Kiiremini kui brauser!
99 suhted: Alkeemia, Antiikaeg, Astroloogia, Astronoomia, Atmosfäär, Basel, Benátky nad Jizerou, Christen Sørensen Longomontanus, Duell, Euroopa, Frederik II, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Geotsentriline maailmasüsteem, Gravitatsioon, Hõbe, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hiina, Horisont, Horoskoop, Induktsionism, Isaac Newton, Johannes Kepler, Kassiopeia (tähtkuju), Kepleri seadused, Kinnistäht, Kolju, Komeet, Kopenhaageni Ülikool, Kuld, Kusepõis, Kvadrant (astronoomia), Laboratoorium, Landskrona, Lään, Leipzigi Ülikool, Maa, Marss, Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, Max Brod, Mikołaj Kopernik, Minut (geomeetria), Nina, Noova, Norra, Norra kuningas, Observatoorium, Paljas silm, Parallaks, Päike, Päikesesüsteem, ..., Päikesevarjutus, Pierre Gassendi, Planeet, Praha, Refraktsioon, Romaan, Rootsi, Roskilde, Rostocki Ülikool, Rudolf II, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Salv, Skåne maakond, SN 1572, Stjerneborg, Sulam, Suleiman I, Sund, Supernoova, Supernoova jäänuk, Taani, Taani kuningas, Taani-Norra, Tartu tähetorn, Tšehhi, Tõnu Viik (astronoom), Uraniborg, Vask, Ven, Willem Blaeu, 1054, 14. detsember, 1546, 1560, 1566, 1570, 1572, 1573, 1577, 1597, 1599, 1601, 1837, 1901, 1915, 1996, 24. oktoober. Laienda indeks (49 rohkem) »
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Uus!!: Tycho Brahe ja Alkeemia · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Tycho Brahe ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Astroloogia
Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.
Uus!!: Tycho Brahe ja Astroloogia · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Tycho Brahe ja Astronoomia · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Tycho Brahe ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Uus!!: Tycho Brahe ja Basel · Näe rohkem »
Benátky nad Jizerou
Benátky nad Jizerou (saksa keeles Benatek) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mladá Boleslavi ringkonnas.
Uus!!: Tycho Brahe ja Benátky nad Jizerou · Näe rohkem »
Christen Sørensen Longomontanus
''Inventio quadraturae circuli'', 1634 Christen Sørensen (tuntud kui Longomontanus, ka kui Christian Severini, Christianus Severini Lymvicus, Christianus Longicampianus, Christen Lomborg, Chresten Lemvig või Christiern Langberg; 4. oktoober 1562 Jüütimaa, Lomborgbergi talu Lemvigi lähedal – 8. oktoober 1647 Kopenhaagen) oli Taani astronoom.
Uus!!: Tycho Brahe ja Christen Sørensen Longomontanus · Näe rohkem »
Duell
Thomas Couture, "Duell pärast maskeraadi" (1857) Duell ehk kahevõitlus on duellireeglite alusel peetav võitlus, mille aluseks on ühe osapoole väljakutse talle või kolmandale isikule suunatud solvangu eest.
Uus!!: Tycho Brahe ja Duell · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Tycho Brahe ja Euroopa · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: Tycho Brahe ja Frederik II · Näe rohkem »
Friedrich Georg Wilhelm Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.
Uus!!: Tycho Brahe ja Friedrich Georg Wilhelm Struve · Näe rohkem »
Geotsentriline maailmasüsteem
Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.
Uus!!: Tycho Brahe ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Tycho Brahe ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Tycho Brahe ja Hõbe · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Tycho Brahe ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Tycho Brahe ja Hiina · Näe rohkem »
Horisont
Purjelaev horisondil Päikeseloojang horisondil Horisont ehk silmapiir on vabas vaateväljas kauguses nähtav taeva ja maastiku või seda katva pilvevaiba vaheline näiv kokkupuutepiir, millest kaugemale ei näe.
Uus!!: Tycho Brahe ja Horisont · Näe rohkem »
Horoskoop
Horoskoop on astroloogias semiootiline skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse, näiteks inimese sünni hetkel.
Uus!!: Tycho Brahe ja Horoskoop · Näe rohkem »
Induktsionism
Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.
