Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Addisoni tõbi, Aordikaar, Arst, Astley Cooper, B-lümfotsüüdid, Cambridge University Press, Eesti NSV, Eesti Riiklik Kirjastus, Endokriinsüsteem, Eosinofiilid, Gramm, H, Hassalli kehad, Hingetoru, Hodgkini lümfoom, Inimese tüümus, Kael, Kilpnäärmevähk, Kopsud, Kopsuvähk, Langerhansi rakud, Lümfisüsteem, Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud, Lümfoidkude, Lesioon, Lihas, Limaskestaga seotud lümfikude, Lipoom, Magnetresonantstomograafia, Makrofaagid, Müokardiit, Melanoom, Metastaas, Metastaseerumine, Munandid, Närvisüsteem, New York, Paraneoplastilised sündroomid, Puberteet, Röntgenikiirgus, Reumatoidartriit, Rindkere, Rinnak, Rinnavähk, Süda, Südame-veresoonkond, Süsteemne erütematoosne luupus, Selgroogsed, Sjögreni sündroom, Surm, ..., Suurbritannia, Tallinn, Tüümus, Tüümuse epiteelirakud, Tüümuse kihn, Tüümuse koor, Tüümuse makrofaagid, Tüümuse patoloogia, Tüümuse sagar, Tüümuse säsi, Tümo-lümfaatiline seisund, Tümoom, Tsüst, Vereringe, Wilhelm Röntgen, 1904, 1905, 1930, 1960. Laienda indeks (19 rohkem) »
Addisoni tõbi
Addisoni tõbi ehk pronkstõbi on haruldane krooniline endokriinsüsteemi haigus, mille puhul neerupealised ei tooda piisavalt steroidhormoone.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Addisoni tõbi · Näe rohkem »
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Aordikaar · Näe rohkem »
Arst
Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Arst · Näe rohkem »
Astley Cooper
Astley Paston Cooper Sir Astley Paston Cooper (23. august 1768 Brooke, Norfolk – 12. veebruar 1841 London) oli Inglise kirurg ja anatoom.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Astley Cooper · Näe rohkem »
B-lümfotsüüdid
Immuunsüsteemi rakud, mis valmistavad ründavatele patogeenidele (viirustele) antikehi. Need moodustavad mälurakke, mis jätavad sama patogeeni meelde, et tulevikus, kui sama patogeen uuesti organismi satub, hakataks kiiremini antikehi tootma B-lümfotsüüdid ehk B-rakud ehk B-lümfilibled (ladina lymphocytus B) on leukotsüütide hulka kuuluvad humoraalse immuunsuse (omandatud immuunsus) kaitserakud.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja B-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Cambridge University Press
Pitt Building Cambridge'is, Cambridge University Pressi peakorter Cambridge University Press (lühend CUP) on Cambridge'i Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Cambridge University Press · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Eosinofiilid · Näe rohkem »
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Gramm · Näe rohkem »
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja H · Näe rohkem »
Hassalli kehad
Hassalli kehad tüümuse koes Hassalli kehad mikroskoobiga vaadatuna Hassalli kehad (ladina keeles corpuscula thymi) on selgroogsete loomade tüümuse säsis (nii normaalses kui patoloogilises) olevad varieeruva suuruse ja arenguastmetega kindla päritoluta rakkude rühmad.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Hassalli kehad · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Hingetoru · Näe rohkem »
Hodgkini lümfoom
Hodkingkini lümfoom mikrograafil. Hodgkini lümfoom ehk Hodgkini tõbi ehk pahaloomuline lümfogranulomatoos (ladina keeles morbus Hodgkin; lüh HL) on peamiselt inimestel, harvemini teiste loomadel esinev lümfisüsteemi pahaloomuliste kasvajate rühm.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Hodgkini lümfoom · Näe rohkem »
Inimese tüümus
Inimese tüümus on lümfoidorgan harkelund ehk tüümus inimesel.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Inimese tüümus · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Kael · Näe rohkem »
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähiks ehk kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks ehk kilpnäärme kartsinoomiks (struma maligna, carcinoma glandulae thyroideae, neoplasma malignum glandulae thyreoideae) nimetatakse osade loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kilpnäärme kasvajate (nii esmaste kui ka sekundaarsete) põhjustatud progresseeruvat, vahel ka ravimatut ja surmaga lõppevat haiguste rühma.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Kilpnäärmevähk · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Kopsud · Näe rohkem »
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Kopsuvähk · Näe rohkem »
Langerhansi rakud
Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Langerhansi rakud · Näe rohkem »
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »
Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud
Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud (lüh LTi, inglise lymphoid tissue inducer cells) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfirakkude tüüp.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud · Näe rohkem »
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Lümfoidkude · Näe rohkem »
Lesioon
Lesioon (ladina keeles laesio) ehk vigastus ehk kahjustus ehk häire ehk kõrvalekalle on elundi ehituse või talitluse haiguslikuks peetav muutus.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Lesioon · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Lihas · Näe rohkem »
Limaskestaga seotud lümfikude
Limaskestaga seotud lümfikude ehk limaskestadega seotud lümfoidne kude (ka MALT-süsteem; lüh MALT, ladina textus lymphoideus adjunctus mucosae) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Limaskestaga seotud lümfikude · Näe rohkem »
Lipoom
Lipoom ehk rasvkasvaja (ladina keeles lipoma) on osadel loomadel (sh inimestel) erinevates kehapiirkondades esineda võiv diferentseerunud rasvkoe pehme nahaalune healoomuline kasvaja.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Lipoom · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Müokardiit
Müokardiit on südamelihasepõletik.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Müokardiit · Näe rohkem »
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Melanoom · Näe rohkem »
