Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Ungern-Sternberg

Index Ungern-Sternberg

Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

264 suhted: Aderkaši mõis, Aderkas, Adila mõis, Aizpute kreis, Alatskivi mõis, Alavere mõis, Aloja kihelkond, Aloja mõis, Ambla kihelkond, Andja mõis, Anija mõis, Anna kihelkond, Araski mõis, Arju mõis, Aru mõis, Aru mõis (Ambla), Aruvalla mõis, Asuküla mõis, Üksnurme mõis, Ülgase mõis, Äripäev, Baden (piirkond), Baltisakslased, Below, Biksēja mõis, Cēsis, Claus von Ungern, Dellingshausen, Duell, Eestimaa konsistoorium, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Ehmja mõis, Elistvere mõis, Erastvere mõis, Erra mõis, Essu mõis, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Filosoofiadoktor, Frederik II, Georg von Ungern, Gramzda kihelkond, Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876), Haapsalu linnapea, Habaja mõis, Harku mõis, Härgmäe mõis, Hüüru mõis, Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg, ..., Heinrich von Hagemeister, Hernhuutlus Eestis, Hiiu-Kärdla kalevivabrik, Hiiu-Suuremõisa mõis, Holsteini hertsogkond, Hoomuli mõis, Ida-Friisimaa, Immatrikulatsioon, Jäärja mõis, Jõelähtme mõis, Jõesse mõis, Jõgisoo mõis, Jõksi mõis (Kanepi), Jurist, Kaagri mõis, Kambja kihelkond, Kanepi kihelkond, Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg, Karste mõis, Kassinurme mõis, Kaukaasia, Kaupo, Kärdla mõis, Kürble mõis, Kõpu mõis (Reigi), Kõrgessaare mõis, Kernu mõis, Keskvere mõis, Kiel, Kiideva mõis, Kiltsi mõis (Ridala), Kirikueestseisja, Klooga mõis, Kohala mõis, Koigi mõis (Ambla), Kolu mõis, Kolu mõis (Kadrina), Kooraste mõis, Krahv, Kristiina, Kuie mõis, Kuramaa kubermang, Kuramaa rüütelkond, Kuremaa mõis, Lagedi mõis, Lasila mõis, Lauka mõis, Läänemaa, Lüganuse kihelkond, Leetse mõis, Lehtse mõis, Liezēre kihelkond, Liivi mõis, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa Maakrediitselts, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivlased, Loja mõis, Lutheri vabrik, Madliena kihelkond, Malta ordu, Martna kihelkond, Mäe mõis (Äksi), Mõõgavendade ordu, Mõis, Mēdzūla mõis, Nõva mõis, Niibi mõis, Noarootsi kihelkond, Novosibirsk, Ogre jõgi, Ohekatku mõis, Ooberst, Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, Pahlen, Paide kreis, Pajaka mõis, Palivere mõis, Pallaste mõis, Partsi mõis, Parun, Paslepa mõis, Patsu mõis, Paunküla mõis, Pürksi mõis, Põhja-Ruhja kihelkond, Põlli mõis, Põlula mõis, Pedeli mõis, Peeter III, Perila mõis, Peterburi, Piigandi mõis, Pikaküla mõis, Pikva mõis, Porkuni mõis, Preisi kuningriik, Purdi mõis, Putkaste mõis, Rahukohus, Rakvere kihelkond, Randvere mõis, Rannamõisa mõis (Martna), Rätla mõis, Reigi mõis (Reigi), Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg, Reinhold von Ungern, Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713), Ridala kihelkond, Riia kreis, Roman Ungern von Sternberg, Rooküla mõis, Rootsi rüütelkond, Rosen, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa asehaldur, Saaremaa rüütelkond, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Salutaguse mõis, Sõmerpalu mõis, Sillakohus, Smiltene kihelkond, Sophie Julie von Ungern-Sternberg, Stackelberg, Strandman, Straupe kihelkond, Suure-Konguta mõis, Taani kuningas, Taebla mõis, Tagavere mõis, Tahu mõis, Tallinna garnison, Tallinna Toomkool, Tammispea mõis, Tartu Ülikool, Tartu kreis, Tartumaa, Tilsi mõis, Tobolsk, Toompea allasum, Tusti mõis, Ubasalu mõis, Uhtna mõis, Ulila mõis, Undla mõis, Ungari ajalugu, Ungern-Sternbergi palee, Ungru mõis, Ungurmuiža mõis, Ungurpilsi mõis, Urga mõis, Urvaste kihelkond, Uuemõisa mõis (Ridala), Vabahärra, Vabamüürlus, Vaida mõis, Valgekaartlased, Valguta mõis, Valmiera, Valtu mõis, Vana-Antsla mõis, Vana-Kuuste mõis, Vana-Liivimaa, Varangu mõis (Haljala), Vasall, Vastse-Kasaritsa mõis, Vastse-Kuuste mõis, Vastse-Nõo mõis, Vääna mõis, Väike-Konguta mõis, Väike-Lähtru mõis, Vööla mõis, Võnnu kreis, Võnnu mõis, Võrumaa, Vene Geograafiaselts, Vene-Türgi sõda (1768–1774), Ventspilsi kihelkond, Veski mõis, Vidruka mõis, Vidzeme, Vilivalla mõis, Viljandi mõis, Viljandi Pauluse kogudus, Vilkaviškis, Virumaa, Volmari kreis, Voore mõis, Voore mõis (Viru-Jaagupi), Wahl, Wittmund, Wolmar von Ungern, Zöge von Manteuffel, Zemgale, 1211, 1534, 1544, 1653, 1660, 17. sajand, 1746, 1747, 1841, 1851, 1865, 1874, 1882, 1919. aasta maareform, 7. veebruar. Laienda indeks (214 rohkem) »

