Kiiremini kui brauser!
163 suhted: Adrakohus, Adramaa, Adsele, Aivar Kriiska, Albert (Riia piiskop), Alempois, Anders Sunesen, Andres Adamson, Andres Tvauri, Anti Selart, Asti järv, Autine linnus, Šeloni viiendik, Ümera lahing, Bernhard II (Lippe), Bertold (Võnnu komtuur), Beverini piiramine (1208), Beverini piiramine (1211), Drivinalde, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti merevägi, Eesti muinasmaakonnad, Eesti Raamat, Emajõgi, Enn Tarvel, Esimene sõjakäik Ugandisse, Etnonüüm, Evald Tõnisson, Folklorist, Hargla kihelkond, Harjumaa, Harri Moora, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Herbert Tampere, Hermann von Buxhövden, Huno Rätsep, Ivar Leimus, Jakob Hurt, Jaroslav Tark, Jānis Endzelīns, Järvamaa, Jõulud, Jogentagana, Kambja kihelkond, Karula kihelkond, Kaupo, Külakogukond, ..., Kümnis, Keel ja Kirjandus, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Keskmine rauaaeg, Kiievi-Vene, Kodavere kihelkond, Koknese vürstiriik, Kolmekuningapäev, Ladina keel, Latgalid, Läänemaa, Lämmijärv, Läti keel, Lembit Jaanits, Lemmit Mark, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Linda Kaljundi, Linnusepiirkond, Madisepäeva lahing, Mari-Ann Remmel, Marika Mägi, Mart Velsker, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Metsapoole, Miinijahtija, Mstislav Vladimirovitš, Muinaskihelkond, Muusikateadlane, Narva jõgi, Navesti, Nõo kihelkond, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nurmekund, Oandimägi, Otepää, Otepää kihelkond, Otepää lahing, Otepää lahing (1210), Otepää piiskopilinnus, Paul Alvre, Peipsi-Pihkva järv, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Polotski vürstiriik, Pudiviru, Puhja kihelkond, Puide, Rameko, Rannu kihelkond, Räpina kihelkond, Rõngu kihelkond, Revala, Richard Kleis, Riho Grünthal, Riia lahing (1215), Riia peapiiskopkond, Riigikogu, Ristimine, Sakala, Saksa keel, Sangaste kihelkond, Semgallia piiskop, Silvia Laul, Soopoolitse, Sossolid, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Taavi Pae, Talibald, Talitee, Tallinna piiramine (1221), Tallinna piiramine (sügis 1223), Tartu, Tartu Ülikool, Tartu keel, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tartu piiskopkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tālava, Tšuudid, Teine Ümera lahing, Theoderich (Eestimaa piiskop), Trikāta (ajalooline piirkond), Turaida (ajalooline piirkond), Turaida vaherahu, Ugandi (laev), Ugandi (perekonnanimi), Ugandi lavamaa, Vaiga, Valdemar II, Valgatabalve, Valter Lang, Varbola Jaanilinn, Võndlased, Võnnu kihelkond, Võnnu komtuur, Võnnu muinaslinnus, Võnnu piiramine, Võrtsjärv, Võru keel, Võrumaa, Vello Lõugas, Villem Reiman, Virumaa, Vjatško, Vladimir Mstislavitš, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, 1982. Laienda indeks (113 rohkem) »
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Uus!!: Ugandi ja Adrakohus · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Ugandi ja Adramaa · Näe rohkem »
Adsele
Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.
Uus!!: Ugandi ja Adsele · Näe rohkem »
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Uus!!: Ugandi ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Ugandi ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Ugandi ja Alempois · Näe rohkem »
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Uus!!: Ugandi ja Anders Sunesen · Näe rohkem »
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Uus!!: Ugandi ja Andres Adamson · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Ugandi ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Uus!!: Ugandi ja Anti Selart · Näe rohkem »
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Ugandi ja Asti järv · Näe rohkem »
Autine linnus
Autine linnus oli tänapäeva Läti territooriumil 13.
