Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Idand

Index Idand

Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.

74 suhted: Aasristik, Aedpetersell, Aedtill, Aminohapped, Assimilatsioon, Auksiinid, B2-vitamiin, C-vitamiin, Diferentseerumine, E-vitamiin, Emakkond, Embrüo, Ensüüm, Harilik kikerhernes, Harilik lina, Harilik lutsern, Harilik nelgipuu, Idanemine, Idujuur, Iduleht, Informatsiooni-RNA, Kaalium, Kaer, Kaheidulehelised, Kasvuhormoon, Katteseemnetaimed, Lääts (kaunvili), Lehekodarik, Leheroots, Lipiidid, Lootekest, Magneesium, Mineraaltoiteained, Munarakk, Munguba, Nukleaas, Nukleiinhapped, Orgaaniline aine, Organ, Organism, Parasitism, Päevalill, Põld-võõrkapsas, Proteaasid, Punapeet, Rakk, Rakukest, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Raud, ..., Redis, Sahhariidid, Salatkress, Saprofüüt, Sügoot, Sõlmevahe, Seeme, Seemnealge, Sinep, Sojauba, Spargelkapsas, Substraat (ökoloogia), Taimetoiteained, Tärklis, Tomat, Trüptofaan, Tropism, Tsütokiniin, Tsellulaas, Valgud, Varuained, Võrse, Vili, Vitamiinid. Laienda indeks (24 rohkem) »

Aasristik

Aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Idand ja Aasristik · Näe rohkem »

Aedpetersell

Aedpetersell (Petroselinum crispum) on sarikaliste sugukonna peterselli perekonda kuuluv aromaatne kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Idand ja Aedpetersell · Näe rohkem »

Aedtill

Aedtill ehk till (Anethum graveolens) on sarikaliste sugukonda tilli perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik.

Uus!!: Idand ja Aedtill · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Idand ja Aminohapped · Näe rohkem »

Assimilatsioon

Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.

Uus!!: Idand ja Assimilatsioon · Näe rohkem »

Auksiinid

Indool-3-äädikhape (IAA), mis on levinuim auksiin taimedes Auksiinid on taimehormoonide klass, millel on morfogeenitaolised omadused.

Uus!!: Idand ja Auksiinid · Näe rohkem »

B2-vitamiin

Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.

Uus!!: Idand ja B2-vitamiin · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Idand ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Idand ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

E-vitamiin

Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.

Uus!!: Idand ja E-vitamiin · Näe rohkem »

Emakkond

Emakkond ehk günetseum (gynoeceum) on õies olev emakate kogum.

Uus!!: Idand ja Emakkond · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Idand ja Embrüo · Näe rohkem »

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Idand ja Ensüüm · Näe rohkem »

Harilik kikerhernes

Kikerherned Harilik kikerhernes ehk nuut ehk põishernes (Cicer arietinum) on Lähis-Idast pärit, liblikõieliste sugukonda kuuluv kaunvili.

Uus!!: Idand ja Harilik kikerhernes · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Idand ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harilik lutsern

Harilik lutsern ehk taevasinine lutsern (Medicago sativa) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast lutserni perekonnast.

Uus!!: Idand ja Harilik lutsern · Näe rohkem »

Harilik nelgipuu

Õitsev harilik nelgipuu Harilik nelgipuu (Syzygium aromaticum) on taim mürdiliste sugukonnast.

Uus!!: Idand ja Harilik nelgipuu · Näe rohkem »

Idanemine

Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.

Uus!!: Idand ja Idanemine · Näe rohkem »

Idujuur

Jumalapuu seemne joonis. Idujuur on tähistatud numbriga 5 Idujuur on peajuure alge seemnes.

Uus!!: Idand ja Idujuur · Näe rohkem »

Iduleht

Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.

Uus!!: Idand ja Iduleht · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Idand ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Idand ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Idand ja Kaer · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Uus!!: Idand ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »

Kasvuhormoon

Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.

Uus!!: Idand ja Kasvuhormoon · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Idand ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Lääts (kaunvili)

Lääts õitsemise ajal Kiirluupvideo läätse kasvust Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast.

Uus!!: Idand ja Lääts (kaunvili) · Näe rohkem »

Lehekodarik

Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.

Uus!!: Idand ja Lehekodarik · Näe rohkem »

Leheroots

Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.

Uus!!: Idand ja Leheroots · Näe rohkem »

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Uus!!: Idand ja Lipiidid · Näe rohkem »

Lootekest

Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti.

Uus!!: Idand ja Lootekest · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Idand ja Magneesium · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Idand ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Uus!!: Idand ja Munarakk · Näe rohkem »

Munguba

Kaunad ja seemned Munguba on liblikõieliste sugukonda ja vigna ehk lehmaherne perekonda kuuluva taime mungvigna seeme.

Uus!!: Idand ja Munguba · Näe rohkem »

Nukleaas

Nukleaas on ensüüm, mis lagundab DNA-s ja RNA-s nukleotiididevahelisi fosfodiestersidemeid.