Aderkaši mõis

Aderkaši mõis (saksa keeles Fistehlen, läti keeles Aderkašu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aderkaši mõis · Näe rohkem »

Aderkas

Aderkas on Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aderkas · Näe rohkem »

Adila mõis

Adila mõis (saksa keeles Addila) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Adila mõis · Näe rohkem »

Aizpute kreis

Aizpute kreis ehk Oberhauptmannschaft Hasenpot oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Lätimaal aastatel 1819–1917.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aizpute kreis · Näe rohkem »

Alatskivi mõis

Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Alatskivi mõis · Näe rohkem »

Alavere mõis

Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Alavere mõis · Näe rohkem »

Aloja kihelkond

Aloja kihelkonna mõisad. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Aloja kirik Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aloja kihelkond · Näe rohkem »

Aloja mõis

Aloja mõis (saksa keeles Allendorf, läti keeles Alojas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ungurpilsi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aloja mõis · Näe rohkem »

Ambla kihelkond

Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »

Andja mõis

Andja mõis (1894) Andja mõis (saksa keeles Addinal) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Andja mõis · Näe rohkem »

Anija mõis

Anija mõisa härrastemaja Anija mõisa park Anija mõisa moonakamaja Anija mõisa aednikumaja Anija mõis oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Anija mõis · Näe rohkem »

Anna kihelkond

Anna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Annen) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Anna kihelkond · Näe rohkem »

Araski mõis

Araski mõis (saksa keeles Arraska) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Araski mõis · Näe rohkem »

Arju mõis

Arju mõis (ka Tagavere mõis; saksa keeles Taggafer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Jaani kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Arju mõis · Näe rohkem »

Aru mõis

Aru mõis on olnud paljude Eesti mõisate nimi.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aru mõis · Näe rohkem »

Aru mõis (Ambla)

Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aru mõis (Ambla) · Näe rohkem »

Aruvalla mõis

Aruvalla mõis (saksa keeles Arrowall) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Aruvalla mõis · Näe rohkem »

Asuküla mõis

Asuküla mõis (saksa keeles Assoküll) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Asuküla mõis · Näe rohkem »

Üksnurme mõis

Üksnurme mõis (saksa keeles Uxnorm) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Üksnurme mõis · Näe rohkem »

Ülgase mõis

Ülgase mõis (saksa keeles Ilgas) oli Kostivere mõisa kõrvalmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 05.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ülgase mõis · Näe rohkem »

Äripäev

Äripäev (lühend: ÄP) on Eesti ajaleht, mis asutati 1989.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Äripäev · Näe rohkem »

Baden (piirkond)

Badeni suurhertsogiriik markkrahvkonna (punane) ja alade omandamistega 1803. aasta järel Baden-Badeni kohal Karl Friedrichi mälestusmärk Karlsruhe palee ees Baden on ajalooline territoorium Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Šveitsis Reini ülemjooksu mõlemal kaldal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Baden (piirkond) · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Below

Below oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Below · Näe rohkem »

Biksēja mõis

Biksēja mõis (saksa keeles Wilkenpahlen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Biksēja mõis · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Cēsis · Näe rohkem »

Claus von Ungern

Claus von Ungern (surnud 7. oktoobril 1577 Danzigis) oli Taani teenistuses olnud Saaremaa aadlik ja sõjaväelane.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Claus von Ungern · Näe rohkem »

Dellingshausen

Dellingshausen (vene keeles Деллингсгаузен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Dellingshausen · Näe rohkem »

