43 suhted: Andid, Ants Viires, Berenike Juuksed, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti rahvakultuuri leksikon, Enn Saar, Galaktika, Hüaadid, Heino Eelsalu, Ilmakaared, Jaak Jaaniste, Jahipenid, Jakob Hurt, Kassiopeia (tähtkuju), Komeet, Kuu, Linnutee, Luik (tähtkuju), Meteoriit, Orion (tähtkuju), Paljas silm, Paul-Egon Prüller, Põhjakroon, Põhjanael, Pisuhänd, Planeet, Planetaarium, Plejaadid, Rahvaluule, Rändlinnud, Siirius, Suur Vanker, Taevakaart, Taevavõlv, Tartu Kunstimuuseum, Tartu tähetorn, Tšiili, Tähistaevas (maal), Täht (astronoomia), Valgus (kirjastus), Väike Vanker, Veenus, Viimnepäev.
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Uus!!: Tähistaevas ja Andid · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Tähistaevas ja Ants Viires · Näe rohkem »
Berenike Juuksed
Berenike Juuste tähtkuju kaart Berenike Juuksed (varasem nimi Bereniike Juuksed; ladina keeles Coma Berenices, omastav Comae Berenices; lühend Com) on põhjataevas asuv tähtkuju.
Uus!!: Tähistaevas ja Berenike Juuksed · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Tähistaevas ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Tähistaevas ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Enn Saar
Enn Saar (2008) Enn Saar (sündinud 4. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Tähistaevas ja Enn Saar · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Tähistaevas ja Galaktika · Näe rohkem »
Hüaadid
Hüaadid Hüaadid on Maale lähim hajusparv ja enimuuritud täheparv.
Uus!!: Tähistaevas ja Hüaadid · Näe rohkem »
Heino Eelsalu
Heino Eelsalu (8. mai 1930 Tallinn – 26. juuli 1998 Tartu) oli eesti astronoom ja teadusloolane.
Uus!!: Tähistaevas ja Heino Eelsalu · Näe rohkem »
Ilmakaared
Ilmakaared eesti keeles Kompass Ilmakaared eesti ja soome keeles Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil.
Uus!!: Tähistaevas ja Ilmakaared · Näe rohkem »
Jaak Jaaniste
Jaak Jaaniste (sündinud 25. mail 1944 Tallinnas) on eesti astronoom.
Uus!!: Tähistaevas ja Jaak Jaaniste · Näe rohkem »
Jahipenid
Jahipenide tähtkuju kaart Jahipenid 1824. aasta täheatlases Urania's Mirror koos Karjase ja Berenike Juustega Jahipenid (ladina Canes Venatici, lühend CVn) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Tähistaevas ja Jahipenid · Näe rohkem »
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Uus!!: Tähistaevas ja Jakob Hurt · Näe rohkem »
Kassiopeia (tähtkuju)
Kassiopeia Kassiopeia tähtkuju on põhjataeva tähtkuju, mis on nimetatud Etioopia legendaarse kuninganna Kassiopeia, Kepheuse abikaasa ja Andromeda ema järgi.
Uus!!: Tähistaevas ja Kassiopeia (tähtkuju) · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Tähistaevas ja Komeet · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Tähistaevas ja Kuu · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Tähistaevas ja Linnutee · Näe rohkem »
Luik (tähtkuju)
Luige tähtkuju on hästi nähtav ka palja silmaga Luige tähtkuju (ladina Cygnus) on tähtkuju põhjataevas.
Uus!!: Tähistaevas ja Luik (tähtkuju) · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Tähistaevas ja Meteoriit · Näe rohkem »
Orion (tähtkuju)
Orion on taevaekvaatori lähedal asuv tähtkuju, mis on üks tähistaeva kirkamaid ja nähtav kogu maailmas.
