Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Aktsidents, Alexius Meinong, Aquino Thomas, Aristoteles, Asjaolu, Baruch Spinoza, Bernard Bolzano, Bertrand Russell, Carl Stumpf, David Hume, David Lewis, Donald Davidson, Edmund Husserl, Eetika, Eetika (Spinoza), Entiteet, Fakt, Franz Brentano, George Edward Moore, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Hermann Weyl, Hilary Putnam, Hulgateooria, Inglise keel, John Locke, John Mackie, Lause, Loogiline atomism, Loogilis-filosoofiline traktaat, Loogilised uurimused, Loomulik liik, Ludwig Wittgenstein, Matemaatika, Meelteandmed, Metaeetika, Mind, Modaalsus, Moodus, Mudel (loogika), Naturaalarv, Nimisõna, Nominalisatsioon, Nominalism, Omadus, Parajasti siis, kui, Parmenides, Partikulaar, Peter Strawson, Propositsioon, ..., Protagoras, Protsess, Reaalsus, René Descartes, Sündmus, Seisund, Sokrates, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Stephen Read, Substants, Suhe (filosoofia), Tõe vastavusteooria, Tõestus, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tegu, Tegusõna, Tegusõnafraas, Tervik, Tingimus, Universaal, Valetaja lause, Valetaja paradoks, Väärus, 1984, 1987, 1996, 1997, 2000, 2001, 2002, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2013, 2015. Laienda indeks (40 rohkem) »
Aktsidents
Aktsidentsi (ladina accidens) all mõeldakse filosoofias seda, mis võib asjale omane olla või mitte olla, ilma et asi lakkaks olemast see, mis ta on.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Aktsidents · Näe rohkem »
Alexius Meinong
Alexius Meinong Alexius Meinong Ritter von Handschuchsheim (17. juuli 1853 Lemberg (praegu Lviv) – 27. november 1920 Graz) oli Austria filosoof ja psühholoog, Franz Brentano õpilane.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Alexius Meinong · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Aristoteles · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Asjaolu · Näe rohkem »
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »
Bernard Bolzano
Bernhard Placidus Johann Nepomuk Bolzano (Bernard Bolzano; 5. oktoober 1781 Praha – 18. detsember 1848 Praha) oli matemaatik, loogik, filosoof, teoloog, katoliku preester ja antimilitarist, kelle emakeel oli saksa keel.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Bernard Bolzano · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Carl Stumpf
Carl Stumpf 1900. aastal Carl Stumpf (21. aprill 1848 Wiesentheid, Saksamaa – 25. detsember 1936 Berliin) oli Saksamaa filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Carl Stumpf · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja David Hume · Näe rohkem »
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja David Lewis · Näe rohkem »
Donald Davidson
Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Donald Davidson · Näe rohkem »
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Edmund Husserl · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Eetika · Näe rohkem »
Eetika (Spinoza)
Spinoza "Eetika" avaleht "Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Eetika (Spinoza) · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Entiteet · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Fakt · Näe rohkem »
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Franz Brentano · Näe rohkem »
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja George Edward Moore · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Hermann Weyl
Hermann Weyl Hermann Klaus Hugo Weyl (9. november 1885 Elmshorn – 8. detsember 1955 Zürich) oli saksa matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Hermann Weyl · Näe rohkem »
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Hilary Putnam · Näe rohkem »
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Hulgateooria · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Inglise keel · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja John Locke · Näe rohkem »
John Mackie
J.L. Mackie John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja John Mackie · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Lause · Näe rohkem »
Loogiline atomism
Loogiline atomism (inglise keeles logical atomism) on 20.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Loogiline atomism · Näe rohkem »
Loogilis-filosoofiline traktaat
"Loogilis-filosoofiline traktaat" (algne saksakeelne pealkiri "Logisch-philosophische Abhandlung", hilisem ladinakeelne pealkiri "Tractatus logico-philosophicus") on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele).
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Loogilis-filosoofiline traktaat · Näe rohkem »
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Loomulik liik · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Matemaatika · Näe rohkem »
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Meelteandmed · Näe rohkem »
Metaeetika
Metaeetika on eetika haru, mis uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Metaeetika · Näe rohkem »
Mind
Mind ('Vaim') on üks maailma juhtivaid filosoofiaajakirju.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Mind · Näe rohkem »
Modaalsus
Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Modaalsus · Näe rohkem »
Moodus
Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Moodus · Näe rohkem »
Mudel (loogika)
Mudel on esimest järku predikaatloogikas struktuur, mis rahuldab antud hulga kõiki lauseid.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Mudel (loogika) · Näe rohkem »
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Naturaalarv · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Nominalisatsioon · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Nominalism · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Omadus · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Parmenides
Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Parmenides · Näe rohkem »
Partikulaar
Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Partikulaar · Näe rohkem »
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Peter Strawson · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Propositsioon · Näe rohkem »
Protagoras
Demokritos (keskel) ja Protagoras (paremal); Salvator Rosa maal 17. sajandist (Ermitaaž) Protagoras Abderast (5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Protagoras · Näe rohkem »
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Protsess · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Reaalsus · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja René Descartes · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Sündmus · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Seisund · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Sokrates · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Stephen Read
Stephen Read on Briti filosoof, Saint Andrewsi Ülikooli loogika ajaloo ja -filosoofia professor.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Stephen Read · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Substants · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Tõe vastavusteooria
Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõetagaja ja valetagaja
Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tegu · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõnafraas
Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tegusõnafraas · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tervik · Näe rohkem »
Tingimus
Tingimus on objekti või nähtuse omadus, mis võimaldab (tagab, tingib) midagi või arvatakse midagi võimaldavat.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Tingimus · Näe rohkem »
Universaal
Universaal võib tähendada järgmist.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Universaal · Näe rohkem »
Valetaja lause
Valetaja lause on lause, mis ütleb, et ta on väär, või ütleb, et ta ei ole tõene.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Valetaja lause · Näe rohkem »
Valetaja paradoks
Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja Väärus · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 1984 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 1987 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 1997 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2000 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2002 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2005 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2008 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2009 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2013 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Tõetagaja ja valetagaja ja 2015 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Tõesekstegija, Tõetagaja, Tõetegija, Valetagaja.