Duell

Thomas Couture, "Duell pärast maskeraadi" (1857) Duell ehk kahevõitlus on duellireeglite alusel peetav võitlus, mille aluseks on ühe osapoole väljakutse talle või kolmandale isikule suunatud solvangu eest.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Duell · Näe rohkem »

Eestimaa konsistoorium

Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Eestimaa konsistoorium · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »

Ehmja mõis

Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010 Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ehmja mõis · Näe rohkem »

Elistvere mõis

Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Elistvere mõis · Näe rohkem »

Erastvere mõis

Erastvere mõisa peahoone Erastvere mõis (saksa keeles Errestfer) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Erastvere mõis · Näe rohkem »

Erra mõis

Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Erra mõis · Näe rohkem »

Essu mõis

Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Essu mõis · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Filosoofiadoktor

Filosoofiadoktor, lühend PhD või DPhil (ladina keeles philosophiae doctor või doctor philosophiae), on valdkonna kõrgeim akadeemiline kraad.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Filosoofiadoktor · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Frederik II · Näe rohkem »

Georg von Ungern

Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Georg von Ungern · Näe rohkem »

Gramzda kihelkond

Kuramaa kubermang Gramzda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Gramsden) oli haldusüksus Aizpute kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Gramzda kihelkond · Näe rohkem »

Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)

Karl Gustav Andreas von Ungern-Sternberg Karl Gustav Andreas von Ungern-Sternberg (13. detsember 1821–12. jaanuar 1876) oli Ungern-Sternbergi aadlisuguvõsast pärinev baltisaksa mõisnik ning vabahärra.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876) · Näe rohkem »

Haapsalu linnapea

Haapsalu linnapea on Haapsalu Linnavalitsuse juht.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Haapsalu linnapea · Näe rohkem »

Habaja mõis

Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Habaja mõis · Näe rohkem »

Harku mõis

Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Harku mõis · Näe rohkem »

Härgmäe mõis

Härgmäe mõis ehk Ērģeme mõis (saksa keeles Ermes) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Härgmäe mõis · Näe rohkem »

Hüüru mõis

Kunagise Hüüru mõisa peahoone Hüüru mõis (saksa keeles Huer) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Hüüru mõis · Näe rohkem »

Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg

Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg (9. oktoober 1782 Kuuste – 17. august 1861 Kõrgessaare) oli baltisaksa mõisaomanik ja Venemaa sõjaväelane.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Heinrich von Hagemeister

Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »

Hernhuutlus Eestis

Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Hernhuutlus Eestis · Näe rohkem »

Hiiu-Kärdla kalevivabrik

Hiiu-Kärdla kalevivabrik (saksa keeles Dago-Kertelsche Tuchfabrik) oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid, mis tegutses Hiiumaal Kärdlas aastail 1829–1940, kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni Eesti NSV võimude poolt.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Hiiu-Kärdla kalevivabrik · Näe rohkem »

Hiiu-Suuremõisa mõis

Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

Hoomuli mõis

Hoomuli mõis ehk Omuļi mõis (saksa keeles Homeln, läti keeles Omuļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Hoomuli mõis · Näe rohkem »

Ida-Friisimaa

Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »

Immatrikulatsioon

Oxfordi ülikoolis Immatrikulatsioon (ladina in 'sisse' + hilisladina mātrị̄cula 'nimistu') on üliõpilase matriklisse (ülikooli vastu võetud üliõpilaste ametlikusse nimistusse) kandmine.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Immatrikulatsioon · Näe rohkem »

Jäärja mõis

Jäärja mõis (saksa keeles Saarahof, Gerger) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Jäärja mõis · Näe rohkem »

Jõelähtme mõis

Jõelähtme mõis (saksa keeles Jegelecht) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Jõelähtme mõis · Näe rohkem »

Jõesse mõis

Jõesse mõis (saksa keeles Jesse; ka Jõesoo mõis) oli Võnnu mõisa kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Jõesse mõis · Näe rohkem »

Jõgisoo mõis

Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Jõgisoo mõis · Näe rohkem »

Jõksi mõis (Kanepi)

Jõksi mõis (saksa keeles Jexi) oli Karste mõisa kõrvalmõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Jõksi mõis (Kanepi) · Näe rohkem »

Jurist

Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Jurist · Näe rohkem »

Kaagri mõis

Kaagri mõis (ka Kaagvere mõis; saksa keeles Kagrimois, Kaweremois, Kaifrer) oli Kooraste mõisa kõrvalmõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kaagri mõis · Näe rohkem »

Kambja kihelkond

Kambja kirik Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kambja kihelkond · Näe rohkem »

Kanepi kihelkond

Liivimaa kubermangu Võru kreis Mellini atlases (1798) Kanepi kirik Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kanepi kihelkond · Näe rohkem »

Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg

Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternbergi haud Noarootsi kalmistul Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (23. jaanuar / 3. veebruar 1773 Paslepa mõis – 30. märts 1830 Pürksi mõis) oli Eestimaa maalikunstnik, vabahärra.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Karste mõis

Karste mõis (saksa keeles Karstemois) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Karste mõis · Näe rohkem »

Kassinurme mõis

Kassinurme mõis, varem Rehevere mõis (saksa keeles Cassinorm, varem Rehefer) oli rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kassinurme mõis · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kaupo

Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kaupo · Näe rohkem »

Kärdla mõis

Kärdla mõis (saksa keeles Kertel) oli rüütlimõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kärdla mõis · Näe rohkem »

Kürble mõis

Kürble mõis ehk Ķirbeņi mõis (saksa keeles Kürbelshof, ka Kirbel, läti keeles Ķirbeņu muiža, ka Ķirbeļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kürble mõis · Näe rohkem »

Kõpu mõis (Reigi)

Kõpu mõisa varemed (2023) Kõpu mõis (saksa keeles Köppo) oli Kõrgessaare mõisa karjamõis (varem iseseisev rüütlimõis) Reigi kihelkonnas tänapäeva Hiiumaa vallas Hiiumaa lääneküljel, mis varem kuulus Läänemaa alla.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kõpu mõis (Reigi) · Näe rohkem »

Kõrgessaare mõis

Kõrgessaare mõis (saksa keeles Hohenholm) oli rüütlimõis Hiiumaal Reigi kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kõrgessaare mõis · Näe rohkem »

Kernu mõis

Kernu mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kernu mõis · Näe rohkem »

Keskvere mõis

Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Keskvere mõis · Näe rohkem »

Kiel

Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kiel · Näe rohkem »

Kiideva mõis

Kiideva mõis (saksa keeles Kiwidepäh) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kiideva mõis · Näe rohkem »

Kiltsi mõis (Ridala)

Kiltsi mõisa peaportaal Kiltsi mõisa varemed Kiltsi mõisa varemed Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa keeles Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kiltsi mõis (Ridala) · Näe rohkem »

Kirikueestseisja

Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kirikueestseisja · Näe rohkem »

Klooga mõis

Varemetes Klooga mõisa peahoone Klooga mõis (varem Lodijärve mõis; saksa keeles Lodensee) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Klooga mõis · Näe rohkem »

Kohala mõis

Mõisa peahoone (august 2012) Kohala mõis (saksa keeles Tolks) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kohala mõis · Näe rohkem »

Koigi mõis (Ambla)

Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Koigi mõis (Ambla) · Näe rohkem »

Kolu mõis

Eestis oli kaks Kolu mõisa.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kolu mõis · Näe rohkem »

Kolu mõis (Kadrina)

Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kolu mõis (Kadrina) · Näe rohkem »

Kooraste mõis

Kooraste mõis (saksa keeles Korast) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kooraste mõis · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Krahv · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kristiina · Näe rohkem »

Kuie mõis

Kuie mõis (saksa keeles Kui) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kuie mõis · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Kuremaa mõis

Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Kuremaa mõis · Näe rohkem »

Lagedi mõis

Lagedi mõis (saksa keeles Laakt, Holsteinsruh) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Lagedi mõis · Näe rohkem »

Lasila mõis

Lasila mõisa peahoone 2012. aastal Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Lasila mõis · Näe rohkem »

Lauka mõis

Lauka mõis (saksa keeles Lauk, ka Lauck) oli Hiiumaal asuva Kõrgessaare mõisa kõrvalmõis Reigi (Roicks) kihelkonnas ajaloolisel Läänemaal (vaadatud 24.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Lauka mõis · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Läänemaa · Näe rohkem »

Lüganuse kihelkond

Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Lüganuse kihelkond · Näe rohkem »

Leetse mõis

Leetse mõisa peahoone varemed koos trepiga Leetse mõisa värav Leetse mõis mere poolt (tagant) vaadatuna. Postkaart, 1920. aastad Leetse mõisa eestvaade, 1922. Foto Aleksander Kink Leetse mõisasüda 1879. aasta kaardil, kollane aia-põllumaa, heleroheline heinamaa, tumeroheline – mets, sinine – kraavid, tiigid; tumepruun – karjamaa; hallikas – põllumajanduslikult kõlbmatu maa Leetse mõis (saksa keeles Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Leetse mõis · Näe rohkem »

Lehtse mõis

Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõisa varemed (aprill 2021) Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Lehtse mõis · Näe rohkem »

Liezēre kihelkond

Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liezēre kihelkond · Näe rohkem »

