Kiiremini kui brauser!
49 suhted: A Treatise of Human Nature, Ajalugu, Alexandre Koyré, Autoriteet, David Hume, Edmund Husserl, Füüsika, Filosoofia, Filosoofia ajalugu, Francis Bacon, Hans-Georg Gadamer, Haridus, Hermann von Helmholtz, Historism, Humaansus, Humanitaarteadused, Immanuel Kant, Induktiivne loogika, Induktsioon, Isaac Newton, Johann Gottfried von Herder, Johann Gustav Droysen, John Stuart Mill, Kategooriline imperatiiv, Kunst, Kunstiteadus, Kunstiteos, Loodusseadus, Loodusteadused, Martin Heidegger, Mälu, Mõiste, Mõistmine, Meetod, Meteoroloogia, Natura parendo vincitur, Põhjus, Taevamehaanika, Tõde, Tõlgendamine, Teadus, Teaduslik meetod, Tekst, Traditsioon, Tunnetus (filosoofia), Vaba tahe, Wilhelm Dilthey, William Ockham, 1960.
A Treatise of Human Nature
"A Treatise of Human Nature" ("Traktaat inimloomusest") on David Hume'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Tõde ja meetod ja A Treatise of Human Nature · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Ajalugu · Näe rohkem »
Alexandre Koyré
Alexandre Koyré (vene keeles Александр Владимирович Койре; 29. august 1882 Taganrog – 28. aprill 1964 Pariis) oli vene juudi päritolu prantsuse filosoof, kes kirjutas peamiselt teaduse ajaloost ja filosoofiast.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Alexandre Koyré · Näe rohkem »
Autoriteet
Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Autoriteet · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Tõde ja meetod ja David Hume · Näe rohkem »
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Edmund Husserl · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Füüsika · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia ajalugu
Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Filosoofia ajalugu · Näe rohkem »
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Francis Bacon · Näe rohkem »
Hans-Georg Gadamer
Hans-Georg Gadamer (umbes 2000) Hans-Georg Gadamer Hans-Georg Gadamer (11. veebruar 1900 Marburg – 13. märts 2002 Heidelberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Hans-Georg Gadamer · Näe rohkem »
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Haridus · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Historism
Historismi all mõeldakse (eriti ajaloo puhul) teaduslikku lähenemist, mis vaatleb uurimisobjekti oma arengus ning suhestab seda konkreetsete ajalooliste tingimustega.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Historism · Näe rohkem »
Humaansus
Humaansus on altruistlikust eetikast ehk heast tahtest ja kaastundest kantud voorus, mis väärtustab abivalmit inimsust: inimsõbralikkust, inimväärikust kui ka kogu inimkonna austamist.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Humaansus · Näe rohkem »
Humanitaarteadused
Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Humanitaarteadused · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Induktiivne loogika
Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Induktsioon · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Johann Gottfried von Herder
Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Johann Gottfried von Herder · Näe rohkem »
Johann Gustav Droysen
Johann Gustav Droysen Johann Gustav Bernhard Droysen (6. juuni 1808 – 19. juuni 1884) oli saksa ajaloolane ja poliitik.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Johann Gustav Droysen · Näe rohkem »
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Uus!!: Tõde ja meetod ja John Stuart Mill · Näe rohkem »
Kategooriline imperatiiv
Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Kategooriline imperatiiv · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Kunst · Näe rohkem »
Kunstiteadus
Kunstiteadus on humanitaarteadus, mis tegeleb kunstiteoste ning nende tausta uurimise, kirjeldamise ja hindamisega.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Kunstiteadus · Näe rohkem »
Kunstiteos
Kunstiteos ehk taies (ladina keeles opus artis; prantsuse keeles œuvre d’art; inglise keeles work of art) on loomingulise tegevuse tulemusel valminud teos, millega taotletakse esteetilist veetlust.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Kunstiteos · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Martin Heidegger · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Mälu · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistmine
Mõistmine ehk arusaamine on teatav mõtlemine ja enesevaatlus, mis vajab uuritava probleemi taaskujutamist ja selgitamist.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Mõistmine · Näe rohkem »
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Meetod · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Natura parendo vincitur
Natura parendo vincitur on ladinakeelne väljend ja põhimõte, mille võttis kasutusele Francis Bacon.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Natura parendo vincitur · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Põhjus · Näe rohkem »
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Taevamehaanika · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Tõde · Näe rohkem »
Tõlgendamine
Tõlgendamine ehk interpreteerimine võib omada mitmesugust tähendust.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Tõlgendamine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Teadus · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Tekst
Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele vorm.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Tekst · Näe rohkem »
Traditsioon
Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Traditsioon · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Vaba tahe · Näe rohkem »
Wilhelm Dilthey
Wilhelm Dilthey u 1910 Wilhelm Dilthey (19. november 1833 – 1. oktoober 1911) oli saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik.
Uus!!: Tõde ja meetod ja Wilhelm Dilthey · Näe rohkem »
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Uus!!: Tõde ja meetod ja William Ockham · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Tõde ja meetod ja 1960 · Näe rohkem »