Uus!!: Ugandi ja Autine linnus · Näe rohkem »
Šeloni viiendik
Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.
Uus!!: Ugandi ja Šeloni viiendik · Näe rohkem »
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Uus!!: Ugandi ja Ümera lahing · Näe rohkem »
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Uus!!: Ugandi ja Bernhard II (Lippe) · Näe rohkem »
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Uus!!: Ugandi ja Bertold (Võnnu komtuur) · Näe rohkem »
Beverini piiramine (1208)
Beverini piiramine oli 1208.
Uus!!: Ugandi ja Beverini piiramine (1208) · Näe rohkem »
Beverini piiramine (1211)
Beverini piiramine oli 1211.
Uus!!: Ugandi ja Beverini piiramine (1211) · Näe rohkem »
Drivinalde
Drivinalde oli 13.
Uus!!: Ugandi ja Drivinalde · Näe rohkem »
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.
Uus!!: Ugandi ja Eesti Ajaloomuuseum · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Ugandi ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Ugandi ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti merevägi
Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest.
Uus!!: Ugandi ja Eesti merevägi · Näe rohkem »
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Uus!!: Ugandi ja Eesti muinasmaakonnad · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Ugandi ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Ugandi ja Emajõgi · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Ugandi ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Esimene sõjakäik Ugandisse
Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse.
Uus!!: Ugandi ja Esimene sõjakäik Ugandisse · Näe rohkem »
Etnonüüm
Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.
Uus!!: Ugandi ja Etnonüüm · Näe rohkem »
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Uus!!: Ugandi ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »
Folklorist
Folklorist ehk rahvaluuleteadlane on spetsialist folkloori ehk rahvaluule alal.
Uus!!: Ugandi ja Folklorist · Näe rohkem »
Hargla kihelkond
Hargla kirik Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Hargla kihelkond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Ugandi ja Harjumaa · Näe rohkem »
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Uus!!: Ugandi ja Harri Moora · Näe rohkem »
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Uus!!: Ugandi ja Heiki Valk · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Ugandi ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Herbert Tampere
Herbert Tampere (sünninimi Herbert Käkk,1. veebruar 1909 Uniküla, Rannu vald – 19. jaanuar 1975 Rannu) oli eesti folklorist ja muusikateadlane.
Uus!!: Ugandi ja Herbert Tampere · Näe rohkem »
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Uus!!: Ugandi ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Uus!!: Ugandi ja Huno Rätsep · Näe rohkem »
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Uus!!: Ugandi ja Ivar Leimus · Näe rohkem »
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Uus!!: Ugandi ja Jakob Hurt · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Ugandi ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jānis Endzelīns
Jānis Endzelīns (22. veebruar (vkj 10. veebruar) 1873 Kauguri v., Liivimaa – 1. juuli 1961 Koknese, Läti) oli läti keeleteadlane.
Uus!!: Ugandi ja Jānis Endzelīns · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Ugandi ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Uus!!: Ugandi ja Jõulud · Näe rohkem »
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Uus!!: Ugandi ja Jogentagana · Näe rohkem »
Kambja kihelkond
Kambja kirik Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Kambja kihelkond · Näe rohkem »
Karula kihelkond
Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Karula kihelkond · Näe rohkem »
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Ugandi ja Kaupo · Näe rohkem »
Külakogukond
Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.
