Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Aatomituum, Ergastatud olek, Fluor, Fosfor, Fourier' teisendus, Impulsimoment, Infrapunaspektroskoopia, Isotoop, Kahedimensionaalne tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Larmori sagedus, Magnet, Magnetiline moment, Magnetilise induktsiooni joon, Magnetresonantstomograafia, Magnetväli, Molekul, Nobeli auhind, Orgaaniline aine, Põhiolek, Raadiosagedus, Ringsagedus, Sagedus, Süsinik, Spektroskoopia, Spinn, Stöhhiomeetria, Struktuurimudel, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, UV/Vis-spektroskoopia, Vesinik, Zeemani efekt.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Aatomituum · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Fluor · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Fosfor · Näe rohkem »
Fourier' teisendus
Fourier' teisendus (ka Fourier' pööre, inglise keeles Fourier transform) on integraalteisenduste hulka kuuluv lineaarne operaator, mis teisendab funktsiooni f selle sagedusspektrit iseloomustavaks funktsiooniks \hat f. See teisendus põhineb teoreemil, mille kohaselt mistahes pidev ja piisavalt regulaarne funktsioon on esitatav siinusfunktsioonide integraalina.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Fourier' teisendus · Näe rohkem »
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Impulsimoment · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Isotoop · Näe rohkem »
Kahedimensionaalne tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Kahedimensiooniline tuumamagnetresonantsspektroskoopia (2D TMR) on tuumamagnetresonantsspektroskoopia (TMR) väljund, kus mõõdetud spekter esitatakse kahe sagedustelje abil.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Kahedimensionaalne tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Larmori sagedus
Larmori sageduseks nimetatakse aatomifüüsikas resonantsisagedust, millega magnetmomenti (magnetilist dipoolmomenti) omavad aatomid pretsesseeruvad ümber põhimagnetvälja vektori suuna.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Larmori sagedus · Näe rohkem »
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Magnet · Näe rohkem »
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Magnetiline moment · Näe rohkem »
Magnetilise induktsiooni joon
Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori \vec B sihiga.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Magnetilise induktsiooni joon · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Magnetväli · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Molekul · Näe rohkem »
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Nobeli auhind · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Põhiolek · Näe rohkem »
Raadiosagedus
Raadiosagedus on elektromagnetlainete sagedusvahemik 30 kHz (kilohertsi) kuni 300 GHz (gigahertsi), mida kasutatakse raadiosideks (raadiokommunikatsiooniks).
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Raadiosagedus · Näe rohkem »
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Ringsagedus · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Sagedus · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Süsinik · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Spinn · Näe rohkem »
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »
Struktuurimudel
Struktuurimudel on objekti struktuuri esitav kanooniline (eeskirjale vastav) moodustis.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Struktuurimudel · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
UV/Vis-spektroskoopia
Beckman DU640 UV/Vis-spektromeeter Ultravioletne-nähtav spektroskoopia ehk ultravioletne-nähtav spektrofotomeetria (UV/Vis ehk UV-Vis) on absorptsiooni- või peegeldusspektroskoopia ultravioletses (190–400 nm) ja nähtavas (400–800 nm) spektrialas.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja UV/Vis-spektroskoopia · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Vesinik · Näe rohkem »
Zeemani efekt
Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.
Uus!!: Tuumamagnetresonants ja Zeemani efekt · Näe rohkem »