Liivi mõis

Liivi mõis (saksa keeles Parmel) oli mõis Läänemaal Kullamaa kihelkonnas, tänapäeval Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivi mõis · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa Maakrediitselts

Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivimaa Maakrediitselts · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa maanõunik

Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Liivlased · Näe rohkem »

Loja mõis

Loja mõis (saksa keeles Loja) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Loja mõis · Näe rohkem »

Lutheri vabrik

A.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Lutheri vabrik · Näe rohkem »

Madliena kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Madliena kihelkond · Näe rohkem »

Malta ordu

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Malta ordu · Näe rohkem »

Martna kihelkond

Martna kirik Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Martna kihelkond · Näe rohkem »

Mäe mõis (Äksi)

Mäe mõis (saksa keeles Maehof, ka Mähof, Marienburg, Marienberg ja Marienhof, varem Mäomois) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Mäe mõis (Äksi) · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Mõis · Näe rohkem »

Mēdzūla mõis

Mēdzūla mõis (saksa keeles Meselau, läti keeles Mēdzūlas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Liezēre kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Mēdzūla mõis · Näe rohkem »

Nõva mõis

Nõva mõis (saksa keeles Newe) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Nõva mõis · Näe rohkem »

Niibi mõis

Niibi mõis (saksa keeles Niby) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Niibi mõis · Näe rohkem »

Noarootsi kihelkond

Noarootsi kirik Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rootsi keeles Nuckö socken, saksa keeles Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Noarootsi kihelkond · Näe rohkem »

Novosibirsk

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Novosibirsk · Näe rohkem »

Ogre jõgi

Ogre jõgi on jõgi Lätis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ogre jõgi · Näe rohkem »

Ohekatku mõis

Ohekatku mõis (saksa keeles Odenkat) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ohekatku mõis · Näe rohkem »

Ooberst

Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ooberst · Näe rohkem »

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; 5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa – 3 vkj /14. august 1811 Tobolsk), tuntud ka kui Ungru krahv, oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Pahlen

Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Pahlen · Näe rohkem »

Paide kreis

Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Paide kreis · Näe rohkem »

Pajaka mõis

Renoveeritud Pajaka mõisa peahoone Renoveeritud Pajaka mõisa abihoone Renoveeritud Pajaka mõisa ait Pajaka mõis (saksa keeles Pajak) oli eramõis Nissi kihelkonnas (vaadatud 25.03.2016) Harjumaal, tänapäeva Pajaka küla lähedal Märjamaa vallas Rapla maakonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Pajaka mõis · Näe rohkem »

Palivere mõis

Palivere mõis Palivere mõis (saksa keeles Pallifer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Palivere mõis · Näe rohkem »

Pallaste mõis

Pallaste mõis (saksa keeles Pallas) oli Leetse mõisa kõrvalmõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 08.07.2015), tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Pallaste mõis · Näe rohkem »

Partsi mõis

Partsi mõis (saksa keeles Pardas) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Partsi mõis · Näe rohkem »

Parun

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Parun · Näe rohkem »

Paslepa mõis

Paslepa mõis oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Paslepa mõis · Näe rohkem »

Patsu mõis

Patsu mõis (saksa keeles Patz) oli Liivi mõis kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Patsu mõis · Näe rohkem »

Paunküla mõis

Paunküla mõis (saksa keeles Paunküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Paunküla mõis · Näe rohkem »

Pürksi mõis

Tänapäeval on Pürksi mõisahoone Noarootsi Gümnaasiumi käsutuses Pürksi mõisa renoveerimistööd aastal 1993 Pürksi mõis (saksa keeles Birkas) rajati Läänemaal Noarootsi kihelkonnas 1620.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Pürksi mõis · Näe rohkem »

Põhja-Ruhja kihelkond

Põhja-Ruhja kihelkond ehk Ziemeļrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Põhja-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »

Põlli mõis

Põlli mõis (ka Pölli mõis; saksa keeles Poll) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Põlli mõis · Näe rohkem »

Põlula mõis

Põlula mõis (saksa keeles Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Põlula mõis · Näe rohkem »

Pedeli mõis

Pedeli mõis, ka Pedele mõis (saksa keeles Peddeln, varem Seiershof, läti keeles Pedeles muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Pedeli mõis · Näe rohkem »

Peeter III

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Peeter III · Näe rohkem »

Perila mõis

Perila mõis (saksa keeles Pergel) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. (vaadatud 27.01.2016) Praeguse haldusjaotuse järgi jääb mõis Harju maakonda Raasiku valda.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Perila mõis · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Peterburi · Näe rohkem »

Piigandi mõis

Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Piigandi mõis · Näe rohkem »

