Kiiremini kui brauser!
71 suhted: A. H. Tammsaare, Aksioloogia, Aleksander Suur, Analüütiline filosoofia, Aposterioorne tõde, Aprioorne tõde, Aristoteles, Asjaolu, Balti keeled, Bertrand Russell, Diskursus, Eetika, Elmer Diktonius, Elutõde, Esteetika, Fakt, Fenomen, Fenomenoloogia, Fenomenoloogiline filosoofia, Filosoofia, George Edward Moore, Germaani keeled, Heebrea keel, Hermeneutiline ring, Immanuel Kant, Inglise keel, Jidiši keel, John Dewey, Karl Popper, Katastroof, Keel, Kristus, Kultuur, Ladina keel, Lev Gumiljov, Linda Järve, Logos, Märt Väljataga, Mõiste, Michel Foucault, Neli õilsat tõde, Noam Chomsky, Objekt (filosoofia), Olemine, Ontoloogia, Parajasti siis, kui, Passionaarsus, Piibel, Platon, Propositsioon, ..., Relativism, Religioon, Ristisõjad, Romaani keeled, Subjekt (filosoofia), Sunzi, Tõde ja õigus, Tõe vastavusteooria, Tõesus, Tõeteooria, Tegelikkus, Terry Pratchett, Tunnetus, Tunnetus (filosoofia), Usk, Uusaja filosoofia, Vanakreeka keel, Vanem Edda, Väärtus, Väide, 1911. Laienda indeks (21 rohkem) »
A. H. Tammsaare
A.
Uus!!: Tõde ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »
Aksioloogia
Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.
Uus!!: Tõde ja Aksioloogia · Näe rohkem »
Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Uus!!: Tõde ja Aleksander Suur · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Tõde ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Aposterioorne tõde
Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Tõde ja Aposterioorne tõde · Näe rohkem »
Aprioorne tõde
Aprioorne tõde on tõde, mille teadmine või õigustus ei sõltu meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla aprioorne teadmine ja mille õigustus saab olla aprioorne õigustus.
Uus!!: Tõde ja Aprioorne tõde · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Tõde ja Aristoteles · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Tõde ja Asjaolu · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Tõde ja Balti keeled · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Tõde ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Diskursus
Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit.
Uus!!: Tõde ja Diskursus · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Tõde ja Eetika · Näe rohkem »
Elmer Diktonius
Elmer Diktonius Elmer Rafael Diktonius (20. jaanuar 1896 Helsingi – 23. september 1961 Kauniainen) oli soomerootsi luuletaja, proosakirjanik ja helilooja.
Uus!!: Tõde ja Elmer Diktonius · Näe rohkem »
Elutõde
Elutõde oli aastatel 1936–1940 Tallinnas ilmunud õigeusu ajakiri, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku häälekandja.
Uus!!: Tõde ja Elutõde · Näe rohkem »
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Uus!!: Tõde ja Esteetika · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Tõde ja Fakt · Näe rohkem »
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Uus!!: Tõde ja Fenomen · Näe rohkem »
Fenomenoloogia
Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks).
Uus!!: Tõde ja Fenomenoloogia · Näe rohkem »
Fenomenoloogiline filosoofia
Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
Uus!!: Tõde ja Fenomenoloogiline filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Tõde ja Filosoofia · Näe rohkem »
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Uus!!: Tõde ja George Edward Moore · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Tõde ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Tõde ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Hermeneutiline ring
Hermeneutiline ring ehk mõistmise ring on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena.
Uus!!: Tõde ja Hermeneutiline ring · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Tõde ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Tõde ja Inglise keel · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Tõde ja Jidiši keel · Näe rohkem »
John Dewey
John Dewey John Dewey (20. oktoober 1859 – 1. juuni 1952) oli ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformi edendaja.
Uus!!: Tõde ja John Dewey · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Tõde ja Karl Popper · Näe rohkem »
Katastroof
Katastroof (kreeka k. katastrophe pööre, muudatus) on äkiline ja laiaulatuslik loodusliku protsessi või inimtegevuse tulemusena tekkinud õnnetus, mis põhjustab rohkeid inimohvreid, väga suurt materiaalset kahju või keskkonna olulist saastumist ja paiskab segi ühiskonna (või kogukonna) normaalse toimimise.
