Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Astronoomia, Astronoomiline ühik, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Energia, Galaktika, Gravitatsioon, Hapnik, Heelium, Kaksiktäht, Kaksikud (tähtkuju), Kastor (täht), Kiirgus, Kiirgusenergia, Kinnistäht, Kosmos, Magnetväli, Must auk, Must kääbus, Neoon, Neutriinod, Neutron, Neutrontäht, Päike, Peajada, Planeet, Planetaarudu, Plasma, Prooton, Pulsar, Punane kääbus, Raud, Räni, Süsinik, Soojus, Supernoova, Taevakeha, Tähe atmosfäär, Täheparv, Tähesuurus, Tähetuul, Tähtede loend tähesuuruste järjekorras, Tähtedevaheline keskkond, Tõnu Viik (astronoom), Tuumasüntees, Valge kääbus, Valgus, Vesinik.
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Astronoomia · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Elektron · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Energia · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Galaktika · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Hapnik · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Heelium · Näe rohkem »
Kaksiktäht
Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Kaksiktäht · Näe rohkem »
Kaksikud (tähtkuju)
right pisi Kaksikud (ladina keeles Gemini) on põhjataeva sodiaagi tähtkuju (sümbol), mis piirneb Sõnni, Vähi, Veomehe, Orioni, Väike Peni, Ilvese ja Ükssarviku tähtkujudega.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Kaksikud (tähtkuju) · Näe rohkem »
Kastor (täht)
Kastori asukoht Kaksikute tähtkujus pisi Kastor (ka Castor, Alpha Geminorum, α Geminorum) on kuuest tähest koosnev tähesüsteem, mis asub Kaksikute tähtkujus.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Kastor (täht) · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kiirgusenergia
Kiirgusenergia kui üks radiomeetria põhisuurusi on energia, mis kandub üle kiirgusena, s.o elektromagnetlainetena.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Kiirgusenergia · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Kosmos · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Magnetväli · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Must auk · Näe rohkem »
Must kääbus
Must kääbus on tähearengus valgele kääbusele järgnev staadium või valge kääbuse viimane staadium.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Must kääbus · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Neoon · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Neutriinod · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Neutron · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Päike · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Peajada · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Planeet · Näe rohkem »
Planetaarudu
Öökulli udu (M97) Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Planetaarudu · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Plasma · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Prooton · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Pulsar · Näe rohkem »
Punane kääbus
Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Punane kääbus · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Räni · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Süsinik · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Soojus · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Supernoova · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tähe atmosfäär
1999. aasta päikesevarjutuse ajal Tähe atmosfäär on tähe kõige välimine osa.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Tähe atmosfäär · Näe rohkem »
Täheparv
Herkulese tähtkujus Täheparv (ka täheklaster) on tähesüsteemide hierarhias mitmiktähtedele järgnevad (suuremad), tähtede omavahelisel gravitatsioonil põhinevad kooslused.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Täheparv · Näe rohkem »
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Tähesuurus · Näe rohkem »
Tähetuul
Tugevate tähetuulte tekitatud gaasipilv udukogus NGC 6565 Tähetuul (inglise keeles stellar wind) on gaasivool, mis koosneb peamiselt kõrge energiatasemega elektronidest ja prootonitest.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Tähetuul · Näe rohkem »
Tähtede loend tähesuuruste järjekorras
Siin on loetletud heledamaid tähti järjestatuna nende näiva heleduse järgi.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Tähtede loend tähesuuruste järjekorras · Näe rohkem »
Tähtedevaheline keskkond
Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »
Tõnu Viik (astronoom)
Tõnu Viik Tartu Tähetornis 2011. aastal. Pilt: Lauri Kulpsoo Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Iru vallas Rohuneeme külas) on eesti astronoom.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Tõnu Viik (astronoom) · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Valge kääbus · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Valgus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Täht (astronoomia) ja Vesinik · Näe rohkem »