Uus!!: Ugandi ja Külakogukond · Näe rohkem »
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Uus!!: Ugandi ja Kümnis · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Ugandi ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Uus!!: Ugandi ja Kesk-Eesti väikemaakonnad · Näe rohkem »
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Uus!!: Ugandi ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Ugandi ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kodavere kihelkond
Kodavere kihelkond (lühend Kod; kohalikus murdes Kõdavere, saksa keeles Kirchspiel Koddafer) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Kodavere kihelkond · Näe rohkem »
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Uus!!: Ugandi ja Koknese vürstiriik · Näe rohkem »
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Uus!!: Ugandi ja Kolmekuningapäev · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ugandi ja Ladina keel · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Ugandi ja Latgalid · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Ugandi ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Uus!!: Ugandi ja Lämmijärv · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Ugandi ja Läti keel · Näe rohkem »
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Ugandi ja Lembit Jaanits · Näe rohkem »
Lemmit Mark
Lemmit Mark (kuni 1937. aastani Leonhard Mark; 3. juuli 1912 Tartu – 21. juuni 1962 Karjala ANSV) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Ugandi ja Lemmit Mark · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Ugandi ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Ugandi ja Liivlased · Näe rohkem »
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Uus!!: Ugandi ja Linda Kaljundi · Näe rohkem »
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Uus!!: Ugandi ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Uus!!: Ugandi ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »
Mari-Ann Remmel
Mari-Ann Remmel (sündinud 2. augustil 1966) on eesti folklorist, kes tegeleb peamiselt kohapärimuse uurimisega.
Uus!!: Ugandi ja Mari-Ann Remmel · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Ugandi ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Mart Velsker
Mart Velsker (sündinud 12. mail 1966) on eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Ugandi ja Mart Velsker · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Ugandi ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Ugandi ja Mõhu · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Ugandi ja Metsapoole · Näe rohkem »
Miinijahtija
Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtija Admiral Cowan Roomassaare sadamas Allveerobot Pinguin Miinijahtija on meremiinide ja muude mere põhjas paiknevate ohtlike objektide otsimiseks, tuvastamiseks ja hävitamiseks valmistatud sõjalaev.
Uus!!: Ugandi ja Miinijahtija · Näe rohkem »
Mstislav Vladimirovitš
Mstislav Vladimirovitš (ukraina keeles Мстислав Хоробрий, vene keeles Мстислав Храбрый, umbes 983–1036) oli Tmutarakani vürst (990/1010–1036) ja Tšernihivi vürst (1024–1036).
Uus!!: Ugandi ja Mstislav Vladimirovitš · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Ugandi ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Muusikateadlane
Muusikateadlane ehk musikoloog on teadlane muusikateaduse valdkonnas.
Uus!!: Ugandi ja Muusikateadlane · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Ugandi ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Navesti
Navesti on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Uus!!: Ugandi ja Navesti · Näe rohkem »
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Ugandi ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Uus!!: Ugandi ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Uus!!: Ugandi ja Nurmekund · Näe rohkem »
Oandimägi
Oandimägi ehk Käpa Munamägi on linnamägi Valga maakonnas, Otepää vallas, Vana-Otepää külas, Uandimäe.
Uus!!: Ugandi ja Oandimägi · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Ugandi ja Otepää · Näe rohkem »
Otepää kihelkond
Otepää kirik Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Uus!!: Ugandi ja Otepää lahing · Näe rohkem »
Otepää lahing (1210)
Otepää piiramine oli 1210.
Uus!!: Ugandi ja Otepää lahing (1210) · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Ugandi ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Ugandi ja Paul Alvre · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Ugandi ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Ugandi ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Ugandi ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Uus!!: Ugandi ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »
Pudiviru
Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiamaa koosseisu ja Pudiviru Virumaa Lemmu muinaskihelkonna koosseisu Pudiviru oli piirkond Virumaal Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas.
Uus!!: Ugandi ja Pudiviru · Näe rohkem »
Puhja kihelkond
Puhja Püha Dionysiuse kirik Puhja kihelkond (lühend Puh; saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Puhja kihelkond · Näe rohkem »
Puide
Puide on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Ugandi ja Puide · Näe rohkem »
Rameko
Rameko (ka Rameke; nime tähendus ilmselt "vaikne, rahulik" Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XVII, kommentaar 4) oli 13.
Uus!!: Ugandi ja Rameko · Näe rohkem »
Rannu kihelkond
Rannu Püha Martini kirik Rannu kihelkond (lühend Ran; saksa keeles Kirchspiel Randen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Rannu kihelkond · Näe rohkem »
Räpina kihelkond
Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.