Uus!!: Tõde ja Katastroof · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Tõde ja Keel · Näe rohkem »
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Uus!!: Tõde ja Kristus · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Tõde ja Kultuur · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Tõde ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lev Gumiljov
Lev Gumiljov (1934) Lev Gumiljov Kasahstani margil Lev Gumiljov (vene Лев Николаевич Гумилёв; 1. oktoober 1912 Peterburi – 15. juuni 1992 Peterburi) oli vene ajaloolane-etnoloog, filosoof, etnogeneesi teooria rajaja, üks maastikuarheoloogia rajajatest, luuletaja, pärsia keelest tõlkija ja orientalist.
Uus!!: Tõde ja Lev Gumiljov · Näe rohkem »
Linda Järve
Linda Järve (sündinud Linda Kruustee; 1. juuni 1946 Tallinn – 21. mai 2022) oli eesti ajakirjanik.
Uus!!: Tõde ja Linda Järve · Näe rohkem »
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Uus!!: Tõde ja Logos · Näe rohkem »
Märt Väljataga
Märt Väljataga esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012 Märt Väljataga (sündinud 30. märtsil 1965) on eesti kirjanduskriitik, filosoof, tõlkija ja luuletaja.
Uus!!: Tõde ja Märt Väljataga · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Tõde ja Mõiste · Näe rohkem »
Michel Foucault
Michel Foucault (15. oktoober 1926 Poitiers – 25. juuni 1984 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle teadustöid peetakse mõjukaks kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes.
Uus!!: Tõde ja Michel Foucault · Näe rohkem »
Neli õilsat tõde
Neli õilsat tõde (paali keeles cattāri ariyasaccāni sanskriti keeles catvāri āryasatyāni) või neli tõde õilsatele on üks kesksemaid õpetusi budismis.
Uus!!: Tõde ja Neli õilsat tõde · Näe rohkem »
Noam Chomsky
Avram Noam Chomsky (sündinud 7. detsembril 1928) on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist.
Uus!!: Tõde ja Noam Chomsky · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Tõde ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Tõde ja Olemine · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Tõde ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Tõde ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Passionaarsus
Passionaarsus on Lev Gumiljovi etnogeneesi teooria järgi elusaine biokeemilise energia ülejääk, mis tekitab eneseohverdust ja seda tihti illusoorsete eesmärkide pärast.
Uus!!: Tõde ja Passionaarsus · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Tõde ja Piibel · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Tõde ja Platon · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Tõde ja Propositsioon · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Tõde ja Relativism · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Tõde ja Religioon · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Tõde ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Romaani keeled
Romaani keelte paikkonnad Romaani keelte leviala Euroopas Romaani keelte leviala maailmas Romaani keeled (harvemini ladina keeled või uusladina keeled) on tänapäevased keeled, mis arenesid 3.
Uus!!: Tõde ja Romaani keeled · Näe rohkem »
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Uus!!: Tõde ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Sunzi
Mälestusmärk Sunzile Yurihama linnas Tottori prefektuuris Jaapanis Sunzi (ka Sun Zi; hiina keeles 孫子; Wade-Giles: Sun Tzu; 544 eKr – 496 eKr), sünninimega Sun Wu, oli Vana-Hiina kevadete-sügiste ajastul elanud hiina kindral, strateeg ja filosoof.
Uus!!: Tõde ja Sunzi · Näe rohkem »
Tõde ja õigus
"Tõde ja õigus" on A. H. Tammsaare viieosaline romaanisari, kus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini.
Uus!!: Tõde ja Tõde ja õigus · Näe rohkem »
Tõe vastavusteooria
Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.
Uus!!: Tõde ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Tõde ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõeteooria
Tõeteooria on mingi filosoofiline positsioon, mis selgitab tõesuse mõistet või sõna "tõene" tarvitust või tähendust, enamasti tõesuse definitsiooni või tõene olemise piisavate ja tarvilike tingimuste abil.
Uus!!: Tõde ja Tõeteooria · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Tõde ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Terry Pratchett
Terence David John Pratchett (28. aprill 1948 Beaconsfield, Inglismaa – 12. märts 2015 Broad Chalke, Inglismaa) oli inglise ulmekirjanik.
Uus!!: Tõde ja Terry Pratchett · Näe rohkem »
Tunnetus
Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.
Uus!!: Tõde ja Tunnetus · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Tõde ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Uus!!: Tõde ja Usk · Näe rohkem »
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Uus!!: Tõde ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Tõde ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vanem Edda
"Vanemas Eddas" jutustatud Sigurd Faafniritapja lugu, kujutatuna Ramsundi ruunikivil Rootsis "Vanem Edda" on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.
Uus!!: Tõde ja Vanem Edda · Näe rohkem »
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Uus!!: Tõde ja Väärtus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Tõde ja Väide · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Tõde ja 1911 · Näe rohkem »