Pikaküla mõis

Pärnu tänavalt Laialt tänavalt Pikaküla mõis (saksa keeles Pitkaküll) oli mõis Järvamaal Anna kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Pikaküla mõis · Näe rohkem »

Pikva mõis

Pikva mõis Pikva mõis (saksa keeles Pickwa) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Pikva mõis · Näe rohkem »

Porkuni mõis

Kunagise Porkuni mõisa peahoone Peahoone Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Porkuni mõis · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Purdi mõis

Purdi mõisa peahoone Purdi mõisa valitsejamaja varemed Purdi mõis. Aluskaart 1838. aastast, kaart joonistatud 1870. Rahvusarhiiv EAA.854.4.557. Purdi mõis (saksa keeles Noistfer, Nousever) asus Järvamaal Anna kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Purdi mõis · Näe rohkem »

Putkaste mõis

Putkaste mõisa peahoone (2012) Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal (vaadatud 30.07.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Putkaste mõis · Näe rohkem »

Rahukohus

Rahukohus oli Venemaa keisririigis ja hiljem ka mujal (sh Eestis) olnud ainuisikuline (rahukohtunik) esimese astme kohus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Rahukohus · Näe rohkem »

Rakvere kihelkond

Rakvere Kolmainu kirik Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Rakvere kihelkond · Näe rohkem »

Randvere mõis

Randvere mõis (saksa keeles Randefer) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Randvere mõis · Näe rohkem »

Rannamõisa mõis (Martna)

Rannamõisa mõis (saksa keeles Vogelsang) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Rannamõisa mõis (Martna) · Näe rohkem »

Rätla mõis

Rätla mõis (ka Retla mõis; saksa keeles Rettel) oli Perila mõisa kõrvalmõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Rätla mõis · Näe rohkem »

Reigi mõis (Reigi)

Reigi mõis (saksa keeles Roicks) oli Kõrgessaare mõisa karjamõis Reigi kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 11.01.2017).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Reigi mõis (Reigi) · Näe rohkem »

Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg

Vabahärra Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg (16. oktoober 1808 Tartu – 3. märts 1887 Riia) oli baltisaksa õigusteadlane.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Reinhold von Ungern

Reinhold von Ungern (surnud umbes 1544) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik, Georg von Ungerni vend.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Reinhold von Ungern · Näe rohkem »

Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)

Reinhold von Ungern-Sternberg (ka Renaud von Ungern-Sternberg; 1656 – 7. detsember (vkj 26. november) 1713 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane; vabahärra.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713) · Näe rohkem »

Ridala kihelkond

Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ridala kihelkond · Näe rohkem »

Riia kreis

Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Riia kreis · Näe rohkem »

Roman Ungern von Sternberg

Parun Roman Ungern von Sternberg (vene keeles Роман Фёдорович Унгерн фон Штернберг, sünninimi Robert Nicolaus Maximilian Freiherr von Ungern-Sternberg; 10. jaanuar 1886 (29. detsember 1885 vkj) Graz – 15. september 1921 Novonikolajevsk) oli Austria-saksa ja baltisaksa päritolu Ungern-Sternbergi suguvõsasse kuulunud Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), üks antibolševistlike vägede juhte Venemaa kodusõjas ja hiljem sõltumatu sõjapealik, kes püüdis Mongoolias ja Taga-Baikalimaal luua budistlikku teokraatlikku riiki.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Roman Ungern von Sternberg · Näe rohkem »

Rooküla mõis

Rooküla mõis (saksa keeles Rohküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Rooküla mõis · Näe rohkem »

Rootsi rüütelkond

Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »

Rosen

Rosen on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Rosen · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa asehaldur

Saaremaa asehaldur (taani keeles Statholder på Øsel, saksa keeles Statthalter auf Oesel, ka Statthalter von Oesel) oli Taani kuninga asevalitseja Saaremaal aastatel 1560−1645.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Saaremaa asehaldur · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Salutaguse mõis

Salutaguse mõis (saksa keeles Sallentack) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Salutaguse mõis · Näe rohkem »

Sõmerpalu mõis

Sõmerpalu mõis (saksa keeles Sommerpahlen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Sõmerpalu mõis · Näe rohkem »

Sillakohus

Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Sillakohus · Näe rohkem »

Smiltene kihelkond

Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Smiltene kihelkond · Näe rohkem »

Sophie Julie von Ungern-Sternberg

Sophie Julie von Ungern-Sternberg (sündinud von Wahl, 1824–1917) - vähetuntud 19.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Sophie Julie von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Stackelberg

Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Stackelberg · Näe rohkem »

Strandman

Strandman on saksapärane perekonnanimi.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Strandman · Näe rohkem »