Uus!!: Idand ja Nukleaas · Näe rohkem »

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Uus!!: Idand ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Idand ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Organ

Organ on juriidilise isiku osa, mis täidab juriidilise isiku ülesandeid tema eesmärkide raamides.

Uus!!: Idand ja Organ · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Idand ja Organism · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Idand ja Parasitism · Näe rohkem »

Päevalill

Päevalillepõld Päevalilled Saksamaal Odenwälderi vabaõhumuuseumis Päevalill (Helianthus) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.

Uus!!: Idand ja Päevalill · Näe rohkem »

Põld-võõrkapsas

Põld-võõrkapsas (Eruca sativa) ehk rukola on liik ristõielisi taimi võõrkapsa perekonnast.

Uus!!: Idand ja Põld-võõrkapsas · Näe rohkem »

Proteaasid

Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.

Uus!!: Idand ja Proteaasid · Näe rohkem »

Punapeet

Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Idand ja Punapeet · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Idand ja Rakk · Näe rohkem »

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.

Uus!!: Idand ja Rakukest · Näe rohkem »

Raskusjõud

Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.

Uus!!: Idand ja Raskusjõud · Näe rohkem »

Raskuskiirendus

Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.

Uus!!: Idand ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Idand ja Raud · Näe rohkem »

Redis

Redis ehk aedrõigas (Raphanus sativus) on taim ristõieliste sugukonnas.

Uus!!: Idand ja Redis · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Idand ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Salatkress

Salatkress (Lepidium sativum) on taimeliik ristõieliste sugukonnast kressi perekonnast.

Uus!!: Idand ja Salatkress · Näe rohkem »

Saprofüüt

Saprofüüdid on kõdutaimed, kes toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Idand ja Saprofüüt · Näe rohkem »

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Uus!!: Idand ja Sügoot · Näe rohkem »

Sõlmevahe

Lehed kinnitumas sõlmedele ning sõlmevahed Sõlmevahe ehk varrelüli on varre kahe sõlme vaheline osa.

Uus!!: Idand ja Sõlmevahe · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Idand ja Seeme · Näe rohkem »

Seemnealge

Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.

Uus!!: Idand ja Seemnealge · Näe rohkem »

Sinep

Kuus varianti sinepist: • valge sinepi seemned • jahvatatud valge sinep• tavaline lauasinep • Baieri magus sinep• Dijoni sinep • Mustadest seemnetest Prantsuse sinep Sinep (ka lauasinep) on pastataoline teravamaitseline maitseaine, mida saadakse mõnede sinepi või kapsasrohu perekonda kuuluvate taimede, eelkõige valge sinepi (Sinapis alba), sarepta sinepi (Brassica juncea) ja musta sinepi (Brassica nigra) seemnetest.

Uus!!: Idand ja Sinep · Näe rohkem »

Sojauba

Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.

Uus!!: Idand ja Sojauba · Näe rohkem »

Spargelkapsas

Spargelkapsas ehk asparkapsas ehk brokoli (Brassica oleracea var. italica) on suurte roheliste õisikutega kapsateisend, mis meenutab välimuselt oma sugulast lillkapsast.

Uus!!: Idand ja Spargelkapsas · Näe rohkem »

Substraat (ökoloogia)

Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.

Uus!!: Idand ja Substraat (ökoloogia) · Näe rohkem »

Taimetoiteained

Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.

Uus!!: Idand ja Taimetoiteained · Näe rohkem »

Tärklis

Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.

Uus!!: Idand ja Tärklis · Näe rohkem »

Tomat

Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast.

Uus!!: Idand ja Tomat · Näe rohkem »

Trüptofaan

Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.

Uus!!: Idand ja Trüptofaan · Näe rohkem »

Tropism

Häbelik mimoos (''Mimosa pudica'') reageerib puudutustele kohe oma lehtede kokkutõmbamisega Videolõik taime reageerimisest kahele konkureerivale tropismile: fototropism, mis juhib taime valguse poole, ja geotropism, mis püüab taime orienteerida vastavalt gravitatsioonivälja mõjudele Tropism (kreeka tropos 'pöörama') ehk suundus on taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel.

Uus!!: Idand ja Tropism · Näe rohkem »

Tsütokiniin

Tsütokiniin - taimede hormoonide ehk fütohormoonid klass, mis stimuleerib rakkude jaguminest (tsütokinees).

Uus!!: Idand ja Tsütokiniin · Näe rohkem »

Tsellulaas

Tsellulaasid (EC 3.2.1.4) on grupp ensüüme, mis katalüüsivad tselluloosi hüdrolüüsi.

Uus!!: Idand ja Tsellulaas · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Idand ja Valgud · Näe rohkem »

Varuained

Varuained on taimedesse, seentesse, loomadesse ja protistidesse talletunud suure energeetilise väärtusega ained, mis võimaldavad organismidel üle elada ebasoodsaid keskkonnaolusid, näiteks talve.

Uus!!: Idand ja Varuained · Näe rohkem »

Võrse

Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.

Uus!!: Idand ja Võrse · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Idand ja Vili · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Idand ja Vitamiinid · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tõuse, Tõusmed.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »