Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Antigeen, Autoimmuunsus, Diferentseerumine, Ekspressioon, FOXN1, Glükokortikosteroidid, Hassalli kehad, Hingetoru, I tüüpi diabeet, Inglise keel, Keemiaravi, Keemiline aine, Kemokiinid, Lümfoidkude, Molekul, Peamine koesobivuskompleks, Rakk, Söögitoru, Süda, Selgroogsed, Suhkurtõbi, T-lümfotsüüdid, Tüümus, Tüümuse taandareng, Tümoom, Tsink.
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Antigeen · Näe rohkem »
Autoimmuunsus
Autoimmuunsus ehk automaatne immuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimivad oma organismi antigeenide vastu, rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid (sest peavad enda koostisosi ekslikult võõraiks), tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Autoimmuunsus · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Ekspressioon
Ekspressioon on väljendus.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Ekspressioon · Näe rohkem »
FOXN1
Forkhead box N1 ehk FOXN1 on teatud selgroogsete loomade genoomis tuvastatud geen.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja FOXN1 · Näe rohkem »
Glükokortikosteroidid
Kortisooli keemiline struktuur Glükokortikoidid (ka glükokortikosteroidid) on looduslike steroidhormoonide (kortisool, kortikosteroon, kortisoon jt) rühma nimetus, mida sünteesitakse kolesteroolist ja mida eritavad märkmisväärselt neerupealise koore rakud (vähem tüümuse rakud) ning mis seonduvad enamiku selgroogsete loomade rakkude sees paiknevate glükokortikoid retseptoritega ja evivad keharakkudes teatud metaboolseid, põletikuvastaseid ja immunosupressiivseid toimeid.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Glükokortikosteroidid · Näe rohkem »
Hassalli kehad
Hassalli kehad tüümuse koes Hassalli kehad mikroskoobiga vaadatuna Hassalli kehad (ladina keeles corpuscula thymi) on selgroogsete loomade tüümuse säsis (nii normaalses kui patoloogilises) olevad varieeruva suuruse ja arenguastmetega kindla päritoluta rakkude rühmad.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Hassalli kehad · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Hingetoru · Näe rohkem »
I tüüpi diabeet
Diabeedi sümbol I tüüpi diabeet ehk insuliinisõltuv diabeet ehk 1.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja I tüüpi diabeet · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Inglise keel · Näe rohkem »
Keemiaravi
keel.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Keemiaravi · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Kemokiinid
Kemokiinid (ka kemotaktsed tsütokiinid; inglise keeles chemokines) on selgroogsete loomade mitmete tuumaga rakkude poolt (eosinofiilid, basofiilid, neutrofiilid, makrofaagid, endoteelirakud, keratinotsüüdid, fibroblastid jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike valkude perekond, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni seondudes G-valguga seotud retseptoreid omavate rakkude membraaniga ja aktiveerides ensüümi fosfolipaas C. Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud bakteritel ja viirustel.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Kemokiinid · Näe rohkem »
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Lümfoidkude · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Molekul · Näe rohkem »
Peamine koesobivuskompleks
Peamiseks koesobivuskompleksiks ehk MHC-geenideks ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Peamine koesobivuskompleks · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Rakk · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Söögitoru · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Süda · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Suhkurtõbi
Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet ehk diabeet (kõnekeeles suhkruhaigus; ladina keeles diabetes mellitus) on koondnimetus mitmetel selgroogsetel loomadel ja inimestel eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem vere glükoosisisaldus (krooniline liigsuhkruveresus), häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, tugev janu ning rohke kuseeritus.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Suhkurtõbi · Näe rohkem »
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüümuse taandareng
Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Tüümuse taandareng · Näe rohkem »
Tümoom
Tümoom (thymoma) on tüümuse epiteelirakkudest pärinev kasvaja inimesel ja teistel loomadel.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Tümoom · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Tüümuse epiteelirakud ja Tsink · Näe rohkem »