Straupe kihelkond

Straupe kihelkond, harvem ka Raupa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Roop, läti keeles Straupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Straupe kihelkond · Näe rohkem »

Suure-Konguta mõis

Suure-Konguta mõis (saksa keeles Schloß Congota, ka Groß-Kongota) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Suure-Konguta mõis · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taebla mõis

Taebla mõis (saksa keeles Taibel) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Taebla mõis · Näe rohkem »

Tagavere mõis

Tagavere mõis (saksa keeles Tackfer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tagavere mõis · Näe rohkem »

Tahu mõis

Tahu mõis (saksa keeles Schottanäs) oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tahu mõis · Näe rohkem »

Tallinna garnison

Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tallinna garnison · Näe rohkem »

Tallinna Toomkool

Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »

Tammispea mõis

Tammispea mõis (saksa keeles Tammispäh) oli Essu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tammispea mõis · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tartu kreis · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tilsi mõis

Tilsi mõisa härrastemaja eestvaade Tilsi mõisa härrastemaja tagakülg Tilsi mõisa pargigrott Tilsi mõis (saksa keeles Tilsit) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tilsi mõis · Näe rohkem »

Tobolsk

Tobolsk on linn Venemaal Tjumeni oblastis, Tobolski rajooni keskus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tobolsk · Näe rohkem »

Toompea allasum

Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Toompea allasum · Näe rohkem »

Tusti mõis

Tusti mõis (saksa keeles Tustenhof) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Tusti mõis · Näe rohkem »

Ubasalu mõis

Ubasalu mõis (saksa keeles Neu-Parmel) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ubasalu mõis · Näe rohkem »

Uhtna mõis

Uhtna mõisa peahoone Uhtna mõis (saksa keeles Uchten) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 23.12.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Uhtna mõis · Näe rohkem »

Ulila mõis

Ulila mõisa all võidakse mõelda.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ulila mõis · Näe rohkem »

Undla mõis

Undla mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Undla mõisa viinavabrik Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Undla mõis · Näe rohkem »

Ungari ajalugu

Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »

Ungern-Sternbergi palee

Ungern-Sternbergi palee ehk Eesti Teaduste Akadeemia maja on hoone Tallinna vanalinnas aadressil Kohtu tänav 6.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ungern-Sternbergi palee · Näe rohkem »

Ungru mõis

Ungru mõisa peahoone varemed Ungru mõis (saksa keeles Linden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ungru mõis · Näe rohkem »

Ungurmuiža mõis

Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ungurmuiža mõis · Näe rohkem »

Ungurpilsi mõis

Ungurpilsi mõis (saksa keeles Schloß Pürkeln, läti keeles Ungurpils muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ungurpilsi mõis · Näe rohkem »

Urga mõis

Urga mõis (saksa keeles Orgishof, varem Idel ja Idelshof, läti keeles Urgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Urga mõis · Näe rohkem »

Urvaste kihelkond

Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Urvaste kihelkond · Näe rohkem »

Uuemõisa mõis (Ridala)

Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Uuemõisa mõis (Ridala) · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vabahärra · Näe rohkem »

Vabamüürlus

Vinkel ja sirkel Vabamüürlus ehk massoonlus (prantsuse keeles franc-maçonnerie, inglise keeles freemasonry) on elitaarne, initsiatsiooniriitusi kasutav, ülemaailmne hierarhiline salaühing, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vabamüürlus · Näe rohkem »

Vaida mõis

Vaida mõis (saksa keeles Wait) oli poolmõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vaida mõis · Näe rohkem »

Valgekaartlased

Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Valgekaartlased · Näe rohkem »

Valguta mõis

Valguta mõis (saksa keeles Walguta) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Valguta mõis · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Valmiera · Näe rohkem »

Valtu mõis

Valtu (1840) Valtu mõisa teenijatemaja 2 Valtu mõis (saksa keeles a-st 1816 Waldau, varem Kotz) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Valtu mõis · Näe rohkem »

Vana-Antsla mõis

Antsla Sovhoostehnikumi peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõisa peahoone juunis 2012 Vana-Antsla mõisa aednikumaja juunis 2012 Endise Vana-Antsla mõisa peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõis (saksa keeles Schloß Alt-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vana-Antsla mõis · Näe rohkem »

Vana-Kuuste mõis

Vana-Kuuste mõisa härrastemaja Vana-Kuuste mõis, varem Kuuste mõis (saksa keeles Alt-Kusthof, varem Ottes ja Kusthof) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, mille keskus jääb nüüdisajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vana-Kuuste mõis · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Varangu mõis (Haljala)

Varangu mõis (saksa keeles Wrangelshof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Varangu mõis (Haljala) · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vasall · Näe rohkem »