Uus!!: Ugandi ja Räpina kihelkond · Näe rohkem »
Rõngu kihelkond
Rõngu kirik Rõngu kihelkond (lühend Rõn; saksa keeles Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Rõngu kihelkond · Näe rohkem »
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Uus!!: Ugandi ja Revala · Näe rohkem »
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Uus!!: Ugandi ja Richard Kleis · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Ugandi ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Riia lahing (1215)
Riia lahing oli 1215.
Uus!!: Ugandi ja Riia lahing (1215) · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Ugandi ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Uus!!: Ugandi ja Riigikogu · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Ugandi ja Ristimine · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Ugandi ja Sakala · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ugandi ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sangaste kihelkond
Sangaste kihelkond (lühend San; saksa keeles Kirchspiel Theal) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis, Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Sangaste kihelkond · Näe rohkem »
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Uus!!: Ugandi ja Semgallia piiskop · Näe rohkem »
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Ugandi ja Silvia Laul · Näe rohkem »
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Uus!!: Ugandi ja Soopoolitse · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Ugandi ja Sossolid · Näe rohkem »
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Ugandi ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Ugandi ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Ugandi ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taavi Pae
Geograaf Taavi Pae Eesti kaartidega. Lauri Kulpsoo foto 2018. aastast Taavi Pae (sündinud 27. detsembril 1976) on eesti geograaf.
Uus!!: Ugandi ja Taavi Pae · Näe rohkem »
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Ugandi ja Talibald · Näe rohkem »
Talitee
Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.
Uus!!: Ugandi ja Talitee · Näe rohkem »
Tallinna piiramine (1221)
Tallinna piiramine toimus 1221.
Uus!!: Ugandi ja Tallinna piiramine (1221) · Näe rohkem »
Tallinna piiramine (sügis 1223)
Tallinna piiramine toimus 1223.
Uus!!: Ugandi ja Tallinna piiramine (sügis 1223) · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Ugandi ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Ugandi ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Ugandi ja Tartu keel · Näe rohkem »
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Uus!!: Ugandi ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Ugandi ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Ugandi ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Ugandi ja Tālava · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Ugandi ja Tšuudid · Näe rohkem »
Teine Ümera lahing
Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.
Uus!!: Ugandi ja Teine Ümera lahing · Näe rohkem »
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).
Uus!!: Ugandi ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Uus!!: Ugandi ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Uus!!: Ugandi ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Turaida vaherahu
Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.
Uus!!: Ugandi ja Turaida vaherahu · Näe rohkem »
Ugandi (laev)
Ugandi on Eesti mereväe koosseisu kuuluv Sandown-klassi miinijahtija.
Uus!!: Ugandi ja Ugandi (laev) · Näe rohkem »
Ugandi (perekonnanimi)
Ugandi on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Ugandi ja Ugandi (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Ugandi lavamaa
Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Ugandi ja Ugandi lavamaa · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Ugandi ja Vaiga · Näe rohkem »
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Uus!!: Ugandi ja Valdemar II · Näe rohkem »
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Uus!!: Ugandi ja Valgatabalve · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Ugandi ja Valter Lang · Näe rohkem »
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Uus!!: Ugandi ja Varbola Jaanilinn · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Ugandi ja Võndlased · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ugandi ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Uus!!: Ugandi ja Võnnu komtuur · Näe rohkem »
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Uus!!: Ugandi ja Võnnu muinaslinnus · Näe rohkem »
Võnnu piiramine
Võnnu piiramine oli 1210.
Uus!!: Ugandi ja Võnnu piiramine · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Ugandi ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Ugandi ja Võru keel · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Ugandi ja Võrumaa · Näe rohkem »
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Ugandi ja Vello Lõugas · Näe rohkem »
Villem Reiman
Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
Uus!!: Ugandi ja Villem Reiman · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Ugandi ja Virumaa · Näe rohkem »
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Uus!!: Ugandi ja Vjatško · Näe rohkem »
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Uus!!: Ugandi ja Vladimir Mstislavitš · Näe rohkem »
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Uus!!: Ugandi ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Ugandi ja 1982 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Oandi, Ugalased, Ugandi maakond.