Uus!!: Tycho Brahe ja Induktsionism · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Tycho Brahe ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Tycho Brahe ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Kassiopeia (tähtkuju)
Kassiopeia Kassiopeia tähtkuju on põhjataeva tähtkuju, mis on nimetatud Etioopia legendaarse kuninganna Kassiopeia, Kepheuse abikaasa ja Andromeda ema järgi.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kassiopeia (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kolju · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Tycho Brahe ja Komeet · Näe rohkem »
Kopenhaageni Ülikool
Kopenhaageni Ülikool (Københavns Universitet) on Taani vanim ja suurim ülikool ja teadusasutus.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kopenhaageni Ülikool · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kuld · Näe rohkem »
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kusepõis · Näe rohkem »
Kvadrant (astronoomia)
Tycho Brahe kvadrant. Tycho Brahe istub keskel. Mõõtmise läbiviijast on näha ainult pea paremal äärel. Paremal all olev abiline teatab kelladelt loetud aja, vasakul all olev abiline märgib mõõtmistulemuse üles Kvadrandi valmistamise töötuba Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Kvadrant on ajalooline astronoomiline instrument, millega määrati taevakehade nurkkõrgusi ja asendit.
Uus!!: Tycho Brahe ja Kvadrant (astronoomia) · Näe rohkem »
Laboratoorium
Töökohad laboris. Laboratoorium ehk labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel sooritatakse teaduslikke uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne.
Uus!!: Tycho Brahe ja Laboratoorium · Näe rohkem »
Landskrona
Landskrona tsitadell Landskrona on linn Rootsis Skåne läänis, Landskrona valla keskus.
Uus!!: Tycho Brahe ja Landskrona · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Tycho Brahe ja Lään · Näe rohkem »
Leipzigi Ülikool
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.
Uus!!: Tycho Brahe ja Leipzigi Ülikool · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Tycho Brahe ja Maa · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Tycho Brahe ja Marss · Näe rohkem »
Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg
Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool (saksa keeles Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, lühendatult MLU) on Saksamaal Halles ja Wittenbergis asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Tycho Brahe ja Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg · Näe rohkem »
Max Brod
Max Brod, 1914 Max Brod (1965) Max Brod (27. mai 1884 Praha – 20. detsember 1968 Tel Aviv) oli saksakeelne Austria juudi kirjanik, tõlkija ja helilooja.
Uus!!: Tycho Brahe ja Max Brod · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Tycho Brahe ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Minut (geomeetria)
Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.
Uus!!: Tycho Brahe ja Minut (geomeetria) · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Tycho Brahe ja Nina · Näe rohkem »
Noova
Noova, ladina keeles nova stella (uus täht), on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja (mõne päeva või nädala) jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt (mõnesaja päeva või mõnekümne aasta jooksul) algheleduseni.
Uus!!: Tycho Brahe ja Noova · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Tycho Brahe ja Norra · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Tycho Brahe ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Uus!!: Tycho Brahe ja Observatoorium · Näe rohkem »
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Uus!!: Tycho Brahe ja Paljas silm · Näe rohkem »
Parallaks
Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.
Uus!!: Tycho Brahe ja Parallaks · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Tycho Brahe ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Tycho Brahe ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Uus!!: Tycho Brahe ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »
Pierre Gassendi
Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Tycho Brahe ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Tycho Brahe ja Planeet · Näe rohkem »
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Tycho Brahe ja Praha · Näe rohkem »
Refraktsioon
Refraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.
Uus!!: Tycho Brahe ja Refraktsioon · Näe rohkem »
Romaan
Romaan on jutustava proosa suurvorm.
Uus!!: Tycho Brahe ja Romaan · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Tycho Brahe ja Rootsi · Näe rohkem »
Roskilde
Roskilde on linn Taanis Sjællandi saarel Sjællandi piirkonnas, umbes 30 km Kopenhaagenist läänes.
Uus!!: Tycho Brahe ja Roskilde · Näe rohkem »
Rostocki Ülikool
Rostocki Ülikool (saksa keeles Universität Rostock) on ülikool Saksamaal Rostockis.
Uus!!: Tycho Brahe ja Rostocki Ülikool · Näe rohkem »
Rudolf II
Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.
Uus!!: Tycho Brahe ja Rudolf II · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Tycho Brahe ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tycho Brahe ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tycho Brahe ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salv
Salv (ladina unguentum) on rasvataolise konsistentsiga nahale, limaskestale või haavale kantav pehme ravimivorm.