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Metastaas · Näe rohkem »
Metastaseerumine
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Metastaseerumine · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Munandid · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
New York
Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja New York · Näe rohkem »
Paraneoplastilised sündroomid
Paraneoplastilised sündroomid on koondnimetus kasvajatega kaasnevate haiguste ja kliiniliselt väljendunud sümptomite kohta loomadel, mis ei ole otseselt põhjustatud primaarsest kasvajast ja metastaasidest ühes elundis või elundkonnas vaid mida kutsuvad esile kasvajarakkude (vähirakkude) poolt eritatud signaalmolekulid või mediaatorained (hormoonid, peptiidid, tsütokiinid, immunoglobuliinid jt) ja lümfoid(-immuun)süsteemi üsna võimsad vastused neile.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Paraneoplastilised sündroomid · Näe rohkem »
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Puberteet · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Reumatoidartriit
Reumatoidartriit (ladina keeles arthritis rheumatoides, (poly)arthritis rheumatica; lühend RA) on inimestel ja osadel loomadel seni veel ebaselge etioloogiaga krooniliselt kulgev hulgiliigesepõletik, mida iseloomustavad sümmeetriline erosiivne sünoviit ja veresoonte põletik ning millega võivad kaasneda ka liigeselähedaste kudede nagu limapaunade, kõõlustuppede, lihaste ning harvemini ka erinevate siseelundite kahjustused.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Reumatoidartriit · Näe rohkem »
Rindkere
Röntgenipilt rindkerest Rindkere ehk tooraks on kaela ja kõhu vaheline kere osa.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Rindkere · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Rinnak · Näe rohkem »
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Rinnavähk · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Süda · Näe rohkem »
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk luupus (ladina keeles lupus erythematosus systemicus; lühend SEL) on osal loomadest ja inimestel esinev krooniline põletikuline multisüsteemne autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid (sh sidekude).
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Süsteemne erütematoosne luupus · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Sjögreni sündroom
Sjögreni sündroom (ladina keeles syndroma Sjögren; lühend SS) ehk autoimmuunne eksokrinopaatia ehk autoimmuunne epiteliit ehk kuiv sündroom on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, millele on iseloomulik aeglaselt progresseeruv kulg, eksokriinsete näärmete lümfotsütaarne infiltratsioon ja iseloomulike Ro(SS-A)- ja La (SS-B)-autoantikehade teke.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Sjögreni sündroom · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Surm · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tallinn · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüümuse epiteelirakud
Tüümuse epiteelirakud (inglise keeles thymic epithelial cells) on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümuse epiteelirakud · Näe rohkem »
Tüümuse kihn
Tüümuse kihnuks (lad capsula thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümust ümbritsevat sidekoelist kihnu, millest lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi tüümuse sagarikeks.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümuse kihn · Näe rohkem »
Tüümuse koor
Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümuse koor · Näe rohkem »
Tüümuse makrofaagid
Tüümuse makrofaagid on toimiva tüümusega sündinud loomade makrofaagide liik, mis arvatakse paiknevat tüümuse stroomas, koores, säsis ja tüümuse kortikomedullaarses tsoonis ning on valdavalt residentrakud.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümuse makrofaagid · Näe rohkem »
Tüümuse patoloogia
Tüümuse patoloogia (thymus gland pathology) all peetakse silmas selgroogsetel loomadel mitmeid tüümuse arengu ja toimimisega tuvastatud anatoomilisi, füsioloogilisi, geneetilisi, histoloogilisi ja muid kaasasündinud või omandatud patoloogilisi seisundeid, mida käsitletakse mitme teadusdistsipliini lõikes kas normihälvetena või haiguslikena ja mis võivad põhjustada tüümusehaigusi.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümuse patoloogia · Näe rohkem »
Tüümuse sagar
Tüümusesagarad (ains lobus thymicus) on tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel sidekoelise tüümuse kihnuga kaetud ja sellest lähtuvate vaheseintega jaotatud tüümuselundi osad.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümuse sagar · Näe rohkem »
Tüümuse säsi
Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tüümuse säsi · Näe rohkem »
Tümo-lümfaatiline seisund
Tümo-lümfaatiliseks seisundiks (status thymicolymphaticus, ka status lymphaticus) nimetati patsiendi seisundit, mil arst tuvastas kas elaval (või ka surnud) patsiendil suurenenud tüümuse ja lümfisõlmed.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tümo-lümfaatiline seisund · Näe rohkem »
Tümoom
Tümoom (thymoma) on tüümuse epiteelirakkudest pärinev kasvaja inimesel ja teistel loomadel.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tümoom · Näe rohkem »
Tsüst
Tsüst ehk ümmik (botaanikas puhkerakk) on alamate loom- ja taimorganismide ning bakterite vähese veesisaldusega püsivorm, mis võimaldab neil organismirühmadel üle elada ebasoodsaid keskkonnatingimusi, funktsioneerides ühtlasi ka levimisvahendeina.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Tsüst · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Vereringe · Näe rohkem »
Wilhelm Röntgen
Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja Wilhelm Röntgen · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja 1904 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja 1905 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja 1930 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Tüümuse lesioonid ja 1960 · Näe rohkem »