Uus!!: Tähistaevas ja Orion (tähtkuju) · Näe rohkem »
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Uus!!: Tähistaevas ja Paljas silm · Näe rohkem »
Paul-Egon Prüller
Paul-Egon Prüller (Brüller; 25. märts 1905 Tallinn – 2. detsember 1979 Tartu) oli eesti füüsik ja geofüüsik.
Uus!!: Tähistaevas ja Paul-Egon Prüller · Näe rohkem »
Põhjakroon
Põhjakroon Põhjakroon (ladina Corona Borealis, CrB) on väike põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Tähistaevas ja Põhjakroon · Näe rohkem »
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Uus!!: Tähistaevas ja Põhjanael · Näe rohkem »
Pisuhänd
"Pisuhänd" on Eduard Vilde satiiriline komöödia aastast 1913, kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul Vilde tuntuim näidendAnts Järv "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 25-27.
Uus!!: Tähistaevas ja Pisuhänd · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Tähistaevas ja Planeet · Näe rohkem »
Planetaarium
Belgradi planetaariumi saal "päeval" Belgradi planetaariumi saal "öösel", seansi ajal Tähtkujude kunstipärased joonistused planetaariumietenduses Tänapäevane munakujuline Zeissi projektor (UNIVERSARIUM Mark IX) Hamburgi planetaariumis Planetaarium on etendusasutus, kus korraldatakse peamiselt harivaid ja meelelahutuslikke etendusi astronoomia ja tähistaeva teemal või õpetatakse astronoomilist navigatsiooni.
Uus!!: Tähistaevas ja Planetaarium · Näe rohkem »
Plejaadid
Plejaadid on Sõnni tähtkujus asuv hajusparv, mille Messier' kataloogi tähiseks on M45.
Uus!!: Tähistaevas ja Plejaadid · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Tähistaevas ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Tähistaevas ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Siirius
Siiriuse asukoht Suure Peni tähtkujus Siirius Siirius (α Canis Majoris, α CMa, Suure Peni alfa, Orjatäht) on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas.
Uus!!: Tähistaevas ja Siirius · Näe rohkem »
Suur Vanker
Suur Vanker pisi Suur Vanker ehk Suur Karu (ladina Ursa Major, lühend UMa) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Tähistaevas ja Suur Vanker · Näe rohkem »
Taevakaart
Taevakaart ehk astronoomiline kaart on kaart, mis kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadates.
Uus!!: Tähistaevas ja Taevakaart · Näe rohkem »
Taevavõlv
Taevavõlv ehk taevalaotus (heebrea keeles raqia‘, vanakreeka keeles stereôma, ladina keeles firmamentum) on taevas, niivõrd kui see näib kuplikujulise võlvina.
Uus!!: Tähistaevas ja Taevavõlv · Näe rohkem »
Tartu Kunstimuuseum
210x210px Tartu Kunstimuuseum (nimelühendid Tartmus ja TKM) on Tartu kesklinnas aadressil Raekoja plats 18 tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum, mis on ühtlasi ka Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum.
Uus!!: Tähistaevas ja Tartu Kunstimuuseum · Näe rohkem »
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Uus!!: Tähistaevas ja Tartu tähetorn · Näe rohkem »
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Uus!!: Tähistaevas ja Tšiili · Näe rohkem »
Tähistaevas (maal)
"Tähistaevas" või "Tähisöö" (hollandi keeles "De sterrennacht") on hollandi postimpressionisti Vincent van Goghi õlimaal.
Uus!!: Tähistaevas ja Tähistaevas (maal) · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Tähistaevas ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Tähistaevas ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Väike Vanker
Väike Vanker pisi Väike Vanker ehk Väike Karu (ladina Ursa Minor, lühend UMi) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Tähistaevas ja Väike Vanker · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Tähistaevas ja Veenus · Näe rohkem »
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Uus!!: Tähistaevas ja Viimnepäev · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Tähine öö, Tähisöö, Öine tähistaevas.