Uus!!: Tycho Brahe ja Salv · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Tycho Brahe ja Skåne maakond · Näe rohkem »
SN 1572
SN 1572 (ka Tycho supernoova või lihtsalt Tycho noova), "B Kassiopeia" (B Cas) või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus.
Uus!!: Tycho Brahe ja SN 1572 · Näe rohkem »
Stjerneborg
Stjerneborg Venil. Willem Blaeu joonistus umbes aastast 1595, trükitud raamatus "Atlas Major" (1662) Stjerneborg oli Tycho Brahe osaliselt maa-alune observatoorium, mis asus tema loss-observatooriumi Uraniborgi kõrval Veni saarel. Tycho Brahe ehitas Stjerneborgi 1584. aastal, kui oli selgunud, et Uraniborg ei onud piisavalt stabiilne ega suur tema täppisinstrumentide jaoks. Kui Tycho 1597. aastal Venilt lahkus, hakkas Stjerneborg lagunema. Praeguseks on Stjerneborgi maapealne osa taastatud ja aastal 2002 avati see külastajatele.
Uus!!: Tycho Brahe ja Stjerneborg · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Tycho Brahe ja Sulam · Näe rohkem »
Suleiman I
Suleiman Tore Tiziani koolkonna maalil umbes 1530. aastast Suleiman I ''tuğra'' Suleiman I Tore (türgi keeles Süleyman, araabia keeles سليمان Sulaymān; ka Süleyman Kanuni ('Suleiman Seaduseandja'); 6. november 1494 – 7. september 1566) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1520–1566.
Uus!!: Tycho Brahe ja Suleiman I · Näe rohkem »
Sund
Sundi kaart Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel.
Uus!!: Tycho Brahe ja Sund · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Tycho Brahe ja Supernoova · Näe rohkem »
Supernoova jäänuk
Suures Magellani Pilves Supernoova jäänuk on emissioonudu, mille tekitab supernoova ja millel on sageli kihiline ehitus.
Uus!!: Tycho Brahe ja Supernoova jäänuk · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Tycho Brahe ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Tycho Brahe ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Uus!!: Tycho Brahe ja Taani-Norra · Näe rohkem »
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Uus!!: Tycho Brahe ja Tartu tähetorn · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Tycho Brahe ja Tšehhi · Näe rohkem »
Tõnu Viik (astronoom)
Tõnu Viik Tartu Tähetornis 2011. aastal. Pilt: Lauri Kulpsoo Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Iru vallas Rohuneeme külas) on eesti astronoom.
Uus!!: Tycho Brahe ja Tõnu Viik (astronoom) · Näe rohkem »
Uraniborg
Uraniborg, pilt Blaeu raamatust "Atlas Major" (1663) Uraniborg koos aedadega, Tycho Brahe raamatust "Astronomiae instauratae mechanica" (1598) Uraniborg ehk Uranieborg ehk Uranienborg oli üks Tycho Brahe observatooriumidest.
Uus!!: Tycho Brahe ja Uraniborg · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Tycho Brahe ja Vask · Näe rohkem »
Ven
Ven (vanas kirjaviisis Hven, Hveen) on väike Rootsile kuuluv saar Sundi keskosas, Skånest (Rootsi) lääne pool ja Sjællandist (Taani) ida pool, Skånele pisut lähemal.
Uus!!: Tycho Brahe ja Ven · Näe rohkem »
Willem Blaeu
Willem J. Blaeu portree., Jeremias Falck Willem Janszoon Blaeu (1571 Alkmaar – 21. oktoober 1638 Amsterdam) oli hollandi kartograaf ja kirjastaja, Joan Blaeu (1596–1673) isa.
Uus!!: Tycho Brahe ja Willem Blaeu · Näe rohkem »
1054
1054.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1054 · Näe rohkem »
14. detsember
14.
Uus!!: Tycho Brahe ja 14. detsember · Näe rohkem »
1546
1546.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1546 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1560 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1566 · Näe rohkem »
1570
1570.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1570 · Näe rohkem »
1572
1572.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1572 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1573 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1577 · Näe rohkem »
1597
1597.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1597 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1599 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1601 · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1837 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1901 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1915 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Tycho Brahe ja 1996 · Näe rohkem »
24. oktoober
24.
Uus!!: Tycho Brahe ja 24. oktoober · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Tyge Brahe, Tyge Ottesen Brahe.
