34 suhted: Berliin, Eesti Teaduste Akadeemia, Eestimaa Kirjanduse Ühing, Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu, Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Eestimaa rüütelkond, Elistvere mõis, Erich Jacoby, Erwin Bernhard, Hiiu-Suuremõisa mõis, Jõesse mõis, Karin Hallas-Murula, Kärdla mõis, Kõrgessaare mõis, Keskküte, Keskvere mõis, Kohtu tänav (Tallinn), Kultuurimälestis, Kutsar, Lauka mõis, Martin Gropius, Partsi mõis, Pikk jalg, Reigi mõis (Reigi), Soonlepa mõis, Stackelberg, Tõllakuur, Toompea, Ungru mõis, Võnnu mõis, Vilivalla mõis, Wismari tänav, 1899, 1946.
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Berliin · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Eestimaa Kirjanduse Ühing
Eestimaa Kirjanduse Ühing (lühend EKÜ; saksa keeles E(h)stländische Literärische Gesellschaft) oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842–1940.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Eestimaa Kirjanduse Ühing · Näe rohkem »
Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu
Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) raamatukogu on aastail 1842–1940 Tallinnas tegutsenud baltisaksa teadusliku ühingu raamatukogu, mille väärtuseks on sinna koondatud Tallinna ja Põhja-Eesti vanemate raamatukogude ja isiku- ning memoriaalkogude rohkus.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu · Näe rohkem »
Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Ungern-Sternbergide palee Toompeal, kus aastatel 1911-1946 asus Eestimaa Provintsiaalmuuseum (Kohtu 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt Martin Gropius) Eestimaa Provintsiaalmuuseum (ka: Tallinna Provintsiaalmuuseum) oli 1842.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Elistvere mõis
Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Elistvere mõis · Näe rohkem »
Erich Jacoby
Erich Roman Ludvig Jacoby (16. juuni 1885 Tallinn – 10. detsember 1941 Gotenhafen, tänapäeval Gdynia) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Erich Jacoby · Näe rohkem »
Erwin Bernhard
Erwin von Bernhardt Erwin Bernhard (ka Erwin Bernhardt, 15. jaanuar 1852 Peterburi – 25. aprill 1914 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eestimaa arhitekt.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Erwin Bernhard · Näe rohkem »
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Jõesse mõis
Jõesse mõis (saksa keeles Jesse; ka Jõesoo mõis) oli Võnnu mõisa kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Jõesse mõis · Näe rohkem »
Karin Hallas-Murula
Karin Hallas-Murula (kuni 1975 Karin Kallion; kuni 2000 Karin Hallas; sündinud 29. oktoobril 1957 Kiviõlis) on eesti arhitektuuriajaloolane.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Karin Hallas-Murula · Näe rohkem »
Kärdla mõis
Kärdla mõis (saksa keeles Kertel) oli rüütlimõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Kärdla mõis · Näe rohkem »
Kõrgessaare mõis
Kõrgessaare mõis (saksa keeles Hohenholm) oli rüütlimõis Hiiumaal Reigi kihelkonnas.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Kõrgessaare mõis · Näe rohkem »
Keskküte
Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi, Soojuskandja järgi eristatakse aur-, vesi-, suitsugaaside- ja õhkküttesüsteemi.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Keskküte · Näe rohkem »
Keskvere mõis
Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Keskvere mõis · Näe rohkem »
Kohtu tänav (Tallinn)
Kohtu tänav on Tallinna vanalinnas, Toompeal Vanalinna Toompea asumis asuv tänav.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Kohtu tänav (Tallinn) · Näe rohkem »
Kultuurimälestis
Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Kultuurimälestis · Näe rohkem »
Kutsar
Venemaa keisri Aleksander I kutsar Kirstu vedav kutsar USAs Pennsylvanias (1900. aastad) Kutsar (saksa sõnast Kutscher) on endisaegne elukutseline hobusõiduki juht.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Kutsar · Näe rohkem »
Lauka mõis
Lauka mõis (saksa keeles Lauk, ka Lauck) oli Hiiumaal asuva Kõrgessaare mõisa kõrvalmõis Reigi (Roicks) kihelkonnas ajaloolisel Läänemaal (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Lauka mõis · Näe rohkem »
Martin Gropius
Martin Carl Philipp Gropius (11. august 1824 Berliin – 13. detsember 1880 Berliin) oli saksa arhitekt.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Martin Gropius · Näe rohkem »
Partsi mõis
Partsi mõis (saksa keeles Pardas) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Partsi mõis · Näe rohkem »
Pikk jalg
Pikk jalg, taamal Pika jala väravatorn ja Oleviste kirik Pikk jalg (varasem nimekuju Pikkjalg) on tänav Tallinna Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Pikk jalg · Näe rohkem »
Reigi mõis (Reigi)
Reigi mõis (saksa keeles Roicks) oli Kõrgessaare mõisa karjamõis Reigi kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 11.01.2017).
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Reigi mõis (Reigi) · Näe rohkem »
Soonlepa mõis
Soonlepa mõis (saksa keeles Soonlep) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaal.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Soonlepa mõis · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Stackelberg · Näe rohkem »
Tõllakuur
Sagadi mõisa tõllakuur Kiikla mõisa tall-tõllakuur Tõllakuur on endisaegne hoone, kus hoiti tõldasidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Tõllakuur · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Toompea · Näe rohkem »
Ungru mõis
Ungru mõisa peahoone varemed Ungru mõis (saksa keeles Linden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Ungru mõis · Näe rohkem »
Võnnu mõis
Võnnu mõis (saksa keeles Wenden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Võnnu mõis · Näe rohkem »
Vilivalla mõis
Vilivalla mõis (ka Villivalla mõis; saksa keeles Williwalla) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Vilivalla mõis · Näe rohkem »
Wismari tänav
Riigiprokuratuuri hoone Wismari tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kassisaba asumis.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja Wismari tänav · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja 1899 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Ungern-Sternbergi palee ja 1946 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Eesti Teaduste Akadeemia maja, Ungern-Sternbergi maja, Ungern–Sternbergi palee.