Vastse-Kasaritsa mõis

Vastse-Kasaritsa mõis (saksa keeles Neu-Kasseritz) oli riigimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vastse-Kasaritsa mõis · Näe rohkem »

Vastse-Kuuste mõis

Vastse-Kuuste mõis (saksa keeles Neu-Kusthof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vastse-Kuuste mõis · Näe rohkem »

Vastse-Nõo mõis

Vastse-Nõo mõis (saksa keeles Neu-Nüggen) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vastse-Nõo mõis · Näe rohkem »

Vääna mõis

Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vääna mõis · Näe rohkem »

Väike-Konguta mõis

Väike-Konguta mõisa peahoone 2006. aastal Väike-Konguta mõis (saksa keeles Klein-Kongota) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Väike-Konguta mõis · Näe rohkem »

Väike-Lähtru mõis

Väike-Lähtru mõis (saksa keeles Klein-Lechtigall) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Väike-Lähtru mõis · Näe rohkem »

Vööla mõis

Vööla mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/kihel/noaroots.shtml (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vööla mõis · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu mõis

Võnnu mõis (saksa keeles Wenden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Võnnu mõis · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Võrumaa · Näe rohkem »

Vene Geograafiaselts

Vene Geograafiaselts asub Peterburis aadressil Grivtsovi põik 10 Vene Geograafiaselts (vene keeles Русское географическое общество) on Venemaal tegutsev ühiskondlik organisatsioon, üks vanimatest geograafiaseltsidest maailmas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vene Geograafiaselts · Näe rohkem »

Vene-Türgi sõda (1768–1774)

Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »

Ventspilsi kihelkond

Kuramaa kubermang Ventspilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wendau) oli haldusüksus Ventspilsi kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Ventspilsi kihelkond · Näe rohkem »

Veski mõis

Veski mõisa peahoone 2007. aastal Veski mõis (saksa keeles Mühlenhof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Veski mõis · Näe rohkem »

Vidruka mõis

Vidruka mõis (saksa keeles Widdruck) oli Tagavere mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vidruka mõis · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vidzeme · Näe rohkem »

Vilivalla mõis

Vilivalla mõis (ka Villivalla mõis; saksa keeles Williwalla) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vilivalla mõis · Näe rohkem »

Viljandi mõis

Viljandi mõisa peahoone Viljandi mõisa ait Mõisa peahoone aastal 1906 Viljandi mõis (saksa keeles Schloß Fellin) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Viljandi mõis · Näe rohkem »

Viljandi Pauluse kogudus

EELK Viljandi Pauluse Kogudus on luterlik kogudus Viljandis.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Viljandi Pauluse kogudus · Näe rohkem »

Vilkaviškis

Vilkaviškis (poola Wyłkowyszki, saksa Wilkowischken) on linn Leedus, Vilkaviškise rajooni ja Šeimena valla halduskeskus.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Vilkaviškis · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Virumaa · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Voore mõis

Härrastemaja Voore mõis (saksa keeles Forby) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, (vaadatud 10.11.2014) tänapäevase haldusjaotuse järgi Saku vallas Harju maakonnas, tänapäeva Saue valla Koppelmaa küla lähedal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Voore mõis · Näe rohkem »

Voore mõis (Viru-Jaagupi)

Voore mõis (saksa keeles Forel) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Voore mõis (Viru-Jaagupi) · Näe rohkem »

Wahl

Wahl on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Wahl · Näe rohkem »

Wittmund

Wittmund on linn ja Wittmundi kreisi keskus Alam-Saksimaal Saksamaal.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Wittmund · Näe rohkem »

Wolmar von Ungern

Wolmar von Ungern (umbes 1500 – enne 1587) oli Saare-Lääne piiskopkonna vaimulik ja aadlik.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Wolmar von Ungern · Näe rohkem »

Zöge von Manteuffel

Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »

Zemgale

Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja Zemgale · Näe rohkem »

1211

1211.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1211 · Näe rohkem »

1534

1534.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1534 · Näe rohkem »

1544

1544.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1544 · Näe rohkem »

1653

1653.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1653 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1660 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 17. sajand · Näe rohkem »

1746

1746.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1746 · Näe rohkem »

1747

1747.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1747 · Näe rohkem »

1841

1841.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1841 · Näe rohkem »

1851

1851.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1851 · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1865 · Näe rohkem »

1874

1874.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1874 · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1882 · Näe rohkem »

1919. aasta maareform

1919.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »

7. veebruar

7.

Uus!!: Ungern-Sternberg ja 7. veebruar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ungern, Ungern-Sternbergid, Von Ungern-Sternberg.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »