp Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (inglise keeles International Atomic Energy Agency, IAEA) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel.

Uus!!: Tuumaenergia ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur · Näe rohkem »

Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala

Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala on vahend ühtsel viisil tuuma- ja radiaoktiivsusintsidentide ohutasemest informeerimiseks.

Uus!!: Tuumaenergia ja Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala · Näe rohkem »

Rootor (elektrotehnika)

Rootor on elektrimootori või elektrigeneraatori pöörlev osa.

Uus!!: Tuumaenergia ja Rootor (elektrotehnika) · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Tuumaenergia ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Semej

Semej (kasahhi Семей; kuni 2007. aastani Semipalatinsk, aastatel 1917–1920 Alaş-qala) on linn Kasahstani kirdeosas, Abaj oblasti keskus.

Uus!!: Tuumaenergia ja Semej · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Tuumaenergia ja Seoseenergia · Näe rohkem »

Siivert

Siivert (tähis Sv) on ekvivalentdoosi mõõtühik SI-süsteemis.

Uus!!: Tuumaenergia ja Siivert · Näe rohkem »

Soojusvaheti

Soojusvaheti Soojusvaheti on seade soojuse ülekandmiseks kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda.

Uus!!: Tuumaenergia ja Soojusvaheti · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Tuumaenergia ja Strontsium · Näe rohkem »

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.

Uus!!: Tuumaenergia ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »

Tšornobõli katastroof

Tšornobõli katastroof, tuntud ka kui Tšornobõli tuumakatastroof ja Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis toimus 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Tšornobõli tuumaelektrijaamas, Prõpjati (vene keeles ‘Pripjat’) lähistel.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tšornobõli katastroof · Näe rohkem »

Tseesium

Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tseesium · Näe rohkem »

Turbiin

Avatud korpusega auruturbiin Turbiin (lad. turbare 'pöörlema', turbo pööris) on labamasin, mille suure kiirusega pöörlev tööratas muundab voolava aine energia mehaaniliseks pöördliikumiseks.

Uus!!: Tuumaenergia ja Turbiin · Näe rohkem »

Tuumaelektrijaam

Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »

Tuumaenergia

Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumaenergia · Näe rohkem »

Tuumaenergiast loobumine

Tuumaenergiast loobumine on tuumaenergia tootmist ebamõistlikuks pidav arusaam ja olemasolevate tuumaelektrijaamade järkjärgulise sulgemise protsess.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumaenergiast loobumine · Näe rohkem »

Tuumareaktor

Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumareaktor · Näe rohkem »

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »

Tuumarelv

Tuumarelva omavad riigid. Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumarelv · Näe rohkem »

Tuumavabad piirkonnad

Tuumavabad piirkonnad on piirkonnad, kus ei ole ei tuumarelvi ega tuumaelektrijaamu.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumavabad piirkonnad · Näe rohkem »

Tuumavastane liikumine

Tuumavastane liikumine on sotsiaalne liikumine tuumatehnoloogia kasutamise vastu.

Uus!!: Tuumaenergia ja Tuumavastane liikumine · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Tuumaenergia ja Uraan · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aatomienergia, Tuumaenergeetika.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »