Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Äijihsuálui

Index Äijihsuálui

Äijihsuálui 2011. aasta septembris. Äijihsuálui on asustamata saar Soomes Inari järves ligikaudu 11 kilomeetri kaugusel Inari külast.

12 suhted: Arheoloog, Inari, Inari järv, Inari saami keel, Looduslik pühapaik, Põhjapõder, Põhjasaami keel, Saamid, Samuli Paulaharju, Soome muuseumiamet, UNESCO maailmapärandi nimistu, 19. sajand.

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Uus!!: Äijihsuálui ja Arheoloog · Näe rohkem »

Inari

Talumaja Inaris asuva Siida muuseumi vabaõhuekspositsioonis. Inaris asub ka Saami koolituskeskus Suveõhtu Inaris Inari (inarisaami keeles Aanaar, põhjasaami keeles Anár, koltasaami keeles Aanar) on küla Soomes, Inari valla keskus, mis asub Inari järve kaldal.

Uus!!: Äijihsuálui ja Inari · Näe rohkem »

Inari järv

Inari (soome Inarijärvi, põhjasaami Anárjávri, Inari saami Aanaarjävri, koltasaami Aanarjäuʹrr, rootsi Enare träsk) on suuruselt Soome kolmas ja Põhja-Euroopa kuues järv.

Uus!!: Äijihsuálui ja Inari järv · Näe rohkem »

Inari saami keel

Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.

Uus!!: Äijihsuálui ja Inari saami keel · Näe rohkem »

Looduslik pühapaik

Looduslik pühapaik on maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus.

Uus!!: Äijihsuálui ja Looduslik pühapaik · Näe rohkem »

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Äijihsuálui ja Põhjapõder · Näe rohkem »

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Uus!!: Äijihsuálui ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Äijihsuálui ja Saamid · Näe rohkem »

Samuli Paulaharju

Samuli Paulaharju. Samuli Paulaharju (14. aprill 1875 Kurikka – 6. veebruar 1944 Oulu) oli Soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf.

Uus!!: Äijihsuálui ja Samuli Paulaharju · Näe rohkem »

Soome muuseumiamet

Soome muuseumiameti hoone (juuni 2016) Soome muuseumiamet (tõlgitud ka Soome muinsuskaitseamet; soome keeles Museovirasto, lühendatult MV) on Soome haridus- ja kultuuriministeeriumile alluv asutus, mis kogub, uurib ja säilitab soome kultuuripärandiga seotut.

Uus!!: Äijihsuálui ja Soome muuseumiamet · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärandi nimistu

Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.

Uus!!: Äijihsuálui ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Äijihsuálui ja 19. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ukonkivi, Ukonsaari.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »